← Eesti

2-22-13496/27

Obsah (12)§ 50§ 53§ 1§ 46§ 45§ 2§ 44§ 47§ 49§ 54§ 18§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-13496 Tsiviilasi V Li avaldus J L pankroti väljakuulutamiseks M

§-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

  1. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta
  2. aprilliks (esimene aruanne esitada 01.04.
  3. a).
  4. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
  5. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
  6. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasu suuruseks 1 400 eurot (lisandub käibemaks 308 eurot), kokku 1 708 eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935, 2 arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is), mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisiku tasust 1 500 eurot (koos käibemaksuga) mõista välja võlausaldaja V Li poolt 04.10.
  7. a deposiiti tasutud summast ja 208 eurot (koos käibemaksuga) mõista välja J Llt.
  8. Edastada kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks deposiiti tasutud rahast vastavalt kohtumääruse punktile
  10. Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
  11. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  12. Kohtumäärus toimetada kätte võlausaldajale, võlgnikule ja usaldusisikule.
  13. Avaldaja (võlausaldaja) ja puudutatud isiku (võlgniku) menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
  14. Anda usaldusisikule õigus esitada Maksu- ja Tolliametile J L tuludeklaratsioonid. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. V L (avaldaja, võlausaldaja) esitas 12.09.
  16. a Viru Maakohtule võlausaldaja maksejõuetusavalduse (tl 2-5), milles taotles J L (puudutatud isik, võlgnik) pankroti väljakuulutamist. Avalduse kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu 50 015,49 eurot (põhivõlg). Nõue tuleneb 21.11.
  17. a Viru Maakohtu kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-08-xxx (tl 11-51), millega rahuldati kannatanu V Li tsiviilhagi ning mõisteti V Oilt, S V ja J L solidaarselt kannatanu V L kasuks solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamiseks 50 000 eurot. Võlausaldaja esitas kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäitur Andrei Krekile, kes alustas 13.09.
  18. a täitemenetluse täiteasjas nr 066/2012/
  19. Kohtutäitur väljastas 01.09.
  20. a võlausaldajale õiendi (tl 9-10) selle kohta, et sundsissenõudmisel oleva nõude jääk on 50 015,49 eurot. Täitedokumendist tuleneva nõude suurus ületab PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud pankrotivõlausaldaja minimaalse nõude suuruse. Pankrotiavalduses tugineb võlausaldaja PankrS § 10 lg 2 p 2, mille kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et 3 võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Täitemenetlus kestab pea 10 aastat ning vastavalt kohtutäituri õiendile on võlgnikult võla sissenõudmine raskendatud/võimatu võlgnikul vara puudumise tõttu. Lisaks vara puudumisele puudub võlgnikul sissetulek. Nimetatud asjaolud tõendavad võlgniku püsivat maksejõuetust.
  21. Kohus võttis maksejõuetusavalduse 06.10.
  22. a määrusega menetlusse ning andis võlgnikule 14 päevase tähtaja vastuväite esitamiseks (tl 60-61).
  23. J L esitas 08.11.
  24. a kohtule vastuväite (tl 64-66). Võlgnik märgib, et ta ei ole maksejõuetu. Võlgnik omab kinnisvara: kinnistu xxx asukohaga xxx hinnaga 60 000 eurot ja kinnistu aadressil xxx hinnaga 400 000 eurot. Tegemist on abikaasade (V L ja J L olid abielus xxx. a kuni xxx. a) ühisvaraga.
  25. a esitas V L kohtusse hagi J L vastu ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasja nr 222-xxx). Võlgnik on arvamusel, et tehing kinnisvaraga võimaldab tal täielikult kustutada avaldaja nõude. Võlgnik ei ole töötanud viimased 6 aastat, kuna hoolitses oma vanaema eest (oli oma vanaema hooldaja). Praegu plaanib võlgnik alustada äritegevust FIE-na, mis võimaldab suurendada sissetulekut ja alustada avaldajale tasumist. J L on makseraskustes, kuid ei ole maksejõuetu. Kui kohus pankrotimenetlust ei lõpeta, siis taotleb J L kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
  26. Võlausaldaja esitas 18.11.
  27. a seisukoha (tl 78-81), milles leidis, et võlgniku poolt kohtule esitatud vastuväited ei vasta enamus osas tõele ja on tõendamata. Võlausaldaja kinnitab üksnes seda asjaolu, et Xxx kinnistu on abikaasade ühisvara ning avaldaja on esitanud kohtule hagi ühisvara jagamiseks (kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-22-xxx on pooleli). Ebaõige on J L poolt Xxx kinnistu väärtus, mis on J L poolt nimetatud summas 60 000 eurot. Võlgnik pole tõendanud, et kinnistu väärtus oleks tema poolt nimetatud summa. Ebaõige on J L väide, et kinnistu asukohaga xxx kuulub poolte ühisvarasse ja kinnisvara väärtus on 400 000 eurot. Võlgniku vastavasisulised väited on tõendamata. Võlausaldaja rõhutab, et kinnistu asukohaga xxx tn ei ole võlgniku vara ega ole ka poolte ühisvara. Enne kinnistu esmakinnistamist oli sellele püsitatud võlausaldaja poolt koos oma eelneva abikaasaga hooned ja rajatised ning seda enne võlgniku ja võlausaldaja abielu sõlmimist xxx. a ja seda xxx. a aasta ehitusloa alusel. Samuti kinnistu esmakinnistamise hetkeks oli võlgniku ja võlausaldaja abielulised suhted lõppenud ehk seetõttu kinnistu omandati võlausaldaja lahusvarasse. Ebaõige on J L nimetatud kinnistu väärtus, mis on J L poolt nimetatud 400 000 eurot. Võlgnik pole tõendanud, et kinnistu väärtus oleks tema nimetatud summa. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust, et võlgnik ei suuda võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet täita (tõendatud esitatud asjaoludega võlgniku täitemenetluses), kuid võlgnik pole väitnudki, et selline olukord oleks tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, nimetamata siinkohal selle tõendamist. Kuna võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul täitemenetluse alustamisest (antud juhul pea 10 aasta jooksul) saadud võlgniku vara puudumise tõttu võlausaldaja nõuet rahuldada, siis TsÜS § 4 ja PankrS § 31 lg1 1 alusel tuleneb võlgniku maksejõuetust eeldada. J L esitas vastuväites taotluse, et tema pankroti väljakuulutamise korral algatataks kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldaja leiab, et antud menetlusetapis on selline taotlus ennatlik. V L selgitab, et tema suhtes pole J L kohustustes vabastamise menetlusel ka mingitki tähendust. Vastava menetluse algatamisest ei oleks võlgnikule tulemust, kuna

