Obsah (6)

§ 207§ 224§ 127§ 69§ 91§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. septembril 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-2596 Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi R K kaebus Politsei- ja Piir

) § 224 lg 2 ja

§ 207

lg 1 järgi R K: isikukood: xxx; elukoht: xxx Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Enel Kuiv Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Jätta rahuldamata R K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapteni Kairi Palitsa 05.07.2024 otsusele nr 2317,24,005047 R K karistamises

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 185 trahviühiku ulatuses s.o 740 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 185 trahviühikut s.o 740 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 06.09.2024 kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.
4. Vastavalt

§ 127

sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma juhiloa loovutama Transpordiametile.

1. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 06.09.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 07.10.
3. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 08.10.
4. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Vastavalt 15.06.2024 koostatud väärteoprotokollile AB1530967 juhtis R K 15.06.2024 kella 22.02 ajal Harjumaal, Saku vallas, Kasemetsa tee 2 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg/l kohta. Samuti juhtis mootorsõidukit, millel nõuetekohaselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll alates 01.10.
6. Selliselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 69 lg 3 ja § 73 lg 2 nõudeid ja pani toime

§ 224lg 2 ja § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 05.07.2024 otsusega väärteoasjas nr 2317,24,005047 karistati R. Ku KarS § 63 lg 1 kohaselt

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 185 trahviühikut ehk 740 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

1. R. K esitas 01.08.2024 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse määramise osas tühistada. Esitatud kaebuses leidis R. K, et kohtuväline menetleja on eksinud karistuse määramise põhimõtete vastu, talle määratud karistus on liiga karm ning lisakaristuse kohaldamine on olnud põhjendamatu. Kaebaja hinnangul on kohtuväline menetleja jätnud põhjendamatult asja lahendamisel järgimata üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, mille kohaselt olnuks siinses asjas otstarbekas karistamise asemel suunata menetlusalune isik sotsiaalprogrammi KOJU. Kaebaja leiab, et menetlusaluse isiku suhtes olnuks üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi paremini järgiv tema kohustamine sotsiaalprogrammis osalemiseks ühes väärteoasja lõpetamisega otstarbekusel VTMS § 30 lg 1 p 3 kohaselt. Kaebaja sõnul ei olnud liiklus tol teelõigul aktiivne, tegemist oli väikese sisekvartali tänavaga kus puudusid jalakäijad, samuti ei nõustu kaebaja, et pani toime teo tahtlikult. Kaebaja ei teadnud, et alkoholijoobes on, oli tarbinud saunas käies 3 heledat õlut ja ta tundis end kainena, seega arvas kaebaja, et ta on kaine. Kaebajal puuduvad varasemad karistused ja mistahes süüteod alkoholi tarvitamisega seoses ning kaebaja selgitab, et vajab sõiduki juhtimisõigust selleks, et oma igapäevast tööd teha, tagada sissetulek ja igapäevane toimetulek enda perele. Kaebaja peab üleval ka alaealist last. Juhtimisõiguse äravõtmine võib halvendada kaebaja leibkonna toimetulekut oluliselt. Ainuüksi teadmine ja hirm juhtimisõiguse kaotuse ees distsiplineerivad kaebajat edaspidi mistahes liiklusalaste süütegude toimepanemisest hoiduma. Kaebaja hinnangul on talle 2 põhikaristusena mõistetud keskmisest kõrgem rahatrahv ning puuduvad kaalukad eripreventiivsed kaalutlused lisakaristuse kohaldamiseks, seega ei saa mõistetud lisakaristuse pikkust lugeda tema süüle vastavaks. Kaebaja sõnul, kui temalt soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta.
2. Kohtuvälise menetleja poolt 23.08.2024 esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole käesolevas väärteoasjas rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule põhikaristusena määratud rahatrahv 740 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kaebuse esitaja kaitsja on kaebuses avaldanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.
5. Menetlusalusele isikule oli väärteomenetluses etteheidetud

§ 224

lg-s 2 ja § 207 lg-s 1 sätestatud süütegude toimepanemist.

