← Eesti

2-25-15203/3

Obsah (11)§ 432§ 661§ 466§ 371§ 394§ 428§ 430§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-25-15203 Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2025, Pärnu Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi X

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-
  3. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kohus täiendavalt menetluskulusid ei jaota ega määra kindlaks menetluskulude suurust.
  4. Tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le
  5. septembril 2025 Julianus Inkasso OÜ kontolt 2

(4)Tsiviilasi nr 2-25-15203 Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivust 280 eurot, mis vastavalt hageja taotlusele kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele x, selgitus „riigilõivu osaline tagastus, 2-25-15203, Aktiva Finance Group OÜ vs XX.” Edasikaebamise kord Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

§ 661

lg 4 ja poolte kompromissi alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada, kuna pooled on kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. Määrus jõustub selle menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 3 viimane lause).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Aktiva Finance Group OÜ esitas
  2. septembril 2025 Pärnu Maakohtule hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista Coop Finants AS-i ja kostja vahel
  3. märtsil 2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr x tulenev põhivõlgnevus 2861,14 eurot, intress 721,77 eurot, haldustasu 30,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot,
  4. septembri 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 471,68 euro ja viivis alates
  5. septembrist 2025 kuni põhinõude summas 2861,14 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas.
  7. oktoobril 2025, enne hagiavalduse menetlusse võtmist, saabus kohtule hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale põhivõla ja kõrvalkulud katteks makstava summa, hüvitatavate menetluskulude suuruse ning kogusumma osamaksetena tasumise tähtpäeva. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kokkuleppe kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.
  8. Asjas menetluse lõpetamiseks kokkuleppe kinnitamisega peab hagi olema kohtu menetlusse võetud. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagiavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) nõuetele ja ei esine

§ 371sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

Tasutud riigilõiv 560 eurot vastab esitatud nõude alusel arvutatud hagihinnaga hagiavalduse esitamisel seaduses sätestatud riigilõivu suurusele. Kohus võtab hagiavalduse menetlusse ja toimetab selle koos määrusega kostjale kätte. Kuna pooled on juba esitanud kohtule kinnitamiseks kompromissi ja kohus peab võimalikuks selle kinnitada, puudub vajadus

§ 394alusel küsida kostjalt kirjalikku vastust hagile.

4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

  1. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohtul on omal algatusel kohustus kontrollida hageja nõude aluseks oleva tarbijakrediidi lepingu kehtivust ning seadusega tarbijakaitseks ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist, olenemata vastaspoole vastuväidetest või nõusolekust.
  2. Hageja nõude aluseks oleva tarbijakrediidi lepingu kehtivus. Kohus on üle vaadanud hagiavalduses esitatud asjaolud ja lisatud tõendid, sh kontrollinud hagi aluseks oleva lepingu kehtivust krediidikulukuse määra ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Hagiavalduses ja lepingus on ära toodud krediidikulukuse määra arvutamiseks kasutatud osised, mille alusel krediidikulukuse määraks kujunenud 23,8%, mis ei ületanud
  3. märtsil 2022 laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud ülempiiri (alates
  4. jaanuarist 2022 kuni
  5. juunini 2022 kehtinud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,35% ning kolmekordne määr 49,05%). Samuti tegi kohus kindlaks, et hagiavalduses on toodud küllaldase selgusega välja, mida algne krediidiandja Coop Finants AS tegi enne märtsis 2022 kostjaga laenulepingu sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks (mh kogus andmeid 3

(4)Tsiviilasi nr 2-25-15203 ja kontrollis laenutaotleja sissetulekute ja kohustuste suurust, selle põhjal tegi kindlaks kostja võimekuse laenu tasuda). Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja nõude aluseks olev tarbijakrediidi leping on kehtiv, hagiavalduses esitatud andmetest ja lisatud tõenditest kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ei nähtu.
  1. Pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa suuruse ning selle osamaksetena tasumise korra ja tähtajad, samuti kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud ning maksegraafiku rikkumise puhuks kostja kohesele sundtäitmisele allumises. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.
  2. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsioonis kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kompromissi tekstisisest viidet kompromissi punktile. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. 9. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale 280 eurot ehk pool riigilõivust ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (hüvitatavad kulud sisalduvad kompromissi summas). Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

10.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa selles asjas määruse peale edasi kaevata.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. 11. Riigilõivu tagastamine. Hageja palub vastavalt

§ 150lõike 2 punktile 1 tagastada hagimenetluses tasutud riigilõivust pool.

Kohtuinfosüsteemi andmetel hageja eest tasus 12. septembril 2025 riigilõivu 560 eurot Julianus Inkasso OÜ.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 alusel kohus vastavalt hageja taotlusele tagastab hageja näidatud Julianus Inkasso OÜ pangakontole menetluses tasutud riigilõivust poole, s.o 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.