§ 50

lg 2 kohaselt võlgniku kohustuste vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu tuleneb võlgniku õigusvastasest tegevusest, seda vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4 alusel. Seega J Ll ei ole võimalik nimetatud nõudest vabaneda läbi kohustustest vabastamise menetluse. Mis puudutab J L väiteid oma vanaema kohta ja tema hooldamise kohta, siis need väited ei ole asjakohased, 4 samuti väited selles osas, et ta ei saanud seetõttu tööl käia. Kokkuvõtvalt on V L seisukohal, et J L pole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit ega põhjendatust selle kohta, mis saaks kinnitada tema maksejõulisust. Seega V L jääb esitatud avalduse juurde ning palub selle rahuldada, määrata ajutine pankrotihaldur ning järgnevalt kuulutada välja J L pankrot.

  1. Viru Maakohus nimetas 25.03.
  2. a määrusega (tl 89-94) võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Ly Müürsoo ning peatas J L vara suhtes toimuvad sundtäitmised. Kohus keelas võlgnikul vara käsutamise usaldusisiku nõusolekuta.
  3. Usaldusisik esitas 06.05.
  4. a kohtule usaldusisiku aruande (tl 101-140). 6.
  5. Aruande kohaselt Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele ei nähtub, et J L ei ole
  6. aasta II poolaastal ja
  7. a kahel esimesel kuul saanud maksustatavat tulu. J L on esitanud tuludeklaratsioonid aastate 2020 ja 2021 kohta, esitatud on ka samade aastate FIE deklaratsioonid. Deklaratsioonidest nähtub, et J L ei ole nendel aastatel maksustatavat tulu saanud, samuti ei ole ta tulu saanud ettevõtlusest.
  8. a ja
  9. a tuludeklaratsioonid on esitamata. Kas nende aastate eest on tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu selgub, kui pankrotihaldur esitab esitamata deklaratsioonid võimalikus pankrotimenetluses. 6.
  10. Transpordiameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et J L nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole viimase viie aasta jooksul olnud. 6.
  11. Nähtuvalt kinnistusraamatust on pankrotiavalduse esitaja V L nimele registreeritud 2 kinnistut:  kinnistu registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, asukohaga xxx ja  kinnistu registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, asukohaga xxx. Endiste abikaasade V Li ja J L vahel on vaidlus, kas nimetatud kinnistud kuuluvad ühisvara hulka või mitte ja milline on nimetatud kinnistute maksumus. Kuna selles küsimuses ei ole poolte vahel üksmeelt, V L on esitanud Viru Maakohtusse hagi ühisvara jagamise nõudes, kohus on võtnud hagi menetlusse tsiviilasjas 2-22-xxx ja J L on samas menetluses esitanud vastuhagi, mille menetlusse võtmist ei ole usaldusisikule teadaolevalt veel otsustatud, siis ei saa usaldusisik anda hinnangut, kas nimetatud kinnistud kuuluvad V Li ja J L ühisvara hulka, ja kui ka kuuluvad, siis kas ka mõlemad kinnistud kuuluvad ühisvara hulka ja/või milline on nimetatud kinnistute maksumus ja/või mis osa sellest varast kuulub J Lle. 6.
  12. Tulenevalt eeltoodust ei ole J Ll seisuga 12.09.
  13. a (ehk maksejõuetusavalduse kohtusse esitamise päeva seisuga) ja ka seisuga 06.05.
