4-25-2617/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik RESOLUTSIOON Viru Maakohus

1. juuli 2025 Jõhvi kohtumaja 4-25-2617 Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses A Bi kaebus PPA Ida prefektuuri 21.06.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,25,003208 A B, isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1, § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS:
2. Jätta A Bi kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.06.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,25,003208, millega A Bile määrati karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 800 eurot, muutmata.
3. Rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor Bank AS pangas või arvele EE777700771003813400 LHV Pank AS. Tasumisel märkida viitenumber 10220182998156 ja selgitus „A B 4-25-2617 rahatrahv“. Kohtuotsuse ärakirjad edastada A Bile ja PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil (VtMS § 20 lg 4, § 155 lg 2). Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kohtu kantseleis kättesaadav 15 päeva jooksul kassatsiooniteate maakohtule laekumise päevast arvates. Kassatsiooniteate esitamise korral jõustub kohtuotsus alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana ning see jõustub seitsme päeva möödumisel kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK PPA Ida prefektuuri patrullpolitseinik T T tegi 21.06.2025 kiirmenetluse otsuse nr 10220182998156, mille järgi 21.06.2025 kell 22:59 aadressil Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, TALLINN – NARVA mnt.145 km menetlusalune isik B A juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 124 ± 8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Väärtegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. A.B ei nõustunud tema suhtes tehtud otsusega ning esitas 5.07.2025 kaebuse Viru maakohtule, nõudes otsuse tühistamist või (alternatiivselt) tunduvalt väiksema rahatrahvi määramist ositi tasumisega kuue kuu jooksul. Kaebuse põhjenduste järgi …Ei ole selge, kas otsuse tegemisel olid täidetud mh VV 16.06.2011 määruse nr 78 („Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“) § 3 lg 1 ja § 6 nõuded. Kui need ei ole täidetud kuulub menetlus lõpetamisele VtMS § 29 lg 1 p 1 alustel. Kui kohus siiski leiab, et need nõuded on täidetud, palub kaebaja vähendada määratud rahatrahvi suurust. Määratud karistus 100 trahviühikut ehk 800 eurot, mis on maksimaalne karistus LS § 227 järgi. Kohtuväline menetleja ei arvestanud süü suurust: kiirust ületati mitte vähem kui 26 km/h võrra, mis on lähedane LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud teo definitsiooni alammäärale (ületamine 21-40 km/h võrra). Süü on pigem minimaalne. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga, tagajärge ei ole tekkinud, mis samuti tingib väiksema (kindlasti mitte maksimaalse) rahatrahvi määramise. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta süü tunnistamist, sest kaebaja taunis ja taunib endiselt oma tegu. Kaevatavas otsuses aga väidetakse, et kergendavad asjaolud puuduvad. Karistuse individualiseerimisel on lai kaalutlusruum ja menetlejal puudub kohustus määrata karistus rangelt sanktsiooni keskmise määra järgi. Ka õiguskorra kaitsmise huvid ei nõua tingimata rangeid karistusi. Oluline on riikliku reageerimise vältimatus rikkumisele. Kaebaja palub määrata väiksem (süü suurusel vastav) rahatrahv koos selle ositi tasumisega KarS § 66 lg 1 alusel 6 (kuue) kuu jooksul. Kaebaja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, paludes jätta kaebus rahuldamata. Karistusotsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega, mis tulenesid väärteo toimikust ning juhindudes KarS § 56 lg 1 määrati karistuseks LS § 227 lg 2 alusel isikule põhikaristuseks rahatrahvi 800 eurot. Menetlusalune isik tunnistas süüd õigusrikkumise toimepanemises ja isikul oli samalaadse rikkumise eest kehtiv karistus... LS § 227 lg 2 näeb ette karistuse rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk 800 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni… Menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Menetleja on juba väärteootsuse koostamise ajal andnud hinnangu menetlusaluse isiku poolt toimepandud teole ja võtnud arvesse kõiki asjaolusid. … Patrullpolitseinik Raimond Kask on 25.04.2017 läbinud vastava väljaõppe kiirusmõõturi kasutamiseks (info pärineb Ida prefektuuri personalibüroost)... Taatlustunnistuselt on näha, et seadme taatlustunnistus kehtib kuni 31.10.