§ 224

lg 2 alusel järgneb vastutus mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

§ 224

lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse.

§ 207

lg 1 sätestab vastutuse sõiduki, mis ei ole läbinud tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli juhtimise eest.

1. Kohtu hinnangul puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. R. K küll keeldus kohtueelses menetluses ütluste andmisest kuid kinnitab kohtule esitatud kaebuses, et ei vaidlusta temale etteheidetava väärteo toimepanemist vaid talle määratud karistuse suurust, täpsemalt lisakaristuse määramist. Vaatamata kaebuses märgitule peab kohus kaebuse lahendamisel lisaks karistuse määramise õigusliku hinnangu andmisele ka tuvastama kas süütegu on toime pandud, kas süüteo on toime pannud menetlusalune isik ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.
2. Juhile keelatud seisundis (

§ 224lg 2 etteheide) mootorsõiduki xxx (xxx) juhtimist R.

Ki poolt 15.06.2024 kella 22.02 ajal Harjumaal, Saku vallas, Kasemetsa tee 2 juures tõendab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0008 väljatrükk, millest nähtuvalt 15.06.2024 kell 22.28–22.22 teostati R. Kile kaks mõõtmist ning mõõtevahendi mõõtetulemus oli 0,63 mg/l (lõplik lugem 0,68 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l) kohta. Tulenevalt

§ 69

lg-st 3 ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmed kinnitavad, et R. K hingeõhus oli alkoholi 3 koguses, mis vastab

§ 69lg-s 3 sätestatud keelule.

Tõendusliku alkomeetri väljatrükil ja korrakaitseseaduse § 38 alusel õiguste tutvustamise dokumendil on olemas R. K allkirjad. Seega oli ta kohapeal teadlik mõõtmise tulemusest ning enda õigustest joobeseisundi kontrollimisel. Kohtule esitatud materjalide hulgas on ka mõõteseadme taatlustunnistus, mille kohaselt oli tõenduslik alkomeeter taadeldud 31.01.2024, mõõtmise teostas kohtule esitatud tõendi kohaselt selleks pädev politseiametnik ning mõõtemetoodikale viitavaid rikkumisi ei ole tuvastatud. Menetlusalune isik ütlusi anda ei soovinud, küll aga tõendab rikkumise toimumist tunnistaja L. R, kelle ütluste kohaselt märkasid nad teenistusülesandeid kontrollides enda ees liikuvat sõidukit, mille sõidustiil oli taaruv s.t sõiduk kaldus ühest servast teise. Politseinikud peatasid sõiduki ning tuvastasid juhina kaebaja isiku ning asjaolu, et indikaatorvahend andis mõõtetulemuseks 0.74 mg/l ehk sõiduki juht oli alkoholijoobes. Peale seda ning nähtuvalt materjalidest on juht R. K kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

§ 91lg 2 p 2 alusel ning viidud Keila linna tõendusliku alkomeetri juurde puhuma.

Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt on tuvastatud, et enne tõendusliku alkomeetrisse puhumist kontrolliti R. Ki alkoholijoovet kella 22:02 ajal, s.o koheselt peale sõiduki peatamist, ka alkomeetriga AlcoQuant 6020 ning tulemiks oli 0.74 mg/l. Selle kohta on koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis on esitatud kohtule. Seega on igakülgselt tõendatud

§ 224lg 2 objektiivsed asjaolud.

10. R. K isiku ja sõiduki kontrollimise käigus on teostatud päring sõiduki ülevaatuse kohta, ning nähtuvalt päringu tulemuste väljatrükile, mis on esitatud kohtule koos väärteomaterjalidega, nähtub, et R. K poolt juhtud sõiduk ei olnud läbinud tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Nähtuvalt väljatrükist pidi sõiduki xxx reg nr xxx ülevaatuse aeg olema mitte hiljem kui 29.09.2023 kuid 15.06.2024 s.o pea 9 kuud hiljem ei olnud ülevaatust teostatud. Seega on igakülgselt tuvastatud ja täidetud ka

§ 207lg 1 objektiivne koosseis.