  14. a (ehk usaldusisiku aruande koostamise päeva seisuga) usaldusisikule teadaolevat vara, või siis ei ole vara koosseis ja selle väärtus usaldusisikule teada. 5 6.
  15. J L usaldusisikule teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 55 823,53 eurot. J L vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivsed 2 täitemenetlust:   Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses on V Li nõue summas 55 680,43 eurot; Kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses on Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue summas 220,24 eurot. 6.
  16. J L on ise kohtule 06.11.
  17. a kinnitanud, et ta ei ole viimased 6 aastat töötanud, sest hooldas oma haiget vanaema. Seega ei ole J L töötanud alates
  18. aastast. Tema ainsaks sissetulekuks on erinevad sotsiaaltoetused ja
  19. a Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetused. J L on kinnitanud, et soovib alustada äritegevusega. Ta on Maksu- ja Tolliametile esitanud FIE deklaratsioonid aastate 2020 ja 2021 kohta, kuid deklaratsioonidest nähtub, et J L ei ole nendel aastatel ettevõtlusest tulu saanud. J L maksejõuetust tõendab ka see, et kohtutäitur Andrei Krek ei ole suutnud V Li nõuet täita rohkem kui kümne aasta jooksul. Usaldusisik soovib juhtida kohtu tähelepanu ka asjaolule, et J L vanaema T K suri
  20. a juunis. Kui kuni vanaema surmani põhjendas J L mittetöötamist sellega, et hooldas oma vanaema, siis ka pärast vanaema surma
  21. a juunis kuni käesoleva ajani, seega praktiliselt kokku 2 aastat, ei ole J L tööl käinud ja maksustatavat tulu saanud, et mingilgi määral vähendada oma võlgenvust V Lile. 6.
  22. J L on oma 06.11.
  23. a vastuses kinnitanud, et tal on ajutised makseraskused. Usaldusisik on seisukohal, et kui võlgnik ei suuda tasuda või siis vähendada oma kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul, siis ei ole tegemist ajutiste makseraskustega, vaid tegemist on püsivalt maksejõuetu isikuga. J L ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused tuleb välja selgitada võimaliku pankrotimenetluse käigus.
  24. Võlgniku 17.04.
  25. a seisukoha (tl 155-156) kohaselt ei ole ta maksejõuetu, kuna pooltel on jagamata ühisvara teises tsiviilasjas (2-22-8505). Kogu ühisvara tuleb jagada võrdselt, sest kehtib ühisvara režiim. Võlausaldaja on teadlik sellest, et pooltel on jagamata ühisvara ning ühisvara väärtus ületab kordades võlausaldaja nõuet võlgniku vastu. Vaatamata sellele pöördus ta pankrotiavaldusega kohtusse. Võlgniku sissetulekud on sotsiaaltoetus 200 eurot kalendrikuus. Rohkem sissetulekuid ei ole. Võlgnikut toetavad materiaalselt tema sugulased ja tuttavad. Poolte ühisvara hulka kuulub kaks kinnistut koguväärtusega 460 000 eurot (Xxx kinnistu 60 000 eurot ja xxx kinnistu 400 000 eurot). Seega võib võlgnikul olla võlausaldaja vastu nõue summas 230 000 eurot, mida võlgnik soovib tasaarvestada. Esitatud pankrotiavaldusega ei ole võimalik saavutada püstitatud eesmärki, kuna pooltel on vaja jagada ühisvara.
  26. Võlgniku 22.05.
  27. a seisukoha (tl 185-186) kohaselt, tulenevalt usaldusisiku kogutud materjalidest selgub, et tal ebaõnnestus välja selgitada, kas kinnistud 3337108 ja 3155208 on J L ja V L ühisvara ja milline on nende objektide turuhind.