4. Samuti antud kiirmenetluse koostamisel koostati ka kiirusmõõturi kasutamise videoprotokoll ning selle koostamisel juhinduti ka Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 lg 2-st. Karistuse määramisel arvestas menetleja ka antud teo ohtlikust, kuna antud tegudega kaasnevad tagajärjed on enamasti väga tõsised ja rasked. Sellised liiklusalased süüteod toovad kaasa nii varalisi kui ka tervisekahjustusi. Seetõttu ei saa lugeda ka antud tegu vähetähtsaks. Lisaks sellele on kiirmenetluse otsuse koostamisel ja karistuse määramisel arvestatud sellega, et isikut on samalaadse rikkumise eest see aasta juba karistatud. Menetleja lisab seisukohale ka karistusregistri väljavõtte milles nähtub, et 29.05.2025 määrati isikule LS § 227 lg 2 alusel karistuseks 560 euro suurune karistus. Antud juhul menetleja otsustas määrata isikule veelkord rahatrahvi ja seda maksimaalses määras, kuid arvestades LS § 227 lg 2 sanktsiooni, kus on ka juhtimisõiguse äravõtmise võimalus siis menetleja valis leebema karistusliigi ehk rahatrahvi. Menetleja tahab rõhutada sellele, et kui eelnev karistus oli juba üle sanktsiooni keskmise määra ja see ei mõjutanud isikut seadusekuulekamalt käituma siis uuesti samalaadse rikkumise toimepanemisel ei mõjuta ka väiksem karistus kui eelnev. Karistus peab olema isikule tuntav ja mõjuv, et isik muudaks oma liikluskäitumist õiguskuulekamaks. Kohtuvälise menetleja jaoks on tähtis, et isikule määratud karistus mõjutaks isikut seadusekuulekamalt käituma. Karistus ei saa olla isikule mugav. Karistuse eesmärk ongi tekitada isikule ebamugavust, et seeläbi mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest. Menetleja leiab, et määratud karistus on põhjendatud ja vastab isiku poolt toimepandud teo raskusastmele ja süü suurusele. KOHTU SEISUKOHT Antud asjas ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude üle, ehk et 21.06.2025 kell 22:59 Tallinn-Narva mnt
5. km-l menetlusalune isik B A juhtis mootorsõidukit kiirusega vähemalt 116 km/h, kuigi lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h, s.t ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Seda on tunnistanud ka A.B ise nii kohtueelses menetluses antud ütlustes kui oma kaebuses. Lubatud sõidukiiruse ületamine on tõendatud ka patrullauto pardakaamera salvestisega, millelt on näha nii A.Bi juhitud sõiduki registreerimismärk xxx (mis ei jäta kahtlust, et tegemist oli just tema juhitud sõiduki, mitte mingi teise sõiduki kiiruse fikseerimisega) kui kiirusmõõturi tabloole fikseeritud ületatud sõidukiiruse number – 124 km/h (-8 km/h laiendmääramatus). Vaidlus taandus karistuse määrale. Nimelt leidis kaebaja, et temale määratud rahatrahv LS § 227 lg 2 sanktsiooni maksimummääras ei vasta tema süü raskusele ja peab olema tunduvalt väiksem. Kaebaja osutab, et kiirust ületati mitte vähem kui 26 km/h võrra, mis on lähedane LS § 227 lgga 2 sätestatud raami (21-40 km/h) alammäärale ning süü on pigem minimaalne. Kohus nõustub sellega, et kiiruse ületamine 26 km/h võrra on lähedane pigem LS § 227 lg-ga 2 sätestatud raami alammäärale (s.o 21 km/h). Kuid lisaks süü raskusele peab arvestama ka teisi asjaolusid, sh üldja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtuväline menetleja põhjendatult osutab oma kirjalikus arvamuses, et sõidukiiruse ületamise rikkumise ohtlikkust ei tohi alahinnata. Üldiselt teada on, et kiiruse ületamisega suureneb liiklusõnnetusse sattumise oht, mille tulemusena võivad reaalselt kannatada saada nii rikkuja ise, kui teised liikluses osalejad (nagu ka nende vara). Seega, lubatud sõidukiiruse ületamise puhul esinevad tõsised üldpreventiivsed kaalutlused, mida peab ka arvestama. Vähemalt samatähtis on asjaolu, et umbes kuu aega enne seda juhtumit A.B sai karistatud samalaadse rikkumise eest: 29.05.2025 määrati temale LS § 227 lg 2 alusel karistuseks 560 eurot suurune rahatrahv. Sellises olukorras võis tõesti kaaluda rangema karistuse liigi kohaldamist, nt juhtimisõiguse äravõtmist. Kui kohtuväline menetleja otsustas jääda kergema karistusliigi ehk rahatrahvi juurde, siis on õigustatud lähenemine, et uue samalaadse