1. Kuigi R. K keeldus ütluste andmisest kohtueelses menetluses on asunud kohtuväline menetleja otsuses seisukohale, et R. K pani teod toime tahtlikult. Kohtuväline menetleja selgitab, et R. Kil tuvastatud alkoholisisalduse näit väljahingatavas õhus oli märkimisväärne, tegemist ei ole alkoholi tarbimisest tuvastatud jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 - 0,15 mg/l piiri lähedale, vaid tuvastatud määr on ligi viis korda suurem, mistõttu pidi menetlusalune isik olema oma juhile keelatud seisundist teadlik ega saanud seetõttu süütegu toime panna ettevaatamatusest. Menetleja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et vaid 0,12 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga ja sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Kohtuväline menetleja on viidanud ka asjaolule, et tunnistaja ütluste kohaselt kaldus menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk teenistussõiduki ees sõitis oma sõidureas ühest servast teise, samuti viidates R. Kil tuvastatud koordinatsioonihäiretele. Menetleja hindas R K süü suureks.
2. Kohus selgitab, et

§ 33

lg 2 p 1 kohustab juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, sh veenduma, et ta on kaine. Kui juht ei võta midagi ette selleks, et objektiivselt veenduda organismis alkoholi puudumises ja usaldab üksnes enda head enesetunnet, siis sisuliselt ta mitte millelegi tuginedes loodab, et alkoholi organismis ei ole. R. K, otsustades 15.06.2024 õhtul sõidukit juhtima asuda, olukorras kus ta oli tarbinud alkoholi pidi möönma ja aru saama, et tema organismis võib olla säilinud mingi hulk alkoholi ja esineda võib

§ 224

lg 2 koosseisule vastav asjaolu – lubatud alkoholi piirmäära ületamine tema hingeõhus. Kohtuvälise menetleja märkus, et R. Kil tuvastatud joove väljahingatavas õhus ei olnud mitte veidi piirmäära ületav, vaid üksnes 0,12 mg/l võrra väiksem kriminaalsest joobest on igati asjakohane. Sellise raskusega joobeaste viitab kohtu hinnangul asjaolule, et menetlusalune isik pidi tajuma, et ta on joobeseisundis ning asudes vaatamata sellele juhtima mootorsõidukit, pani ta teo toime otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine sellises joobeastmes 4 alati tahtlik tegu, mille puhul on sõidukijuht sõidukiga liikluses kõrgendatud ohu allikas. Mis puutub liikluse tihedusse on kohtu hinnangul kummastav kaebaja seisukoht, et ta liikus sõidukiga mööda väikest sisekvartali tänavat kus ei olnud sel ajal teisi liiklejaid. Kohtu hinnangul püüab kaebaja oma teguviisi õigustada, lootusega oma süüd vähendada ning kohus pole veendunud, et kaebaja üldse mingeid tagajärgi oma rikkumise kohta on teinud. Seda kinnitab ka kaebaja seisukoht kaebuses justkui ta asus sõidukit enda uskumuste ja enesetunde järgi juhtima maksimaalselt alkoholi tarvitamise jääknähtudega mitte alkoholi piirmäära ületavas seisundis nagu tuvastatud. Kohus selgitab, et ühelgi juhul ei ole alkoholi tarvitatuna sõiduki juhtimine lubatud tegevus olgu tegemist tühja tänavaga või mitte, asulasisesel teel või mitte, samuti on keelatud sõidukit juhtida „jääknähtudega“. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 13. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 14. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71). 15.

§ 224

lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 16.