§ 53

lg 1 alusel usaldusisiku ülesanne on välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest. J L ei saa kuidagi nõustuda usaldusisiku aruande andmetega. Isik on maksejõuetu, kui tal ei ole vara ja ta ei saa oma kohustusi täita. Ei ole vaidlust selle üle, et kinnistud on omandatud abielu kestel ja kuuluvad endiste abikaasade ühisvara hulka. Sisuliselt usaldusisik 6 jättis J L varalise seisundi tuvastamata. Pankrotiavaldus tuleks jätta rahuldamata, sest võlgnik ei ole maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamine oli algusest peale ennatlik ja taolise avalduse menetlemine on võimalik alles pärast ühisvara jagamist.

  1. Võlausaldaja esitas 17.06.
  2. a kohtule seisukoha (tl 190-192). Võlausaldajale jääb selgusetuks, kuidas peaks pooleli olev menetlus tsiviilasjas nr 2-22-xxx takistama pankrotiavalduse esitamist kui võlausaldajal on nõue võlgniku vastu ning täidetud on kõik pankrotiavalduse esitamise eeldused. Need asjaolud, mis võlgnik on kohtule esitanud tsiviilasjas nr 2-22-xxx ehk millisel viisil tuleb mingit vara jagada, ei ole käesolevas menetluses asjakohased ega kuulu asjaoludena tuvastamisele käesolevas menetluses. Hetkel puudub ka menetlus, kus menetletaks J L nõuet ühisvara jagamiseks ning isegi kui selline hagi oleks menetlusse võetud, ei tekita see ilmtingimata olukorda, kus hagi kuuluks rahuldamisele ja seda viisil, mida taotleb hagi esitaja. Tsiviilasjas nr 2-22-xxx menetletakse hetkel V Li hagi J L vastu ühe kinnistu registriosa nr xxx (xxx) ühisomandi lõpetamiseks, muud menetluses olevad nõuded puuduvad. Võlausaldajale jääb tegelikult võlgniku seisukoht maksejõulisusest selgusetuks, sest võlgnik ise väidab, et tema sissetulek on ainult sotsiaaltoetused üldsummas 200 eurot kuus ja rohkem sissetulekuid tal ei ole, kuid ta ei ole maksejõuetu. Materiaalsed toetused sugulaste ja tuttavate poolt ei ole võlgniku poolt tõendatud ning jääb ka ebaselgeks, milles need toetused konkreetselt seisnevad, kas tegemist on perioodiliste toetustega või ühekordsete toetustega või üleüldse võlgadega. Võlgnik on esitanud seisukoha, et ta soovib tasaarvestada tema vastu suunatud nõude ühisvara jagamise menetluses saadava hüvitise summaga. Võlausaldaja juhib kohtu ja võlgniku tähelepanu asjaolule, et võlgnik ei saa tasaarvestada oma nõuet võlausaldaja nõudega, kuna võlgnikupoolsele tasaarvestusele kehtib VÕS § 200 lg 1 p 1 keeld. VÕS § 200 lg 1 p 1 tasaarvestada ei saa ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Kokkuvõtvalt ei tõenda võlgniku poolt esitatud seisukohad ja esitatud tõendid seda asjaolu, mida võlgnik väidab, et ta ei ole maksejõuetu. Pigem tõendab võlgniku poolt esitatud Swedbank konto väljavõte temal hoopis sissetuleku puudumist. Pigem võlgniku väited oma sissetulekust 200 eurot kuus tõendab hoopiski, et võlgnik elab absoluutses vaesuses.
  3. Kohtu esimehe käskkirja alusel jagati tsiviilasi 2-22-13496 Viru Maakohtu kohtunik Viljo Junolaineni menetlusse.
  4. Kohus kuulas võlausaldaja esindaja, võlgniku ja tema esindaja ning usaldusisiku 18.03.
  5. a toimunud istungil ära. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 7 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

