Obsah (6)

§ 152§ 108§ 43§ 109§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2802 Määruse kuupäev 4. juuni 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i kaebus Viru Vangla 19. juuli 2024. a käskkirja nr 62/24/685-1

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras
2. juuli
3. a käskkirjaga nr 6-2/24/685-1 X-i (kaebaja) tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates
4. juulist 2024 tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele.
5. Kaebaja esitas
6. augustil 2024 eelnimetatud käskkirja peale Viru Vanglale vaide, mille vangla jättis
7. septembri
8. a vaideotsusega nr 6-12/24/149-2 rahuldamata.
9. Kaebaja esitas
10. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla
11. juuli
12. a käskkirja nr 6-2/24/685-1 ja
13. septembri
14. a vaideotsuse nr 6-12/24/149-2 tühistamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla
15. juuli
16. a käskkirja nr 6-2/24/685-1 täitmise peatamist. Kaebaja põhjendab, et tema töövõimet on lakooniliselt ning motiveerimata hinnanud enam kui aasta tagasi vangla meditsiiniosakonna meedik, kelle nimi ja kvalifikatsioon on teadmata. Samuti on kaebaja 3-24-2802 terviseseisund ajas muutunud. Viru Vangla ei ole kaebaja vastuväiteid tema tööle määramise osas arvestanud. Samuti ei ole kaebajat viidud arsti vastuvõtule töövõime uueks hindamiseks. Kaebajal on diagnoositud erinevad psüühikahäired ning psühhiaater on üheselt tuvastanud, et kaebaja ei ole oma terviseseisundist tulenevalt töövõimeline (vt AARIKA OÜ tervisekaardi väljavõte
17. augusti
18. a vastuvõtu kohta). Lisaks on kaebajal alates
19. a augustist fikseeritud ülikõrge vererõhk, mis ei alane ka kaebajale manustatavate ravimite mõjul ning mis kujutab reaalset ohtu kaebaja elule. Kaebaja vabastati kõrge vererõhu tõttu
20. augustil 2024 erandkorras tööülesannete täitmisest ning talle anti ajutine töövabastus. Perearst ja meditsiiniõde leidsid
21. augusti
22. a vastuvõtul, et kaebaja ei ole sellise vererõhuga töövõimeline, kuid eeltoodud hinnangut ei ole kaebaja tervisekaarti kantud. Kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasuti kokku riigilõivu 40 eurot.
23. Viru Vangla esitas
24. oktoobril 2024 kohtule seisukoha, milles palub jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla seab kahtluse alla AARIKA OÜ psühhiaatri
25. augustil 2024 väljastatud tõendi ning käsitleb tõendiga seonduvat eelseisvas kohtumenetluses. Alates
26. juulist 2024 osutab Viru Vanglas tervishoiuteenuseid Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (IVKH). Vanglal puudub info, kas IVKH-l oli vajadus korraldada kaebajale
27. augustil 2024 vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja kaugvastuvõtt ning kes selle vastuvõtu kaebajale korraldas. Samas juhib vangla tähelepanu, et kaebajal toimus
28. septembril 2024 vastuvõtt IVKH psühhiaatriga, kes tuvastas, et psühhiaatrilisi põhjuseid, miks isik ei võiks vanglas tööd teha, ei ilmestu (
29. septembri
30. a ambulatoorne epikriis). Kaebajale on tehtud
31. augustil 2024 tööst vabastus seoses vererõhuga kuni üldarsti vastuvõtuni. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmetel on kaebajal pikendatud tööst vabastust tervislikel põhjustel kuni üldarsti vastuvõtuni. Kuni käesoleva ajani ei ole kaebajale antud korraldusi tööle asumiseks, kuivõrd talle antud tööst vabastus seoses vererõhuga on siiani kehtiv.
