Obsah (6)

§ 115§ 100§ 103§ 127§ 670§ 673

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-11904 Tsiviilasi Marsalis Element OÜ (pankroti

) § 115 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohtu praktika kohaselt on käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldused

§ 115

lg 1 järgi järgmised: a) käsundisaaja on lepingut rikkunud (

§ 100

ja § 115 lg 1); b) käsundisaaja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole

§ 103

järgi vabandatav; c) käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); d) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); e) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); f) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et
2. veebruar 2020 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud leping (dtl 10-16, dtl 1231 ajamärk 00:05:41). Lepingu järgi oli selle eesmärgiks toodete ja teenuste tellimuste hankimine ning tellimuste täitmine hageja poolt. Lepingu esemeks oli kostja poolt hagejale osutatud teenused (lepingu p-d 1.
3. ja 1.2.). Lepingu järgi kohustus kostja täitma Soome Vabariigis järgmiseid ülesandeid: hageja poolt pakutavate toodete ja teenuste reklaam; hageja nimel potentsiaalsete klientidega esmaste ärikõneluste pidamine, hageja toetamine klientidega suhtlemisel; vahendaja tegevuspiirkonnas paiknevate klientide kirjalike järelepärimiste edastamine hagejale (p 2.1.). Kostja tegutses iseseisvalt ning tema kui vahendaja kohustus oli edendada oma tavapärase äritegevuse käigus hageja projekte ja müügitehinguid (lepingu p 2.2.). Hagejal oli kohustus maksta kostjale tasu iga hagejale vahendatud kliendiga sõlmitud lepingu eest (lepingu punkt 4.1). Eeltoodust tulenevalt oli kostja peamiseks ülesandeks aktiivse müügitöö teostamine Soome Vabariigis eesmärgiga vahendada kolmandate isikute ning hageja vahel lepingute sõlmimist. Kostja tegutses iseseisvalt. Vaidlustamata asjaoludel on kostja vahendusel hageja mitmeid lepinguid sõlminud (nt vaidlusalune Kappelitie leping, dtl 951-954, tõlge dtl 978-981). Hagejal oli kohustus vahendatud lepingute eest maksta kostjale tasu. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu, et poolte vahel oli sõlmitud agendileping

§ 670lg 1 mõttes.

9.

§ 673

lg 1 sätestab, et agent peab oma kohustusi täitma majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega. Riigikohus on käsunduslepingu kontekstis leidnud, et käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (RKTKo 4 15.12.2016, 3-2-1-127-16 p 16).

§ 670

lg-st 4 tulenevalt leiab kohus, et see põhimõte on kohaldatav ka agendilepingule. Praegusel juhul heidab hageja kostjale ette eelkõige seda, et viimane on agendina tegutsedes kaasa aidanud Kappelitie lepingu üleandmisele OÜ-le TMB Element. Hageja hinnangul on sellise tegevuse tulemusel tekkinud talle kahju ning kostja on seetõttu agendina rikkunud hoolsuskohustust. 9.