  1. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohta. 14.
  2. Asjas olevate tõenditest nähtub, et: - võlausaldajal on võlgniku vastu jõustunud kohtulahendist tulenev nõue, mida pole võlgnikul realiseeritava vara ja sissetuleku puudumise tõttu võimalik olnud täitemenetluses sundtäita alates 13.09.
  3. a ehk kuni maksejõuetusavalduse esitamiseni (12.09.
  4. a) kümne aasta jooksul (tl 9-10); - võlgniku enda 08.11.
  5. a kinnituse (tl 65-66) kohaselt pole ta viimased kuus aastat töötanud, kuna hoolitses oma vanaema eest, milleks kulus tal kogu vaba aeg; ta on registreerinud ettevõtluse (FIE), et omada võimalust teenida vabal ajal; praegu planeerib J L alustada äritegevust, mis võimaldab tal suurendada sissetulekut ja alustada avaldajale tasumist; - J L sissetulekuteks perioodil 12.09.
  6. a kuni 12.09.
  7. a olid: Eesti Töötukassalt toetus 251,29-262 eurot kuus ja xxx hooldajatoetus 50 eurot kuus (tl 112-118); - J L 2022 ja 2023 aastate tuludeklaratsioonid on Maksu- ja Tolliametile esitamata; 2020 ja 2021 FIE deklaratsioonide kohaselt isik ettevõtlusest tulu ei ole saanud (tl 103); - peale hooldatava (T K) surma
  8. a juunis ei ole J L tööl käinud ega maksustatavat tulu saanud (tl 121-132); - J L pangakonto väljavõttest perioodi kohta 15.10.
  9. a kuni 15.04.
  10. a nähtub, et tema sissetulekuteks olid: xxxx toimetulekutoetus 150 eurot kuus ja hooldajatoetus (uus hooldatav) 50 eurot kuus (tl 181); - J Ll puudub realiseerimiskõlblik registervara või vallasvara (tl 9). 14.
  11. Võlausaldajale ja võlgnikule kuulub abikaasade ühisvarana kinnisvara, mille jagamise osas toimub kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-22-xxx. Kohtuasi on eelmenetluse staadiumis: hageja (V L) on esitanud hagi ühisvara (kinnistu Xxx) jagamiseks; kostja (J L) on esitanud vastuhagi ühisvara jagamiseks (kinnistu xxx); vastuhagi võeti menetlusse 28.01.
  12. a peale J L menetlusabi taotluse rahuldamist (riigilõivust 420 euro vabastamine vastuhagi esitamisel); poolte vahel on vaidlus ühisvara koosseisu ja ühisvara jagamisel ühisvara osade suurusest kõrvalekaldumise osas, ühisvara väärtuse osas, sh on esitatud taotlused kinnisvara väärtuse osas ekspertiisi tegemiseks ja kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks (*KIS andmed). 14.
  13. Püsiv maksejõuetus. 14.3.
  14. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 8 14.3.
  15. Pankrot on võlgniku püsiv maksejõuetus, mille kohus on tuvastanud kohtumäärusega. Seega eeldab pankroti väljakuulutamine võlgniku püsivat maksejõuetust. Võlgnik on ajutiselt maksejõuetu, kui ta ei suuda täita oma sissenõutavaks muutunud kohustusi, kuid selline olukord on ajutise iseloomuga. Võlgniku väitel on tal ajutised makseraskused, kuna tal on piisavalt vara (abikaasade ühisvara), mille jagamine toimub teises tsiviilasjas. Ühisvara jagamise korral on ta võimeline oma kohustused, sh kohustuse avaldaja ees täitma. Võlgnik leiab veel, et pankrotiavaldus on esitatud ennatlikult ning kõigepealt tuleks ära jagada abikaasade ühisvara. Kohus võlgnikuga ei nõustu. Käesoleval juhul puudub võlgnikul likviidne kinnisvara, mille kiire müümise tulemusena saaks võlgnik piisavalt raha, et täita sissenõutavaks muutunud kohustus (mida võlgnik ei ole täitnud käesolevaks hetkeks rohkem kui 12 aasta ja 5 kuu jooksul täitemenetluse alustamisest). Juhul kui võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustused, mida ta ei suuda täita, ning tal ei ole võimalik sellist olukorda lahendada mõistliku aja jooksul, siis ei ole tegemist ajutise maksejõuetusega, vaid võlgnik on juba püsivalt maksejõuetu. Füüsilise isiku püsiva maksejõuetuse hindamisel lähtutakse praktikas eelkõige rahavoogude testist (cash flow test). Nimetatud testi alusel kontrollitakse, kas võlgniku likviidsest varast (rahast ja varast, mis on muudetav rahaks mõistliku aja jooksul) piisab võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub hetkel likviidne vara, mida saaks müüa mõistliku aja jooksul ja katta sellest sissenõutavaks muutunud kohustus võlausaldaja ees. Ühisvara jagamise menetlus on kestnud
  16. aastast ja võib kesta veel mitu aastat (menetlus kokku esimeses ja teises, võimalik ka, et kolmandas kohtuastmes). 14.3.3.

