Obsah (5)

§ 238§ 175§ 180§ 326§ 185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1023 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik Kriminaalasi Valeri Malah

§ 238

lg 2 alusel vähendas mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes H.V-le lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel moodustas liitkaristuse Harju Maakohtu 11.05.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 558 tundi üldkasulikku tööd, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 1 aasta 6 kuud ja 18 päeva vangistust ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis vangistuse 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel luges eelvangistuses viibitud a ja karistusaja hulka ja karistusaja algust luges H.V kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.11.2019. H.V suhtes kohaldatud tõkend i vahistamine tühista s kohtuotsuse jõustumisel.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõistis H.V-lt välja riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 715,80 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 876 eurot, s.o kokku 1591,80 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määras, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 132,65 eurot.

1. Sama otsusega tunnistati süüdi Valeri Malahhov KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, kuid tema osas ei ole kohtotsust vaidlustatud. APELLATSIOONID 2
2. Kaitsja vaidlustab otsuse mõistetud karistuse osas ja taotleb H.V-le uue toimepandud seadusrikkumise eest rahalise karistuse, mis viidaks täitmisele eraldi, mõistmist. H.V selgitas kohtule, et tal ei olnud soovi võõraid asju omistada, kuid kaassüüdistatavaga poodi minnes juhtus nii, et temast sai varguse kaasosaline. H.V ei olnud eelnevalt kaassüüdistatavaga kokku leppinud, et nad hakkavad koos poest asju varastama. Kaassüüdistatav lasi H.V-l asju oma korvi panna, mida H.V ka tegi. Kassasse läks asjade eest maksma kaassüüdistatav, mitte H.V. H.V on võimeline tasuma rahalist karistust, kuna elukohas on olemas tootmisettevõte, mis on nõus teda koheselt tööle võtma. Kohus on H.V-d karistanud karmimalt kaassüüdistatavaga võrreldes. J ääb selgusetuks, miks kohus leidis, et tema poolt toimepandud seadusrikkumine on raskema süüastmega, kui seda V. Malahhovil. H.V kahetseb toimepandut ning palub, et kohus mõistaks talle leebema karistuse, kui seda mõistis maakohus. Eeltoodust lähtuvalt palu b tühistada Harju Maakohtu otsus, millega H.V-le mõisteti liitkaristusena kohtuotsuste kogumis vangistus 2 aastat 2 kuud ja 18 päeva. Tühistatud osas teha uus lahend, millega mõista H.V-le kriminaalasjas nr 1-20-1023 rahaline karistus ja eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus jäetaks eraldi täitmisele. Alternatiivselt palub H.V , et kohus kohaldaks tema suhtes KarS § 74 sätteid, mille kohaselt kohus määraks, millise osa peab H.V koheselt ära kandma ja millises osa jäetaks karistus täitmisele pööramata ja millise katseajaga, kohustades teda täitma KarS 75 lg 1 nõudeid
3. Süüdistatav H.V enda apellatsioonis tunnistab 13.11.2019 aasta vargust ja kahetseb toimepandut. Tallinnas toimepandus on süüdi vaid seetõttu, et oli koos abikaasaga, kuigi rääkis talle, et pole vaja midagi võtta, et parem on ära minna. Tal on kolm alaealist last, kellede juures tahaks olla. Palub teda osaliselt karistusest vabastada ja jätta teha ka üldkasuliku töö tunnid. Palub talle anda võimalus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon id on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt RKKKm nr 3-1-1-64-11 ja RKKKm nr 3-1-1-43-11), et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist ülaltoodud apellatsioonide ga. Käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist apellatsioonidega, milledel puudub edulootus ja millede sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistus. Ka H.V taotleb vaid karistuse osas kohtuotsuse tühistamist ja uue karistuse mõistmist . Väite, et ühiselt toimepandud 3 kuritegude initsiaator ja toimepanija oli abikaasa, on maakohus piisava selgusega juba kummutanud ning apellatsioonis sellise väite uuesti paljasõnaline esitamine maakohtu põhjendatud järeldusi kahtluse alla ei sea.
5. Kolleegium osutab, et edasikaebemenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, ku i on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). 6.
6. Kaitsja on esmalt taotlenud vaidlustatud kriminaalasjas H.V-le rahalise karistuse mõistmist. Maakohus on otsuses rahalise karistuse mõistmist kaalunud ning on leidnud, et puudub igasugune seaduslik alus kohaldada H.V suhtes rahalist karistust. Kaitsja poolt apellatsioonis märgitu, mille kohaselt on H.V-l võimalus koheselt tööle asuda, ei väära asjaolu, et H.V-d on varasemalt varavastase kuriteo toimepanemise eest korduvalt karistatud, mistõttu tuleb arvestada, et käesolevalt mõistetud karistus ei saa olla kergem isikule samaliigilise süüteo eest varasemalt mõistetud karistusest, millisel juhul selle leebemaks muutmisel hälbiks mõistetav karistus juba kohtupraktikast. Harju Maakohtu 11.05.
7. a otsusest nähtuvalt mõisteti H.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 alusel ning karistati 9 kuu pikkuse vangistusega, millist vähendati

