KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-952 Haldusasi V.X kaebus Tallinna Vangl

§ 53lg 2 p 3).

Kõrvaltingimuseks on mh haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus (

§ 53lg 1 p 2). 2

§ 60lg 2).

Kõrvaltingimus ei ole ilmselgelt tühine (

§ 63lg 2). 6. Vang

S § 63 lg 1 sätestab, et VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kohus möönab, et 05.02.2024 käskkirjas ei ole toodud ühest seost, kuidas saab lugeda 05.01.2024 käskkirja rikkumist õigusaktide (seaduse või määruse) rikkumiseks VangS § 63 lg 1 mõttes, kuid tegemist on ületatava lüngaga. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vangla julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku seaduslikuks korralduseks on ka 05.01.2024 käskkiri. Sellist käskkirja ei tule täita mitte üksnes vanglas viibides, vaid ka väljaspool vanglat. VangS § 67 sõnastuses ei ole silmas peetud vangla sees viibides kinnipeetaval lasuvaid kohustusi; vaid avaliku huvina „vangla julgeoleku tagamise“ eesmärki, mille täitmiseks peab kinnipeetav ametniku korraldusi järgima. Ka tuleneb VangS § 32 lg-st 41 nii vanglaametniku volitus määrata täiendavaid kohustusi kui ka kinnipeetava kohustus talle määratud tingimusi täita. Kehtiva haldusakti, sh 05.01.2024 käskkirja resolutsioonosa on täitmiseks kohustuslik igaühele, sj kaebajale (

§ 60lg 2). Seega on kaebaja rikkunud nii Vang

S § 67 p-st 1 kui ka § 32 lg-st 41 tulenevaid kinnipeetava kohustusi.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja ei täitnud talle seatud tingimust – helistada vanglasse kell 10.
2. Vangla sai kaebaja asukohast teada alles siis, kui vangla võttis ühendust sihtkohas viibiva pereliikmega.
3. Poolte vahel on vaidlus üksnes selle üle, kas rikkumine on vabandatav või süüline ning kas rikkumise eest on proportsionaalne määrata distsiplinaarkaristus (noomitus). Kohus nõustub käskkirjas toodud kaalutlustega (dtl 34), et taasühiskonnastamisel on oluline, et kinnipeetav järgiks talle seatud reegleid. Reeglite täitmine on eriti oluline, kui kinnipeetav viibib vangla loal väljaspool vanglat. Kaebaja on kinnitanud ka seda, et ta rikkus talle seatud tingimust vähemalt hooletusest; st aeg läks märkamatult ja ta unustas kella vaadata. Vaideotsuses on õigesti märgitud, et kaebajal oli võimalik korraldada laste eest lühiajaline hoolitsemine (telefonikõne ajaks) ka muul viisil (dtl 53). Ka siis kui olukorra tekkimine, miks kaebaja jättis vangla teavitamata, on selgitatav, oli kaebajale tingimus eelnevalt teada ning ta pidi ise tagama selle täitmise. Kaebaja ei võtnud ka ise üksnes vähesel määral, nt mõne minuti võrra hilinedes vanglaga ühendust. Ka alaealiste lastega tegeledes tuleb täita seatud kohustusi, eriti kui need olid vähemalt ühe lapsega vanglaväliselt kohtumise eeltingimuseks. Kaebaja ei ole täiendavalt selgitanud, miks helistamine ei olnud temast sõltumatutest asjaoludest enam kui 20 minuti jooksul võimalik ning rikkumine olnuks seega vabandatav. Viibides vanglast väljaspool, on kaebajal võrreldes vanglas viibimisega oluliselt suurem kontroll enda keskkonna üle, millega kaasneb ka vastutus täita vanglavälises keskkonnas enda kohustusi ka siis, kui need võivad olla mingil määral takistatud või keerulised.
4. Kaebajat karistati leebeima võimaliku distsiplinaarkaristusega, s.o noomitusega. Käskkirjas on ka kajastatud, miks ei kaalutud teisi, rangemaid karistusi. 3