§ 207

lg 1 kohaselt tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

1. KarS § 63 lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
2. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 224lg 2 ja § 207 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 224lg 2 järgi.

Tegemist on ühe käitumisaktiga – menetlusalune juhtis lubatud alkoholi piirmäära ületades sõidukit, millele ei olnud teostatud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kohtu hinnangul on need kaks toime pandud väärtegu kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis- ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, mistõttu on kohtuväline menetleja eelpool märgitud väärteokoosseise õigesti käsitlenud ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi. 19. Kohtuväline menetleja määras R. Kile

§ 224lg 2 järgi põhikaristuseks rahatrahvi 185 trahviühikut ehk 740 eurot.

Seejuures on

§ 224

lg 2 sanktsioonis ettenähtava rahatrahvi maksimaalne määr 300 trahviühikut ning keskmine määr seega 150 trahviühikut. Lisakaristusena

§ 224lg 3 p 1 järgi võttis kohtuvälise menetleja esindaja R.

Kilt 3 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse. 5 20. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades äärmiselt taunitav tegu. Kohus nõustub igakülgselt kohtuvälise menetleja poolt süü suurust mõjutanud asjaoludega, et R. K süü suuruse hindamisel mängib kaalukat rolli alkoholisisalduse määr väljahingatavas õhus, mis antud juhul oli

§ 224

lg 2 määratud vahemiku (0,25–0,74 mg) ülemise määra lähedane ehk 0,63 mg/l kohta ning vaid 0,12 mg/l suurema näidu puhul olnuks tegu juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga, millele oleks järgnenud kriminaalkaristus. On üldteada, et alkoholi sellises ulatuses tarbinud inimene ei ole liikluses sõidukijuhina käituma adekvaatne kujutades ohtu nii endale kui teistele liiklejatele. Asjaolu, et teel teisi liiklejaid ei olnud on samuti ebaõige kuivõrd R. K jäi oma taaruva sõidustiiliga silma teel liigelnud politseipatrullile. Lisaks juhtis R. K sõidukit mis ei oleks tohtinud liikluses üldse liikuda kuivõrd polnud läbinud kohustuslikku tehnonõuete kontrolli. Kontroll sõidukile pidanuks teostatama septembri lõpus 2023 kuid veel juunis 2024 sõitis R. K selle sõidukiga ringi. Eelneva põhjal on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul õigesti hinnanud R. K süü keskmisest suuremaks, maakohus asub tõendeid ja kõiki asjaolusid kogumis analüüsides samale seisukohale. R. K ei ole kohtule esitatud kaebuses rikkumisi eitanud kuid kaebuses esitatu pinnalt on kohtul tekkinud veendumus, et R. K ei saa aru oma rikkumise tõsidusest. Sellele viitavad kaebuses toodu, et kaebaja juhtis sõidukit ajal, mil liiklus polnud aktiivne ja teelõigul mis asub sisekvartalis ja on liikluseta (kaebuse p 7), samuti ei ole kaebaja nõus, et ta teadlikult või tahtlikult rikkumised toime pani (p 8). Kohus jõudis järeldusele, et teod olid toime pandud otsese tahtlusega (vt käesoleva lahendi p 12). Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. 21. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus, seega on rahatrahv

§ 224lg 2 järgi mõistetud põhjendatult pisut üle sanktsiooni keskmise määra.

Samuti loeb kohus põhjendatuks lisakaristuse määramise ja seda alljärgnevatel põhjustel.