32. IVKH selgitas
33. oktoobri
34. a vastuses kohtule, et ei ole suunanud kaebajat AARIKA OÜ psühhiaatri vastuvõtule ega korraldanud
35. augustil 2024 väljaviimist vastuvõtule või videovastuvõttu. Kaebaja on seoses kõrge vererõhuga tööst vabastatud kuni üldarsti vastuvõtuni, mis toimub eeldatavasti pärast
36. oktoobrit
37. Kaebaja viibis
38. oktoobril 2024 kardioloogi vastuvõtul ning on sinna tagasi kutsutud
39. oktoobriks
41. Tartu Halduskohus võttis
42. oktoobri
43. a määrusega X-i kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. Samuti andis kohus kaebajale tähtaja AARIKA OÜ psühhiaatri
44. augusti
45. a vastuvõtu asjaolude kirjalikuks selgitamiseks. Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
46. Kaebaja esitas kohtule täiendavad selgitused ja tõendi
47. ja
48. novembril
50. Viru Vangla esitas
51. novembril 2024 Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja hinnangul on vaidlusalune tööle määramise käskkiri õiguspärane. Kaebaja töövõimelisuse tegi kindlaks Tallinna Vangla tervishoiutöötaja ja selle kohta tehti vangiregistris
52. juulil 2023 vastavasisuline märge. Kaebaja kuulati enne tööle määramise käskkirja andmist ära. Kaebaja terviseseisund võimaldas käskkirja andmise ajal töötada ning kaebaja üritab halduskohut eksitada, justkui tal esinevad psühhiaatrilised probleemid, mis välistaksid töötamise. Kaebaja ei ole tõendanud, et
53. juuli
54. a seisuga oleks temal diagnoositud sellised psüühikahäired, mis välistasid tema töövõime.
55. septembri
56. a epikriisi kohaselt toimus kaebajal IVKH psühhiaatriga vastuvõtt ning psühhiaater on kokkuvõttes märkinud, et psühhiaatrilisi põhjuseid, miks isik ei võiks vanglas tööd teha, ei ilmestu. Kaebajale anti
57. augustil 2024 töövabastus seoses kõrge vererõhuga kuni üldarsti 2 3-24-2802 vastuvõtuni. Kaebaja on viibinud
58. oktoobril 2024 kardioloogi vastuvõtul ja eeldatavasti toimub üldarsti vastuvõtt pärast
59. oktoobrit 2024 ning vangla üldarst annab hinnangu, kas kaebaja on võimeline töötama. Juhul, kui vanglameditsiini tervishoiutöötaja hindab kaebaja püsivalt töövõimetuks, siis vangla tühistab etteulatuvalt kaebaja tööle määramise käskkirja. Vangiregistri kohaselt kehtib siiani kaebajale tööst vabastus. Vanglale teadaolevalt ei ole kaebajat veel kutsutud üldarsti vastuvõtule tagasi, kuivõrd kardioloogi ravi on hetkel pooleli. Seega ei ole vanglameditsiini tervishoiutöötaja tuvastanud kaebajal püsivat töövõimetust, mistõttu vanglal puudub vajadus uuendada haldusmenetlust ja tühistada tööle määramise käskkiri. Kaebaja eesmärk on töötamisest keeldumine subkultuursete hoiakute tõttu.
60. Viru Vangla tunnistas
61. aprilli
62. a käskkirjaga nr 6-2/3-25/332 alates
63. aprillist 2025 kehtetuks Viru Vangla
64. juuli
65. a käskkirja nr 6-2/24/685-1, millega määrati kaebaja tööle Viru Vangla haldusosakonna majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates
66. juulist
67. Käskkiri tunnistatakse kehtetuks seoses kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutaja poolt
68. detsembril 2024 koostatud tervisetõendiga.
69. aprilli
70. a seisuga ei ole kinnipeetava tervise osas uut otsust tehtud ning korraldust tööle asumiseks ei ole antud.
71. Kaebaja esitas
72. mail 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles põhjendab, et esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks vastavalt