rikkumise eest tuleb määrata rahatrahv tunduvalt suuremas määras, kui see oli enne määratud. Kui enne määrati A.Bile 560-eurone trahv, siis uue rikkumise eest 800-eurose trahvi määramine on proportsionaalne teo iseloomule ehk uuele korduvale rikkumisele. Seejuures korduva rikkumise puhul mõistlik on eeldada senisest karistusest mitte sümboolselt, vaid märgatavalt rangema karistuse määramist, sest sümboolne ehk mõne trahviühiku võrra raskem karistus ei pruugi rikkujat piisavalt mõjutada. Seetõttu nt senise 560-eurose trahvi kahekordne suurenemine moodustaks 1120 eurot, mis jääb aga väljapoole sanktsiooni ülemmäära. Seetõttu 800-eurone rahatrahv on A.Bi kui korduva kiiruse ületaja puhul igati õigustatud. Asjaolu, et tegemist on formaalse deliktiga ja reaalset kahju (liiklusõnnetust vms) tekkinud ei ole ei vähenda A.Bi süü raskust, sest seda on juba arvestatud selle väärteokoosseisu puhul sanktsiooni kehtestamisel (muidu oleks tegu kvalifitseeritav juba muu süüteokoosseisu järgi). A.Bi poolt oma süü tunnistamine ja rikkumise taunimine on iseenesest positiivsed, kuid ei ole sellise kaaluga, et õigustada kohaldatud karistuse kergendamist. Nagu ülalpool sai juba mainitud kohtuväline menetleja jäi kergema karistuse liigi juurde, kuigi korduva rikkumise eest võis kõne alla tulla juba juhtimisõiguse äravõtmine kas põhikaristusena või lisakaristusena lisaks rahatrahvile. Puutuvalt kaebaja taotlusse ajatada trahvi tasumine kuueks kuuks, tuleb märkida, et see võimalus oli A.Bil ka kaevatava kiirmenetluse otsuse tegemisel, kuid siis ta seda ei taotlenud. Ka praegu ei nähtu kaebusest asjaolusid, mis õigustaksid trahvi tasumise määramist ositi. Nii otsusest kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt A.B ei tööta. Kaebusest ei selgu mis vahenditest ta kavatseb trahvi tasuda ja miks taotleb tasumise ajatamist just kuueks kuuks. Kui tal puudub sissetulek ja rahalised vahendid, siis ei suuda ta trahvi tasuda ka kuue kuuga ning sellega karistuse täitmine jääb põhjendamatult venima. Seetõttu ka see kaebaja taotlus on, kohtu arvates, põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei tuvasta menetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt. Õigused olid menetlusalusele isikule selgitatud, mida kinnitab ka tema allkiri. Kiiruse mõõtmine on samuti toimunud vastavalt õigusaktide nõuetele. VV 16.06.2011 määruse nr 78 („Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“) § 3 lg 1 sätestab, et kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev politseiametnik või abipolitseinik peab olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Kohtuväline menetleja on kinnitanud, et PPA personalibüroost saadud info järgi Raimond Kask läbis kiirusmõõteseadme kasutamise koolituse ehk väljaõppe 25.04.2017 (tõenduslik alkomeeter, laser- ja radartüüpi kiirusemõõtur). Sama määruse § 6 lg 1 järgi mõõtmise ettevalmistamisel kontrollitakse, et kiirusmõõturi taatluskohustus oleks täidetud. Kohtuväline menetleja edastas kohtule kasutatud sõidumeeriku (Stalker DSR 2X, vahemuunduri s/n DB012698) taatlustunnistuse nr TTRS-24/00212, mille järgi kiirusmõõtur on taadeldud 11.10.2024, taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31.10.
6. Sama määruse § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Antud asjas on olemas videosalvestis, millest nähtuvad nii mõõtetulemuse saamise aeg, koht (Tallinn-Narva mnt 145.km, suunaga Tallinn, maksimaalne lubatud sõidukiirus 90 km/h) ja saamise viis (liikumise kiirus mõõdetud politseisõidukisse statsionaarselt paigaldatud kiiruse mõõtmise seadmega Stalker DSR2X nr DB012698, kiirust mõõtis ja protokollis patrullpolitseinik R K). Ehk siis ka kiiruse mõõtmisel seaduse nõuded olid täidetud ja rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt ei olnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja 21.06.2025 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. A.Bi kaebus tuleb jätta rahuldamata. Rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul antud otsuse resolutiivosas märgitud rahandusministeeriumi pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov