← Eesti

1-25-2781/24

Obsah (6)§ 248§ 245§ 180§ 339§ 3411§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 25. september 2025 Kohtuasja number 1-25-2781 Kohtukoosseis Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Ko

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe S. Makarenko süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. Muu hulgas märgiti kokkuleppes, et kriminaalmenetluse kuluna tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha 1329 eurot ja kaitsja tasu 934,52 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu kohtuistungil jäid pooled kokkuleppe juurde.

  1. Tartu Maakohtu
  2. juuli
  3. a otsusega tunnistati S. Makarenko kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Süüdistatavalt mõisteti menetluskuluna riigi kasuks välja sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 934,52 eurot, s.o kokku 2263,52 eurot. Maakohus määras menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on igakuine menetluskulu osa 188,63 eurot ja seda kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu
  4. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
  5. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka Valeri Leontjev, kuid tema suhtes apellatsioonimenetlust ei toimu.
  6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Makarenko, kes palub pikendada menetluskulu esimese osamakse tasumise tähtaega kolme kuu võrra. Ta on töötu ja alustab töö otsimist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Kolleegiumi hinnangul väljus maakohus lubamatult kokkuleppe piiridest, rikkudes sellega

§ 248lg 1 p-st 5 ja § 245 lg 1 p-st 12 tulenevaid kokkuleppemenetluse norme.

6.

§ 248

lg 1 p 5 mõtte kohaselt saab kohus kokkuleppemenetluses teha üldjuhul üksnes sellise kohtuotsuse, mis vastab täies ulatuses kokkuleppe sisule, s.t

§-s 245 nimetatud küsimuste lahendamisel ei tohi kohus kokkuleppest kõrvale kalduda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuli
  2. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 40). Olukorras, kus kohus kokkuleppe sisuga (mingis osas) ei nõustu, tuleb tal kriminaaltoimik

§ 248lg 1 p-de 2 või 3 alusel prokuratuurile tagastada, samuti ei ole välistatud see, et kohus teeb süüdistatavale, 2

(4)kaitsjale ja prokuratuurile ettepaneku kokkulepet kohtuistungil muuta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. mai
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 7). Seega on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe alusel süüdimõistva kohtuotsuse tegemine või sellest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus kokkuleppe piiridest väljuda ei tohi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3). 7.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes muu hulgas süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi tasumises

§ 180lg 3 alusel.

Seega kuulub kokkuleppe esemesse ka küsimus, kas süüdistatavalt väljamõistetav menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 30 päeva või ositi pikema aja jooksul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 5).
  3. S. Makarenkoga sõlmitud kokkuleppe kohaselt on tal õigus tasuda menetluskulu 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkulepe ei näe ette osamaksete tasumise kohustust, vaid pikendab kogu menetluskulu hüvitamise tähtaega. Maakohus määras aga menetluskulu tasumise ositi võrdsetes osades igakuiselt kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul. Seejuures nähtub vaidlustatud otsusest, et menetluskulu ühe osa tasumata jätmisel loetakse tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul väljus maakohus eeltooduga kokkuleppe piiridest ja rikkus

§ 248lg 1 p-st 5 ja § 245 lg 1 p-st 12 tulenevaid kokkuleppemenetluse norme.

Maakohtu otsus raskendab kokkuleppega võrreldes S. Makarenko olukorda, sest erinevalt kokkuleppes märgitust peaks S. Makarenko kohtuotsuse järgi tasuma vähemalt osa menetluskulust juba enne, kui möödub aasta kohtuotsuse jõustumist. 10. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339

lg 2 tähenduses.

§ 3411

p 3 kohaselt tingib kokkuleppemenetluse normide rikkumise tuvastamine apellatsioonimenetluses kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise aga üksnes juhul, kui rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. See hõlmab ka apellatsioonimenetlust (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

  1. septembri
  2. a otsus asjas nr 1-16-9775, p 26). Kolleegiumi hinnangul on käesolevas asjas ilmnenud kokkuleppemenetluse normide rikkumist võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja viia S. Makarenkolt välja mõistetud menetluskulu tasumise kord vastavusse kokku lepituga. See tähendab, et S. Makarenkol on võimalik tasuda temalt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, nagu on märgitud kokkuleppes.
  3. Kolleegium peab siiski vajalikuks osutada, et maakohtu otsuses toodud menetluskulude hüvitamise kord vastab kokkuleppega võrreldes paremini

§ 180

lg 3 kolmandas lauses sätestatule, mis võimaldab määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on selgitanud, et ühest kuust pikem tähtaeg kohtukulude hüvitamiseks ei tohiks üldjuhul tähendada mitte kohtukulude hüvitamise edasilükkamist, vaid nende ositi tasumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-110-13, p 7). Seejuures osutab ringkonnakohus, et menetluskulu ositi hüvitamine ei pea alati seisnema kohustuses hüvitada menetluskulu 12 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades. Ositi tasumine võib seisneda ka näiteks kohustuses teha makse igas kvartalis või poolaastas. Samuti ei tähenda ositi tasumine seda, et osamaksed peavad alati olema võrdsetes osades. Mõistetavalt võib menetluskulu tasumise periood olla ka lühem kui 12 kuud. Teisisõnu annab

§ 180lg 3 kolmandas lauses sätestatu erinevaid võimalusi menetluskulude ositi tasumiseks ja kokkuleppe sõlmimisel peavad pooled ka ses osas konsensusele jõudma. 3

(4)12. Eeltoodust tulenevalt tuleks ka kokkuleppe sõlmimisel üldjuhul vältida seda, et süüdistatavalt väljamõistetava menetluskulu tasumise tähtaeg lükatakse edasi ja ei lepita kokku ositi tasumises. Kuigi selliselt on toimitud S. Makarenkoga sõlmitud kokkuleppes, ei andnud see maakohtule siiski õigust kokkuleppe piiridest väljuda. Leides, et kokkuleppe menetluskulude tasumist puudutav osa on puudustega, pidanuks maakohus pöörama sellele poolte tähelepanu kohtuistungil või tagastama kokkuleppe. Pidades silmas aga muu hulgas menetlusökonoomia põhimõtet, ei pea ringkonnakohus vajalikuks prokuratuurile toimiku tagastamist (

§ 3411lg 3), vaid viib kohtuotsuse kokkuleppega kooskõlla.

13. Juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4, § 339 lg-st 2 (koostoimes § 248 lg 1 p-ga 5 ja § 245 lg 1 p-ga 12) ning § 341 1 p-st 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

  1. juuli
  2. a otsuse S. Makarenkolt välja mõistetud menetluskulu tasumiseks määratud tähtaegade ja tasumise korra osas. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, viies kohtuotsuse vastavusse kokkuleppega. S. Makarenko apellatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.