§ 152

lg 1 p-le 4 ning vastustajalt kaebaja kasuks

§ 108lg 6 alusel menetluskulude summas 2690,11 eurot väljamõistmiseks.

Kaebaja terviseseisund on olnud muutumatu alates vaidlusaluse käskkirja andmisest, misjärel asuti kaebaja vererõhku mõõtma mitu korda nädalas või lausa igapäevaselt. Kaebaja vererõhk on püsinud muutumatult ülikõrgena. Sellele vaatamata ei tunnistanud vastustaja tööle määramise käskkirja pärast kaebaja vaide esitamist kehtetuks, mis oleks aidanud vältida menetluskulude tekkimist. Vaidlusaluse käskkirja kehtima jätmine olukorras, kus töötamine on tegelikult välistatud, säilitab õigusliku ebakindluse. Käesoleval juhul pidi Viru Vangla kaaluma käskkirja kehtetuks tunnistamist hiljemalt

1. septembri
2. a vaideotsuses nr 6-12/24/149-2, sest selleks ajaks oli arst kaebaja töövõimetuse tuvastanud (vt
3. augusti
4. a tervisekaarti), kuid vaideotsus sellist kaalutlust ei sisalda.
5. Kohus palus
6. mai
7. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas kohus on saanud õigesti aru, et kaebaja taotleb haldusasja menetluse lõpetamist ja menetluskulude väljamõistmist ega soovi üle minna tuvastamisnõudele. Kui kaebaja siiski soovib jätkata haldusasja menetlust tuvastamisnõudes, siis tuleb sellest kohtule teada anda ning selgitada, kuidas on see vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi.
8. Kaebaja kinnitas
9. mai
10. a vastusega kohtule, et taotleb haldusasja menetluse lõpetamist ja menetluskulude väljamõistmist ega soovi üle minna tuvastamisnõudele.
11. Vastustaja esitas
12. mail 2025 kohtule vastuse, milles ei vaidle haldusasja menetluse lõpetamisele vastu, kuid ei nõustu menetluskulude kandmisega. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ning menetluskulude jaotuse osas tuleks lähtuda

§ 108lg-st 4.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune käskkiri oli selle andmise ajal õiguspärane ning käskkirja ei tunnistatud

1. aprillil 2025 kehtetuks kaebaja algatatud vaidluse tõttu, vaid seoses asjaolude muutumisega. Kaebaja esindaja tugineb kaebaja püsiva töövõimetuse osas hinnangule, mille andis AARIKA OÜ psühhiaater ja mille vastustaja on kahtluse alla seadnud. Kaebaja ei ole kohtule andnud usutavaid selgitusi, kuidas toimusid psühhiaatri vastuvõtud kaebajaga. Vastustaja ei pidanud kaaluma
2. septembri
3. a vaideotsuses nr 6-12/24/149-2 tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist, kuivõrd kaebaja oli
4. juulil 2023 tunnistatud töövõimeliseks ning 3 3-24-2802 meditsiinitöötaja vabastas ta
5. augustil 2024 ajutiselt töökohustusest kuni arsti vastuvõtuni. Arsti vastuvõtt toimus
6. detsembril 2024 ning meditsiinitöötaja tegi vangiregistrisse järgmise kande „lähtuvalt tervislikust seisundist ei sobi hetkel tööle“. Inimese tervis on ajas muutuv ning meditsiinitöötaja hindas kaebaja püsivalt töövõimetuks alles
7. detsembril
8. Vangla uuendas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 alusel menetluse ja tunnistas vangla
9. juuli
10. a käskkirja nr 6-2/24/685-1 kehtetuks seoses muutunud asjaoludega, mitte seoses kaebuse esitamisega. Kaebajale tekkinud õigusabikulud ei ole mõistlikud ning kaebaja pidi arvestama võimalusega, et kulude tasumine võib jääda tema enda kanda. KOHTU SEISUKOHT 14.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Viru Vangla tunnistas

1. aprilli
2. a käskkirjaga nr 6-2/3-25/332 alates samast päevast käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakti, s.o Viru Vangla
3. juuli
4. a käskkirja nr 6-2/24/685-1, kehtetuks. Menetlusosalised nõustuvad, et olenemata Viru Vangla
5. septembri
6. a vaideotsuse nr 6-12/24/149-2 kehtivusest, esineb vangla
7. juuli
8. a käskkirja nr 6-2/24/685-1 edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise tõttu alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kohus on selgitanud kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning kaebaja ei soovi vastavalt

§ 152lg-le 2 üle minna tuvastamisnõudele.

15. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 16. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (

§ 109lg 2).

Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus

§ 108

lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja hinnangul tuleb vastustajalt tema kasuks menetluskulud

§ 108lg 6 alusel välja mõista.

Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kaebaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamine ei ole tingitud kaebuse esitamisest, vaid muutunud asjaoludest. Kohus nõustub vastustajaga ning leiab, et vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. 16.

1. Vangla lähtus vaidlusaluse käskkirja andmise ajal tervishoiuteenuse osutaja
2. juuli
3. a hinnangust, mille kohaselt on kaebaja töövõimeline (dtl 22), ning on jätkuvalt seisukohal, et Viru Vangla
4. juuli
5. a käskkiri nr 6-2/24/685-1 oli selle andmise ajal õiguspärane. Kaebaja vererõhuprobleemid kerkisid esile ning eeltooduga seonduvad terviseuuringud ja seetõttu tema töövõimelisuse ümber hindamine on toimunud pärast vaidlusaluse käskkirja andmist. Samas on oluline märkida, et kaebaja terviseuuringud algasid, sh määrati talle ajutine töövabastus, juba enne haldusakti kohtueelses menetluses vaidlustamist, mistõttu ei saa tervisehoiuteenuse osutajate aktiivset tegevust kaebaja terviseprobleemide lahendamisel seostada tööle määramise käskkirja vaidlustamisega. Kaebajale anti ajutine töövabastus seoses kõrge vererõhuga kuni üldarsti vastuvõtuni
6. 4 3-24-2802 augustil
7. Seejärel viibis kaebaja
8. oktoobril 2024 kardioloogi vastuvõtul, oli kardioloogi jälgimisel ja ravil ning üldarst andis alles
9. detsembril 2024 kaebajale püsiva töövabastuse põhjendusel, et kõrge vererõhu tõttu ei sobi kaebaja hetkel tööle (dtl-d 157-159). Kaebaja terviseuuringud algasid eraldiseisvalt tema tööle määramise käskkirja vaidlustamisest, kohtumenetluse ajal kaebaja terviseseisundit puudutavad asjaolud muutusid, kaebajal tuvastati märkimisväärsed vererõhuprobleemid ning kaebajale väljastati tõend püsiva töövabastuse kohta. Arsti
10. detsembril 2024 antud püsiva töövabastuse tõttu uuendas vangla HMS § 44 lg 1 p 2 alusel Viru Vangla
11. juuli
12. a käskkirjaga nr 6-2/24/685-1 seonduva haldusmenetluse ning tunnistas kaebaja tööle määramise käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks. Kaebaja terviseuuringute, töövabastuse määramise ning seetõttu vangla poolt kaebaja tööle määramise käskkirja osas seisukohtade ümber hindamise seost haldusakti vaidlustamisega saab pidada marginaalseks. Vangla on oma otsustuses lähtunud tervishoiuteenuse osutaja uuest hinnangust, mille on tinginud kaebaja muutunud terviseseisund. 16.
13. Kaebaja viide sellele, et AARIKA OÜ psühhiaater määras juba
14. augustil 2024 kaebajale püsiva töövõimetuse ning et haldusorgan oleks pidanud seetõttu vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistama juba vaidemenetluses, ei ole asjakohane. Kuigi kardioloogi hinnangul võib kaebaja psüühiline seisund tema kõrgeid vererõhuväärtuseid soodustada (dtl 159), siis ei ole tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist tinginud kaebaja võimalikud psüühikahäired, vaid tema kõrge vererõhk. Tervishoiuteenuse osutajad ega vangla ei ole psühhiaatri hinnangule tuginedes oma varasemaid seisukohti muutnud. Ühtlasi seab vangla jätkuvalt AARIKA OÜ psühhiaatri
15. augusti
16. a hinnangu usaldusväärsuse kahtluse alla. 16.
17. Eeltoodut arvestades jäävad kaebaja menetluskulud tema kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulu dokumente esitanud ning kui vastustajale on menetluskulud siiski tekkinud, siis jäävad need tema enda kanda.
18. Kaebaja on tasunud kohtule kaebuselt riigilõivu 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt samuti 20 eurot.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud norm ei erista kohtumenetluses kantud erinevaid riigilõive, mistõttu ka olukorras, kus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on kohtumenetluses sisuliselt lahendatud, esineb alus tasutud riigilõivu tagastamiseks. Ka uuemas kohtupraktikas on sarnasel viisil eelnimetatud normi tõlgendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-24-3224 (p-d 18-20) ning
3. novembri
4. a määrus asjas nr 3-24-1248 (p 6) ja Riigikohtu
5. oktoobri
6. a määrus asjas nr 3-20-580 (p 14)). Eelnevast lähtuvalt tagastab kohus Osaühingule Advokaadibüroo Küllike Namm nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu kokku 40 eurot.
7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5