§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvestati H.V karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva vangistust ning ärakandmata karistuseks loeti 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.04.2019 . a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 2 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg -te 1, 2, 3 ja 4 alusel asendati H.V-le mõistetud vangistust üldkasuliku tööga 598 tunni ulatuses, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks kohustati H.V-d üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtukolleegiumi hinnangul, tuginedes isikule varasemalt varavastase süüteo eest mõistetud karistuse liigile ning määrale, leiab, et kaitsja taotlusel rahalise karistuse kohaldamiseks H.V suhtes, puudub igasugune põhjendatud alus. Lisaks ei nähtu apellatsioonis toodust ühtegi mõjuvat põhjust, millisele tuginedes oleks rahalise karistuse kohaldamine H.V suhtes võimalik. Kindlasti ei ole selliseks põhjuseks, milline annaks aluse maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi muutmiseks asjaolu, et H.V-l on väidetavalt võimalik koheselt tööle asuda. Ringkonnakohus lisab, et ka süüdistataval töökoha olemasolu puhul puuduks alus maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks, kuivõrd isikut on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud, sealjuures just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Veelgi enam, maakohus, mõistes H.V-le karistuseks reaalse vangistuse, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul eksinud materiaal- ega menetlusõiguse kohaldamisel ning sellisele eksimusele ei ole apellatsioonid viidanud ka kaitsja. 6.

1. Alternatiivselt on kaitsja ja süüdistatav taotlenud H.V-le mõistetud karistuse osas KarS § 74 kohaldamist ehk taotlenud karistuse osaliselt tingimisi täitmisele pööramata jätmist, kohaldades H.V suhtes KarS § 75 lg -s 1 sätestatud nõudeid. Siinjuures juhib ringkonnakohus apellantide tähelepanu asjaolule, mille kohaselt on H.V pannud süüdistuses esitatud kuriteo d toime varasema kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö sooritamise ajal ja katseaja jooksul, mistõttu on maakohus käesolevalt karistuse mõistmisel põhjendatult lähtunud KarS §-s 69 sätestatust. 4 KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg -s 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Eeltoodust tulenevalt nähtub üheselt, et juhul, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, ei anna seadus võimalust ega alust mõistetud karistusest tingimisi vabastamiseks ehk viidet KarS § 74 sätestatu kohaldamise võimalikkusele ei esine.. Kohtukolleegium lisab, et ka Riigikohus on eitanud üldkasuliku töö kestel toimepandud kuriteo korral liitkaristuse mõistmisel mõistetud liitkaristusest tingimusliku vabastamise võimalikkust (RKKK 3-1-1-104-10, p 9). Seega puudub ringkonnakohtul materiaalõiguslik alus kaaluda H.V karistuse kandmisest tingimisi vabastamist vastavalt KarS §-le
2. Eeltoodust tulenevalt märgib kohtukolleegium, et kaitsja ja süüdistatava esitatud alternatiivne taotlus on õiguslikult asjakohatu, mistõttu ka ilmselgelt perspektiivitu.
3. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Juhindudes

§ 326lg -st 3 jätab kohtukolleegium apellatsioonid läbi vaatamata.

8. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest, mille ajakuluks oli 0,45 tundi, kokku 48,60 euro (sh käibemaks) hüvitamist.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ja märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks.

§ 185

lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsja tasu summas 48,60 eurot H.V kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5