Obsah (7)

§ 37§ 44§ 120§ 121§ 47§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-583 Määruse kuupäev 30. mai 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks edastada tema 6. veebruari 202

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
2. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vanglale pöördumise, et vangla selgitaks välja kõik asjaolud ja võtaks vastutusele ametnikud, kes korraldasid kaebajale kättemaksu. Vangla keeldus saatmast kaebaja pöördumist Justiitsministeeriumile. Kaebaja palub tunnistada, et vangla oli kohustatud seda tegema, sest kaebajal ei ole margiga ümbrikku. Kaebaja palub kohustada vanglat saatma tema pöördumine Justiitsministeeriumile. Kaebaja märgib, et tal ei ole küll õigust nõuda ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist, kuid ta soovib, et vangla tunnistaks ametnike süüd ja kaebaja õigust. Kaebaja arvates makstakse talle tema kaebuste eest kätte. Ta soovib tõestada, et teine kinnipeetav 3-25-583 mõnitas, kiusas, ähvardas ja lõpuks ründas teda ametnike süü tõttu ning ka ametnikud kiusasid ja mõnitasid teda ja seadsid ta elu ohtu. Samuti kirjeldab kaebaja kaebuses enda ümberpaigutamist teise osakonda, digiboksi äravõtmist, teleri toomata jätmist ning teiste kinnipeetavatega toimunud konflikte. Kaebaja sõnul on tema eesmärgiks saada otsus selle kohta, et teda kiusati ja mõnitati, tekitades talle kättemaksu eesmärgil ja võimu kuritarvitades meelega füüsilist ja vaimset valu ning kannatusi. Prokuratuur toetas vangla seisukohta, et kriminaalmenetluseks pole alust ning vangla keeldub seoses ümberpaigutusega distsiplinaarmenetlust läbi viimast. Kaebaja palus, et kohus nõuaks vanglalt välja tema
3. veebruari
4. a avalduse nr 2-2/2-25/924-
5. Samuti taotleb kaebaja vabastust riigilõivu tasumise kohustusest ning advokaadi andmist.
6. Tartu Vangla edastas
7. märtsil 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja
8. veebruari
9. a pöördumise (reg nr 2-2/2-25/924-1) ning vangla
10. veebruari
11. a vastuse nr 2-2/2-25/924-
12. Nimetatud dokumentidest nähtuvalt esitas kaebaja
13. veebruaril 2025 pöördumise, mis oli adresseeritud Tartu Vangla sisekontrolli talitusele, Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonnale ning Justiitsministeeriumile. Kaebaja palus pöördumises end üle kuulata seoses asjaoluga, et ta on vanglas ohus. Kaebaja märkis, et ta on esitanud vanglale erinevaid pöördumisi, ning tõi need välja. Kaebaja heitis avalduses vanglale ette enda ümberpaigutamist, mida kaebaja arvates tehti pahatahtlikult ja kättemaksu eesmärgil võimu kuritarvitades põhjusel, et kaebaja esitas kaebusi. Kaebaja palus menetleda tema pöördumist ametnike suhtes distsiplinaar- ja väärteomenetluse korras. Tartu Vangla käsitas kaebaja
14. veebruari
15. a pöördumist märgukirjana ning vastas sellele
16. veebruari
17. a vastusega nr 2-2/2-25/924-
18. Vangla selgitas kaebajale, et 10 veebruaril 2025 edastati tema pöördumine vastamiseks Tartu Vangla sisekontrolli peaspetsialistile, kes selle samal päeval üksusele vastamiseks edastas, kuna pöördumisele vastamise pädevus on üksusel. Lisaks edastati kaebaja pöördumine
19. veebruaril 2025 vastamiseks Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna juhile, kes saatis selle samal päeval vastamiseks üksusele. Vangla selgitas ka kaebajale, et tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-st 2 tuleb kaebajal endal saata oma pöördumised kirjaga Justiits- ja Digiministeeriumile. Samuti märkis vangla, et kõikidele kaebaja viidatud pöördumistele on vastatud ning kui kaebaja ei ole vangla vastustega nõus, oli tal võimalik neid vaidlustada. Tartu Vangla on
20. septembri
21. a teates nr 2-3/1645-2 kriminaalmenetluse nr 23922900089 alustamata jätmise kohta põhjendanud, miks A. Rõžikovi ja A. Mägi osas ei algatata kriminaalmenetlust. Nimetatud teates on ka välja toodud, et teatega mittenõustumisel oli kaebajal õigus esitada kümne päeva jooksul avaldus Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Lisaks selgitas vangla kaebajale, et kinnipeetaval puudub seadusest tulenev õigus nõuda ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist.
22. Tartu Vangla teatas
23. mail 2025 vastusena kohtunõudele, et X ei ole esitanud Tartu Vanglale pärast
24. veebruari
25. a vastuse nr 2-2/2-25/924-2 saamist vaiet selle peale, et tema
26. veebruari
27. a pöördumist ei edastatud Justiits- ja Digiministeeriumile. KOHTU SEISUKOHT
28. Kohus mõistab, et kaebaja esitas kohtule kohustamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 2).

2 3-25-583 Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja nõuda, et kohus kohustaks Tartu Vanglat edastama tema

1. veebruari
2. a pöördumise Justiits- ja Digiministeeriumile. Kohus ei käsita vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise kohustamist eraldiseisva nõudena, sest sellise nõude esitamiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus (

§ 44lg 1) ning kaebaja on kaebuses ka ise nentinud, et tal seda õigust pole.

Kaebusest ja kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt soovib kaebaja oma pöördumisega anda ministeeriumile teada ametnike rikkumistest. 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 5.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt soovis kaebaja, et Tartu Vangla edastaks tema

1. veebruaril 2025 vanglale esitatud pöördumise ka Justiits- ja Digiministeeriumile, kuid vangla teatas kaebajale
2. veebruari
3. a vastuses nr 2-2/2-25/924-2, et kaebaja peab seda ise tegema. VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt saab vanglas kinni peetav isik pöörduda kohtusse toimingu sooritamise nõudega (s.o kohustamiskaebusega) pärast vaidemenetluse läbimist. Tartu Vangla
4. mai
5. a vastuses kohtule antud kinnituse kohaselt ei ole kaebaja esitanud pärast vanglalt
6. veebruari
7. a vastuse saamist vaiet, milles ta vaidlustaks tema
8. veebruari
9. a pöördumise Justiits- ja Digiministeeriumile edastamata jätmist. Seega on kaebajal selle kohustamiskaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning seetõttu ei ole kaebus

§ 47lg-st 1 tulenevalt lubatav.

5.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
2. Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks talle advokaadi. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). 3 3-25-583 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4