Obsah (9)

§ 477§ 663§ 657§ 654§ 651§ 659§ 613§ 172§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov ja Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-9853 Tsiviila

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega.

1. Puudutatud isikute II kuni V seisukohad määruskaebusele 11.
2. Puudutatud isik IV (KV) toetab korteriühistu määruskaebust. Lisaks selgitas KV, et 06.07.2020 üldkooosoleku kutse oli koridori stendil 26.06.2020 vastavalt kehtinud põhikirjale. Puudutatud isiku IV hinnangul tuleks kõik avaldaja nõuded lähtuvalt hea usu põhimõttest rahuldamata jätta. 11.
3. Puudutatud isikud II, III ja V määruskaebusele ei vastanud.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus tuvastas Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike 06.07.2020 üldkoosoleku otsuste tühisuse (resolutsiooni p. 5). Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab nimetatud üldkoosoleku otsuste osas esitatud tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata. Sellega seonduvalt tuleb tühistada ka maakohtu otsustus saata määrus registripidajale 06.07.2020 korteriomanike üldkoosoleku protokolli alusel tehtud juhatuse liikme kannete kustutamiseks (resolutsiooni p. 14). Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus esitab määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654lg 22).

14. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 ja

§ 659järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Korteriühistu on määruskaebuses palunud tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus tuvastas 08.06.2016 ja 06.07.2020 üldkoosolekute otsuste tühisuse, ning osas, milles kohus määras, et määrus tuleb edastada pärast jõustumist registripidajale 06.07.2020 korteriomanike üldkoosoleku protokolli alusel tehtud juhatuse liikme kannete kustutamiseks. Lisaks osas, milles korteriühistu menetluskulud jäid tema enda kanda. Muus osas maakohtu määrust vaidlustatud ei ole ning muus osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli.

1. Määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas maakohus sai avaldaja poolt esiletoodud asjaolusid arvestades hinnata vaidlustatud üldkoosolekute otsuste tühisust üldkoosoleku toimumisest teatamise korra rikkumise, sh kokkukutsumisest etteteatamise tähtaja ja teate edastamise viisi osas, ning kas korteriühistu on vastavas osas koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud.
2. Avaldaja tugines üldkoosolekute otsuste vaidlustamisel asjaolule, et üldkoosoleku kutsusid kokku juhatuse liikmed, kelle volitused olid lõppenud. Maakohus kontrollis ja osaliselt tuvastas üldkoosolekute otsuste tühisuse asjaoludel, kuidas vastav üldkoosolek kokku kutsuti (kas koosoleku toimumisest teatati õigeaegselt ning kas koosoleku kokkukutsumise 7 teade toimetati korteriomanikeni nõuetekohaselt). Kolleegiumi hinnangul ei saa siiski praegusel juhul asuda seisukohale, et maakohus oleks avalduse piire ületanud. Käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega (

§ 613lg 1 p.

4).

§ 477lg 5 järgi ei ole kohus hagita asjas seotud avaldaja esitatud asjaoludega.

Esitatud taotlusi on kohtul tulenevalt hagita menetluses kohalduvast uurimisprintsiibist (vt

§ 477

lg-d 5 ja 7) õigus ja kohustus tõlgendada ning hinnata omal algatusel sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest (RKTKm 19.10.2020, 2-18-13213 p-d 33.3 ja 34.1). Avaldaja on soovinud üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamist. Üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks on selle vastuvõtmise korra oluline rikkumine (TsÜS § 38 lg 2). Avaldaja on tuginenud üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulisele rikkumisele, millena on käsitletav nii üldkoosoleku kokkukutsumine selleks mittepädeva isiku poolt kui ka üldkoosoleku toimumisest teatamise reeglite järgimata jätmine.

1. Vastuseks määruskaebuses esitatud vastuväitele maakohtu otsuse üllatuslikkuse osas märgib kolleegium, et kuna maakohus küsis juba menetlusse võtmise määrusega korteriühistu selgitust vaidlustatud üldkoosolekute otsuste teadete korteriomanikele teatavaks tegemise kohta (dtl 123) ning korteriühistu ka avaldas vastavad asjaolud kohtule (dtl 143-144), siis ei saanud nendel asjaoludel üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamine lõpplahendis olla korteriühistu jaoks üllatuslik. 08.06.2016 üldkoosoleku otsuste vaidlustamine
2. Maakohus asus seisukohale, et 08.06.2016 üldkoosoleku otsused on tühised, kuna üldkoosolekust etteteatamisel ei järgitud MTÜS § 20 lg-s 5 sätestatud 7-päevast etteteatamistähtaega. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga ega pea vajalikuks maakohtu seisukohti täies ulatuses korrata (

§ 654lg 6 koosmõjus §-ga 659).

1. Vastuseks määruskaebuses esitatud vastuväidetele märgib kolleegium järgmist. 08.06.2016 kehtinud põhikiri ei kinnita korteriühistu väidet, justkui sätestanuks põhikirja p. 6.
2. etteteatamistähtaja (üksnes) korduskoosoleku osas. Korteriühistu vastuse kohaselt oli 08.06.2016 koosoleku puhul tegemist korduskoosolekuga (dtl 143). Põhikirja p. 6.
3. sätestab korduskoosoleku kokkukutsumise korrana, et kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Eraldi korduskoosoleku kokkukutsumise etteteatamistähtaega põhikiri ei sätesta. Seega, erinevalt korteriühistu väidetest, ei ole korteriühistu põhikirjas korduskoosoleku kokkukutsumiseks sätestatud eraldi etteteatamise tähtaega. Seega reguleeris üldkoosolekust (nii esmasest kui korduskoosolekust) etteteatamistähtaega põhikirja p. 6.4., mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 3 päeva ette (dtl 6) ning 3-päevane etteteatamistähtaeg on vastuolus MTÜS § 20 lg-ga 5 nagu leidis õigesti ka maakohus. 19.
4. Olenemata sellest, kas põhikiri reguleeris korduva või algse üldkoosoleku kokkukutsumise korda, reguleerib MTÜS § 20 lg 5 ka korduskoosolekust etteteatamist (vt nt TlnRnKm 08.05.2017, 2-16-12088/22 p. 24 ja TlnRnKm 30.08.2017, 2-17-9702 p. 6). Seega ei olnud 3-päevase etteteatamistähtaja kehtestamine põhikirjas ega vähem kui 7-päevase etteteatamistähtaja rakendamine kummalgi juhul õiguspärane.
5. Väär on ka korteriühistu väide, justkui oleks kutse 01.06.2016 edastamisel 7-päevast tähtaega järgitud. Tähtaeg hakkas kulgema järgmisest päevast, s.o 02.06.2016 ja lõppes tähtpäeva saabumisel, s.o 08.06.2016 (TsÜS § 135 lg 1 ja 2) ning koosolekut võis pidada tähtpäevale järgneval päeval, s.o 09.06.2016 (vt ka TlnRnKm 08.05.2017, 2-16-12088/22 p. 23), nagu leidis õigesti ka maakohus. 8
6. Põhjendamatu on korteriühistu seisukoht, et avaldaja poolt vaidlusaluse üldkoosoleku otsuste tühisusele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. 06.07.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamine
7. Ringkonnakohus nõustub korteriühistu vastuväitega, et praegusel juhul ei ole 06.07.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise teate e-kirja teel edastamata jätmine kokkukutsumise korra oluline rikkumine. 22.
8. KrtS § 20 lg 4 kohaselt tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade saata korteriomaniku eposti aadressil, kui korteriühistule on korteriomaniku e-posti aadress teatatud. Praegusel juhul saab asja materjalide põhjal järeldada, et avaldaja e-posti aadress oli korteriühistule teada, kuid puudutatud isiku I kinnitusel kutset korteriomanike e-posti aadressile ei saadetud, vaid see avaldati trepikoja teadetahvlil ja korteriühistu facebook´i grupis. 22.
9. KrtS § 29 lg-st 1 tulenev koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine peab olema oluline, et tuua kaasa otsuste tühisuse. KrtS § 20 lg 4 eiramine ei ole aga alati oluline puudus. Esmatähtis on, kas korteriomanik sai koosoleku toimumisest tegelikult teada ja kas tal oli võimalik koosolekuks valmistuda. Need tingimused võivad olla täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud (vt TlnRnKm 11.01.2024, 2-18-11370/31; TrtRnKm, 22.04.2022, 2-20-15513 p. 11.
10. ning analoogselt ka RKTKo 14.10.2014., 3-2-1-76-14, p 30). Siinsel juhul ei ole tegemist otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korra olulise rikkumisega. Korteriühistu selgitas, et koosoleku kutse (dtl 153) avaldati 26.06.2020 korteriühistu facebooki grupis (dtl 152) ning pandi üles ka trepikojas asuvale teadetahvlile. Üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruande projekt edastati korteriomanikele 27.06.2020 e-kirjaga (dtl 154). Seejuures märkis korteriühistu, et on valmis vastavat asjaolu tunnistaja ütlustega tõendama juhul, kui avaldaja selle vaidlustab. Maakohus andis avaldajale 02.08.2023 määrusega tähtaja täienduste (seisukohtade ja tõendite) esitamiseks kuni 16.08.2023 ning määras, et eelmenetlus lõppeb 30.08.
11. Muu hulgas märkis kohus määruses, et avaldajal tuleb täienduste esitamise tähtajaks teatada, kas ta vaidlustab korteriühistu väiteid mh 06.07.2020 üldkoosoleku kutse teadete tahvlil avalikustamise osas (dtl 210). Avaldaja ei esitanud sisulisi vastuväiteid kutse teadetetahvlil avaldamise osas ega ole ka väitnud, et ei oleks kõnealusest üldkoosolekust õigeaegselt teada saanud. Seega ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest järelduks, et dokumentide e-postile saatmata jätmine oleks takistanud avaldajal koosolekul osalemast või selleks ette valmistamast. Seega ei ole korteriühistu 06.07.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikkunud ning maakohtu vastupidine järeldus on ebaõige.
12. Avaldaja on tuginenud 06.07.2020 üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel asjaolule, et juhatuse liikmel TM`l puudusid volitused üldkoosoleku kokku kutsumiseks (dtl 83). KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. 06.07.2020 üldkoosoleku kutsus kokku TM (dtl 152, dtl 45, dtl 138), kes oli üldkoosoleku kokkukutsumise ajal ainsaks registrikaardile kantud juhatuse liikmeks. Korteriühistu on seisukohal, et majandusaasta aruandeid kinnitavate otsustega on pikendatud juhatuse ametiaega. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus TM volitused olid lõppenud ja ühtegi teist juhatuse liiget 06.07.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise ajal ei olnud, siis oli TM üldkoosoleku kokkukutsumiseks õigustatud viimatise juhatuse liikmena (RKTKm 07.06.2023, 2-20-16710, p. 10). Samuti on TM esitanud 06.07.2020 üldkoosolekule kinnitamiseks 2019 majandusaasta aruande (dtl 153), mis 06.07.2020 üldkoosoleku protokolli kohaselt ka vastu võeti (dtl 51). Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle 9 juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit (RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-65-08, p. 34). See seisukoht on kohaldatav ka korteriühistu suhtes (TrtRnKo 21.12.2012, 2-10-61695/59, p. 8). Seega ei ole 06.07.2020 üldkoosoleku otsused tühised.
13. Kuivõrd maakohtu määrus tuleb 06.07.2020 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise osas tühistada, siis tühistab ringkonnakohus ka maakohtu korralduse edastada kohtumäärus registripidajale üldkoosoleku protokolli alusel tehtud juhatuse liikme kannete kustutamiseks (määruse resolutsiooni p. 14). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14. Korteriühistu leidis, et tema menetluskulud maakohtus tuleks jätta avaldaja kanda. Sisulisi põhjendusi korteriühistu menetluskulude jaotuse osas ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluskulude jaotuse muutmine praegusel juhul põhjendatud. Kuigi ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osaliselt, jäi maakohtu määrus avaldaja kasuks tehtud otsustuste osas osaliselt jõusse. Seejuures ei vaidlustanud ka korteriühistu ise maakohtu määrust kõikide otsuste tühisuse tuvastamise osas. Kuna avaldaja avaldus rahuldati osaliselt, siis on põhjendatud korteriühistu menetluskulude tema enda kanda jätmine (

§ 172lg 1).

26. Arvestades, et korteriühistu määruskaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda (

§ 171

lg 1 ja § 172 lg 1), välja arvatud avaldajale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda.

1. Eeltoodust tulenevalt ei tule menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.10.2025 määrusega RIIGIKOHUS MÄÄRAB
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-219853 korteriomanike
5. juuli
6. a üldkoosoleku otsuste tühisust puudutavas osas ja määruskaebemenetluse kulude jaotuse osas.
7. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta jõusse Harju Maakohtu
8. novembri
9. a määrus osas, milles maakohus tuvastas korteriomanike
10. juuli
11. a üldkoosoleku otsuse tühisuse.
12. Jätta määruskaebemenetluse kulud ringkonnakohtus Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
13. Rahuldada AE määruskaebus. 10
14. Jätta menetluskulud Riigikohtu menetluses Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu kanda. Mõista Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistult Eesti Vabariigi kasuks välja AEle Riigikohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud 352 eurot 80 senti ning riigilõiv 70 eurot, kokku 422 eurot 80 senti. Tasumisega viivitamisel tuleb määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine: 6.
16. Rahuldada avaldus osaliselt. 6.
17. Tuvastada, et kõik Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike
18. juuni
19. a üldkoosoleku otsused on tühised. 6.
20. Tuvastada, et kõik Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike otsused, mis on kajastatud 30.-
21. märtsi
22. a elektroonilise üldkoosoleku protokollis, on tühised. 6.
23. Tuvastada, et kõik Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike
24. juuli
25. a üldkoosoleku otsused on tühised. 6.
26. Jätta rahuldamata nõue tuvastada Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike
27. veebruari
28. a üldkoosoleku otsuste tühisus. 6.
29. Tuvastada, et Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike üldkoosolekul
30. mail 2021 vastu võetud
31. a majandusaasta aruande kinnitamise otsus (otsus 1) on tühine. 6.
32. Jätta rahuldamata nõue tuvastada Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike
33. mai
34. a üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisus. 6.
35. Jätta rahuldamata nõue tuvastada Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike
36. juuni
37. a üldkoosoleku kõigi otsuste tühisus. 6.
38. Jätta rahuldamata nõue määrata Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistule juhatuse asendusliige. 6.
39. Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud MK ja KM menetluskulud, mis jätta AE kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. 6.
40. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu kanda. Mõista Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistult Eesti Vabariigi kasuks välja AEle Riigikohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud 352 eurot 80 senti ning riigilõiv 70 eurot, kokku 422 eurot 80 senti. Tasumisega viivitamisel tuleb määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6.
41. Jätta vastu võtmata Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu Riigikohtu menetluses esitatud tõendid. 11