1. Asja materjalide alusel on tuvastatav, et hageja ja Lujatalo Oy on sõlminud
2. märtsil 2020 hankelepingu betoonelementide tarnimiseks Soome (Kappelitie leping). Lepingu sõlmis X hageja nimel (dtl 951-963, 978-990). Hankelepingu täitmiseks on hageja võtnud pakkumisi OÜ-lt Scaleter (dtl 995-997), OÜ-lt TMB Element (dtl 998-1000) ning SIA-lt Consolis Latvija (dtl 1001). Kohtu hinnangul kinnitavad asjas esitatud tõendid, et hageja on OÜ-ga TMB Element viidatud pakkumise alusel lepingu sõlminud. Nii järeldub Yi, kes oli hageja tehase juhataja, kirjavahetusest OÜ-ga TMB Element, et lepingu täitmisega on
3. mai 2020 sisuliselt alustatud. Betoonelemente on hakatud tootma ning hageja seaduslik esindaja ja tehase juhataja arvutavad kohtule esitatud kirjavahetuses lepingus nõutud ettemaksu tasumise üle (dtl 1076-1079). Ka OÜ TMB Element
4. juuni 2020 e-kirjast Lujatalo Oy-le järeldub, et OÜ TMB Element on hagejale betoonelemente tarninud ning osa elemente on veel toomises (dtl 1081). Kuivõrd poolte kokkuleppel asuti betoonelemente tootma ning neid hagejale ka tarniti, tuvastab kohus, et hageja ja OÜ TMB Element vahel oli leping betoonelementide tootmiseks sõlmitud. Hageja nõustus kohtu sellise seisukohaga ka istungil selgitades mh, et hagejal on olnud OÜ-ga TMB Element betoonelementide ostmise osas pikaajaline koostöö (dtl 1234). 9.
5. Hageja küll eitas istungil majanduslikke raskusi OÜ-ga TMB Element sõlmitud lepingu täitmise osas, kuid asjas esitatud tõendid seda ei kinnita. Nii on hageja seaduslik esindaja ise kinnitanud
6. mai 2020 e-kirjas, et ettemaksu pole võimalik tasuda ning hagejal on rahad otsas (dtl 1076). Seejuures on hageja istungil selgitanud, et Y sõlmis hageja nimel OÜ-ga TMB Element lepingu kahjulikel tingimustel, so ettemaksu tingimusega, mistõttu polnud neil võimalik lepingut täita (dtl 1233 ajamärk 00:25:58 jj). Järelikult polnud hagejal piisavalt rahalisi vahendeid, et kokkulepitud ettemaksu tasuda. Seega kuna hagejal oli OÜ-ga TMB Element sõlmitud lepingu täitmisega majanduslikke raskusi oli hagejal selgelt raskusi ka Kappelitie lepingu täitmisega. Seda põhjusel, et OÜ-lt TMB Element telliti vajalikke betoonelemente Kappelitie lepingu täitmiseks. 9.
7. Hageja on välja toonud, et talle sedavõrd ebasoodsatel tingimustel lepingu sõlmimine oli vajalik, et Kappelitie leping üle viia OÜ-sse TMB Element (st leping sõlmiti sellistel tingimustel, mida hagejal polnud võimalik täita) ning toob välja, et kahjuliku lepingu sõlmimise valmistasid ette nii Y kui kostja. Kohtu hinnangul on hageja väide tõendamata. Ühestki esitatud tõendist ei järeldu, et Y ja kostja oleks ühiselt tegutsedes sõlminud tahtlikult hagejale kahjuliku lepingu OÜ-ga TMB Element. Kohtule esitatust on üksnes tuvastatav, et OÜ-ga TMB Element pidas lepinguga seoses läbirääkimisi hageja töötaja Y (dtl 998, 1076-1079). Kohus on hagejale selgitanud, et tal tuleb tõendada, et kostja on koostöös Yiga sõlminud hageja nimel kahjuliku lepingu eesmärgiga tekitada hagejale kahju, kuid tõendeid kohtule esitatud pole (dtl 1235, ajamärk 00:38:05). 9.
8. Kohtu hinnangul pole leidnud tõendamist, et kostja on agendina kaasa aidanud Kappelitie lepingu üleviimisele OÜ-le TMB Element hageja teadmata ning eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal oli raskusi Kappelitie lepingu täitmisega. Eelkõige läbi selle, et tal polnud võimalik tasuda OÜ-le TMB Element, kes tootis Kappelitie lepingu täitmiseks vajalikke betoonelemente. Seejuures nähtub kohtule esitatud kirjavahetusest, et 5 pooled on pidanud kolmepoolseid läbirääkimisi Kappelitie lepingu üleandmiseks. Nii nähtub Lujatalo Oy, OÜ TMB Element ja hageja kirjavahetusest, et mõlemad isikud on rääkinud hagejaga Kappelitie lepingu üleandmisest (dtl 1081-1083, 1086). Seejuures on hageja teinud omapoolse ettepaneku vastava lepingu sõlmimiseks (dtl 1087). Seega hageja väide, et ta polnud kursis Kappelitie lepingu üleviimise plaaniga ja see toimus tema teadmata, on vastuolus esitatud tõenditega. Kohtule esitatud kirjavahetusest järeldub, et osapooled on olnud hagejaga telefoni teel ühenduses ning hageja on olnud osas kirjavahetuses ka saaja real. Tuleb möönda, et ka kostja seaduslik esindaja oli osas kirjavahetuses saaja real, kuid see ei tõenda, et kostja tegutses agendina hageja nimel eesmärgiga talle kahju tekitada. Olukorras, kus hagejal olid majanduslikud raskused lepingu täitmiseks ning ka hageja osales lepingu üleandmise läbirääkimises, ei saa kostjale ette heita agendina hoolsuskohustuse rikkumist. 9.
9. Hageja on esitanud kohtule küll üleandmise lepingu projekti, mille on X saatnud Yile (dtl 968-972), kuid esitatud tõenditest ei järeldu, millistel asjaoludel selline lepingu projekt koostati. Hinnates asjas esitatud muid tõendeid kogumis ja arvestades hageja majanduslikke raskusi lepingu täitmisel ning hageja poolseid läbirääkimisi lepingu üleandmiseks, ei tõenda üksnes nimetatud lepingu projekt kostja tegevust selles, et ta tegutses agendina hagejale kahju tekitamise eesmärgil. 9.