§ 1

lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema mh järgmisele asjaolule – võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks (§ 10 lg 2 p 2). Võlausaldaja tugineb nimetatud asjaolule ning on esitanud ka tõendid sundtäitmise tulemusetuse kohta.

  1. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik ei vabane kuriteoga tekitatud kahjust.
  2. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Kohus möönab, et võlgniku varalise seisund võib tulevikus ühisvara jagamise menetluse lõppemisel muutuda. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Kohus leiab, et võlgnik on olukorras, kus tal puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgnik on maksejõuetu.
  3. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. 9 Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
  4. Ly Müürsoo on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

19.

§ 45

lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 20.

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 21. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustab võlgnikut esimesel võlausaldajate üldkoosolekul kohtule kirjalikult kinnitama, et ta kohustub täitma

§-s 47 sätestatud kohustusi. 22.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

  1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu 10 selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.04.
  2. a (

§ 46lg 3).

24. Kohtu selgitused:  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 25. Tulenevalt Pankr

S § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud 26.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

  1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed 11 reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
  2. Usaldusisik on teinud tööd 10 tundi arvestusega 140 eurot tunnis, seega on usaldusisiku tasu kokku 1 400 eurot, millele lisandub käibemaks 308 eurot, kokku 1 708 eurot. Usaldusisik palub tema tasuks määrata võlausaldaja poolt kohtu deposiiti makstud vahenditest summas 1 500 eurot ja ülejäänud 208 eurot koos käibemaksuga mõista välja võlgnikult, tasumisega OÜ Sentire M.K. kontole xxx Swedbank AS-is, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata tasu 1 708 eurot (koos käibemaksuga).
  3. Võlausaldaja ja võlgniku menetluskulud. 29.
  4. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 29.
  5. Kohus jätab võlausaldaja ja võlgniku menetluskulud (riigilõiv, õigusabi kulud) võlausaldaja ja võlgniku endi kanda. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu lahend 3-2-1-18-11, p 19). Kohus järeldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.