← Eesti

2-25-1880/20

Obsah (6)§ 429§ 431§ 173§ 168§ 162§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-1880 Tsiviilasi A. K. hagi M. K. , E. K. ja L. K. vast

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 esimese lause kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit.

  1. Kohus teatas
  2. oktoobri 2025 kirjaga kostjaid hageja hagist loobumise avaldusest ning andis tähtaja seisukoha esitamiseks (sh menetluskulude jaotuse ja suuruse osas). Kostjate
  3. oktoobri 2025 vastuse kohaselt on sõlmitud kaasomandi lõpetamise lahendus erinev sellest, mida hageja oma hagiavalduses soovis ning seetõttu on kostjate hinnangul vale väita, et hageja nõue on rahuldatud. Tegemist on kas kompromisslahendusega või kohtuvälise kokkuleppega. Kostjad ei ole nõus maksma hageja tekitatud menetluskulusid. 5.

§ 431lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasjas nr 2-25-1880 menetluse. 6. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja esitatust nähtuvalt on pooled sõlminud kinnistu kaasomandi lõpetamiseks kohtuvälise kokkuleppe. Kohus lõpetab menetluse põhjusel, et hageja on hagist loobunud, kuivõrd ta on saavutanud oma eesmärgi hagi esitamisel (kaasomandi jagamise). Selliselt peaksid menetluskulud jääma kostjate kanda

§ 168lg 4 alusel.

Kohtu hinnangul on käesolevas asjas õigustatud kohaldada

§ 162lg-t 4 ning arvestada kaasomandi jagamisel väljakujunenud kohtupraktikat.

Kohtupraktikas on asutud korduvalt seisukohale, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ning menetluskulud on põhjendatud ja õiglane jätta poolte endi kanda (Riigikohtu

  1. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14; Riigikohtu
  2. oktoobri 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-22-2159, p 25). Käesolevalt oli tegemist kaasomandi lõpetamise vaidlusega ning kaasomandi lõpetamisele kostjad vastu ei vaielnud. Mõlema poole tahteks oli kaasomand lõpetada, kuid vaidluskohaks oli mil viisil ja tingimustel kaasomand lõpetada. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ebamõistlik ja kostjate suhtes ebaõiglane on jätta poolte menetluskulud kostjate kanda olukorras, kus pooled on saavutanud mõlema poole huvides oleva tulemuse ehk 2 jõudnud kaasomandi jagamise osas kohtuvälisele kokkuleppele. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ehk kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  3. Hageja esitas taotluse poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus on tuvastanud, et hageja on 1. veebruaril 2025 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kohus tagastab hagejale

§ 150

lg 2 p 2 alusel pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.