1. Kaebaja hinnangul on kohtuväline menetleja jätnud põhjendamatult asja lahendamisel järgimata üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kaebaja hinnangul olnuks siinses asjas otstarbekas karistamise asemel suunata menetlusalune isik sotsiaalprogrammi KOJU. Kaebaja leiab, et menetlusaluse isiku suhtes olnuks üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi paremini järgiv tema kohustamine sotsiaalprogrammis osalemiseks ühes väärteoasja lõpetamisega otstarbekusel VTMS § 30 lg 1 p 3 kohaselt. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Mõistagi karistuse määramisel tuleb lähtuda üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ning seda on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul ka teinud. Kohus selgitab, et määratav karistus peab lisaks eeltoodut arvestades olema ka selline, mis ei ole mugav ning otsustus- ning kaalutlusõigus karistuse määramisel on seaduse kohaselt siiski menetlejal, mitte rikkumise toime pannud menetlusalusel isikul. Tõepoolest, R. Kil puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised ning see on kohtu hinnangul viiteks, et tegemist võis olla üksikjuhtumiga, mida enam ei kordu kuid seda on ka kohtu hinnangul karistuse määramisel arvesse võetud. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Seda, et kaebuse esitajal oli raskusi sõiduki juhtimisel kinnitavad tunnistaja ütlused. Asjaolu, et kaebaja ise püüab oma süüd pisendada läbi asjaolu, et ta oli veendunud, et on kaine ja tundis end hästi on kohtu hinnangul ohumärgiks kuivõrd tuvastatud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli siiski märkimisväärne. Kohus pole kindel, et kaebaja üldse adekvaatselt suudab analüüsida oma seisundit, mil ta võib sõidukit juhtida ja millal mitte kui ta ei suuda vahet teha kainel ja ebakainel olekul. Kohus leiab, et kaebuse esitaja kõrvaldamine liiklusest on vajalik eelkõige teiste liiklejate tervise ja võõra vara kaitseks, samuti 6 kaebuse esitaja enese tervise ja vara kaitseks ning see annaks ka teistele liiklejatele turvatunde, et ohtlik liikleja on mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatud.
2. Kaebaja põhjendas kaebuses, et vajab sõiduki juhtimisõigust selleks, et oma igapäevast tööd teha, tagada sissetulek ja igapäevane toimetulek enda perele. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole inimese põhiõigus. Tegemist on eriõigusega, mis aitab isikul oma igapäeva tegemisi ja toimetamisi hõlpsamini realiseerida. Kaebaja pole ühegi tõendiga ega põhjendusega ka selgitanud, missuguse iseloomuga on ta töö, kus on vältimatu juhtimisõiguse olemasolu või selgitanud kuidas juhtimisõiguse ajutine puudumine vähendab tema pere igapäevast toimetulekut ning millises määras. Juhtimisõiguse äravõtmisega ajutiselt 3 kuuks ei kaota menetlusalune isik õigust teha tööd, teenida sissetulekut ja täita temal lasuvaid kohustusi. Kohtul puudub igasugune teadmine, et R. K tööülesanded või pere toimetulek oleks otseselt seotud sõiduki juhtimisega. Sellesse ebamugavasse olukorda on menetlusalune isik ennast ise pannud. See on tema käitumise loogiline tagajärg. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et istudes autorooli mitte väikeste alkoholi tarvitamise jääknähtudega, vaid alkoholi piirmäära oluliselt ületavas seisundis seadis R. K ohtu nii iseenda kui teiste liiklejate elu ja tervise ja ka kõigi ümbritsevate vara. Lisaks juhtis R. K sõidukit, mis ei oleks tohtinud liikluses üldse liigelda kuivõrd ei vasta selleks sobivatele tehnilistele nõuetele. Kohtu hinnangul on R. K toime pannud rasked rikkumised, mistõttu on lisakaristusena põhjendatud

§ 224

lg 3 p 1 alusel tema liiklusest kõrvaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtu hinnangul on sellise pikkusega lisakaristus proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga ning arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks mõjutab kohtu arvates juhtimisõiguse äravõtmine käituma isikut edaspidi seaduskuulekalt. Kohus on seisukohal, et R. Kile mõistetud põhi- ja lisakaristus vastavad koosmõjus teosüü suurusele. 24. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus muutmata. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 185 trahviühikut s.o 740 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7