10. Hageja väide, et kostja, olles hageja agent, otsustas hagejale kuuluvad Kappelitie lepinguga seotud õigused ja kohustused loovutada OÜ-le TMB Element, on tõendamata. Samuti on vastuolus tõenditega hageja väide, et kostja esindas hagejat Xi kaudu, kui ta andis kasumliku Kappelitie lepingu üle konkureerivale äriühingule OÜ TMB Element. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja (Y, A, B, C), OÜ TMB Element (Q) ja Lujatalo Oy pidasid küll läbirääkimisi üleandmise lepingu sõlmimiseks (siirtosopimu) (dtl 1081-1088), kuid sellise lepingu sõlmimiseni kohtule arusaadavalt ei jõutud, sest Lujatalo Oy ütles hageja sõlmitud Kappelitie lepingu üles
11. juulil 2020 (dtl 1089-1090). Ka ei järeldu üheski tõendist, et X oleks lepingu üleandmise otsustanud. Vastupidi, Yi
12. mai 2020 e-kirjast hageja raamatupidajale ja seaduslikule esindajale ning Lujatalo Oy
13. juuli 2020 e-kirjast järeldub, et sellise otsuse on teinud Lujatalo Oy (dtl 1002-1003).
14. Kõike eeltoodut arvestades pole kohtule esitatud veenvaid tõendeid selles, et kostja oleks agendina tegutsedes rikkunud hoolsuskohustust. Järelikult pole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused, mistõttu jääb hagi rahuldamata. 11.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud 12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 13.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 14.Kostja on esitanud
15. juulil 2025 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 1242-1246) ning lähtudes kohtunõudest täpsustanud seda
16. juulil 2025 (dtl 1249). Kohtule esitatu kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 2778,58 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust (17 tundi ja 5 minutit). Kostja esindaja tunnitasu on varieeruv – kuni 17.08.2021 145 eurot (dtl 6 1244),
17. aastal 150 eurot (dtl 1245) ning
18. aastal 180 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 1246, 1249). Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud ei ole. 14.1.Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas pole kõik kulu põhjendatud ega vajalikud. Kostja on välja toonud toimingud seoses vastuhagile vastuse koostamisega (dtl 1244) – kokku kulus aega 9 tundi. Võttes arvesse
19. augusti 2021 esitatud vastuse sisu ja mahtu ning selle lisade mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kokku 7 tundi.
20. aasta arvel välja toodud toimingu osas (menetlustoimingud kõik kokku, alates 10/2023, sh menetluskulude nimekirja esitamine, 2 tundi 12 minutit) märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele selle mahtu arvestades 15 minutit. Muude toimikust nähtuvate toimingute – 26.04.2025 taotlus ja 08.07.2025 vastus – puhul on põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 1 tund, arvestades nende dokumentide vähest mahukust ja sisu. Seega on arvel viidatud toimingu osas põhjendatud ajakulu kokku 1 tund ja 15 minutit. Muus osas on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. 14.2.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu osas märgib kohus järgmist. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.1 Kostja algse esindaja Martin Kirsipuu (advokaat) tunnitasu 145 eurot ei ületa tavapärast sarnase õigusabiteenuse eest makstavat tasu ning on seetõttu kohtu hinnangul põhjendatud. Esindaja Alar Salu tunnitasu 150 eurot ja 180 eurot ületab aga keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning ei ole seetõttu kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus lähtub esindaja tunnitasu põhjendatuse hindamisel kohtupraktikast ning arvestab praegusel juhul asjaoluga, et kostja esindaja Alar Salu on TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud lepinguline esindaja (so mitteadvokaat). Nimelt on viimastel aastatel kohtupraktikas leitud, et juristist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on 120 eurot. 2 Ka Riigikohus on pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 3 Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on olnud pigem erandlikud.4 Kohus selgitab, et esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid suuremat tunnitasu kui 120 eurot – tegemist ei ole tavapäraselt keerukama ega mahukama asjaga. Siinjuures märgib kohus, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.5 Arvestades senist praktikat, vaidluse mahtu ja keerukust, mh esitatud menetlusdokumente ja nende sisu, peab kohus kostja lepingulise esindaja Alar Salu põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Seega on kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 1871 eurot (lisandub käibemaks 75,36 eurot), mis moodustub järgnevalt: - 1557 eurot (1015+542) – 7 tundi tunnihinnaga 145 eurot ning 4 tundi 31 minutit tunnihinnaga 120 eurot (vastavalt kostja
21. juuli 2025 vastusele käibemaksu ei lisandu); - 314 eurot – 2 tundi ja 37 minutit tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub TsMS § 174 lg 10 alusel käibemaks 75,36 eurot (määraga 24%). 1 Riigikohtu
22. novembri 2018 otsuse 2-17-10348 p 16 ja seal viidatud kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohtu
23. juuni 2025 määruse 2-22-18672 p 15 ja seal viidatud kohtupraktika, Tallinna Ringkonnakohtu
24. aprilli 2025 määrus 2-21-8139, p
25. 3 Riigikohtu
26. novembri 2018 otsuse 2-17-10348 p
27. 4 Tallinna Ringkonnakohtu
28. aprilli 2022 määrus 2-20-13046, p 18.
29. 5 Tallinna Ringkonnakohtu
30. juuni 2025 määrus 2-22-18672, p 15, Tallinna Ringkonnakohtu
31. aprilli 2022 määrus 2-20-13046, p 18.
32. 2 7 14.
33. Lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 1946,36 eurot (sh käibemaks), so lepingulise esindaja kulud. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 8