Obsah (4)

§ 101§ 102§ 217§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-1

) § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

4.

1. Muuta Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-111204 väljamõistetud elatise suurust ning mõista A.N-ilt välja E.C kasuks igakuine elatis alates 01.01.2022 kuni E.C täisealiseks saamiseni 60,47 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga, vähendades seda 15% T.B-le makstava elatise summaga võrreldes). Elatist indekseeritakse iga aasta
2. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

4.4. Muuta Harju Maakohtu 15.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-108514 väljamõistetud elatise suurust ning mõista A.N-ilt välja T.U kasuks igakuine elatis alates 01.01.2022 kuni T.U täisealiseks saamiseni 213,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), kuid mitte alla

§-s 101 sätestatud määra. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

4.

1. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. 2 2-21-16454 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2. A.N (hageja) esitas 20.10.2021 Harju Maakohtule T.B (kostja I) ja E.C (kostja II) vastu hagi elatise vähendamise nõudes (tsiviilasi nr 2-21-16454). Hageja esitas 09.12.2021 Harju Maakohtule T.U (kostja III) vastu hagi elatise vähendamise nõudes (tsiviilasi nr 2-2119302). Harju Maakohus liitis 26.08.2022 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse ning jätkas menetlust tsiviilasja nr 2-21-16454 all.
3. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19111204 hagejalt kostjate I ja II kasuks välja elatis 180 eurot kuus alates 01.11.2019, kuid mitte vähem kui 2/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni kostjate I ja II täisealiseks saamiseni. Harju Maakohtu 15.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 219-108514 mõisteti hagejalt kostja III kasuks välja alates 16.11.2019 kuni kostja III täisealiseks saamiseni elatis summas, mis vastab igakordsele

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise määrale.

Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11670 määrati muuhulgas kindlaks hageja suhtluskord kostjatega I ja II. Selle kohaselt saavad kostjad I ja II olla hagejaga koos kuus ööpäeva kuus. Lisaks veel kuus nädalat aastas koolivaheaegadel, kokku seega umbes kümme päeva kuus.

1. Pärast elatise välja mõistmise otsuseid on hageja sissetulek töövõime vähenemise tõttu langenud. Hageja saab alates 2021 aprillist töövõimetoetust ca 258 eurot kuus. Hageja on müünud oma vara, lisaks on hageja perre sündinud 2020 sügisel veel üks laps. Hageja hinnangul on kostjate tegelikud kulud vähenenud. Elatise vähendamine on põhjendatud ka seetõttu, et kostjatele makstakse peretoetust, samuti maksab kostjate I ja II seaduslikule esindajale toetust eestkosteasutus. Elatise vähendamisel tuleks arvestada ka kostjate I ja II ülalpidamiseks tehtud kulutustelt saadavat tulumaksutagastust. Kostja III seadusliku esindaja sissetulek on kordades suurem kui hageja oma. Hageja palus vähendada elatist null euroni kuus. Kostjate vastuväited
2. Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu. Kostjate I ja II vajadused ei ole vähenenud, vaid on kostjate kasvades hoopis suurenenud. Hageja on end ise varatuks muutnud, et vältida kostjatele elatise maksmist.
3. Kostja III vaidles hagile vastu. Kostja III vajadused ei ole vähenenud. Kostja III õpib alates 2021 sügisest Tallinnas X. keskkoolis, kuna kostja III kodukohas gümnaasiumi ei ole ja kodust eemale õppima minek on kostja III kulusid suurendanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Harju Maakohus jättis 07.12.2023 otsusega hageja hagi kostjate I ja II vastu rahuldamata, maakohus rahuldas hageja hagi kostja III vastu osaliselt. Maakohus muutis Harju Maakohtu 15.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-108514 väljamõistetud elatise suurust ning vähendas alates 01.01.2022 kostja III kasuks väljamõistetud elatise suurust 213,44 euroni kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot)), kuid mitte alla

§-s 101 sätestatud määra. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

3 2-21-16454 § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

1. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-111204 mõisteti hagejalt kostja I ja kostja II kasuks välja kummalegi elatis 180 eurot, kuid mitte vähem kui 2/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates 01.11.2019 kuni kostjate I ja II täisealiseks saamiseni. Samuti tuvastas maakohus, et Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11670 määrati mh kindlaks hageja suhtluskord kostjatega I ja II, mille kohaselt on kostjad I ja II hagejaga koos umbes kümme päeva kuus.
2. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 15.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-108514 mõisteti hagejalt kostja III kasuks välja elatis summas, mis vastab igakordsele

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise määrale alates 16.11.2019 kuni kostja III täisealiseks saamiseni. 9. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 järgi ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ½ on 270 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel oli alates 01.01.2020–31.12.2021 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. Alates 01.01.2022 jõustunud

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 10.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4 2-21-16454

1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole elatise nõude aluseks olevad asjaolud sedavõrd muutunud, et oleks põhjendatud jõustunud kohtuotsustega väljamõistetud elatise suurust muuta alates hagide esitamisest kuni 31.12.
3. Kuigi hageja ülalpidamisel on täiendavalt 14.11.2020 sündinud tütar, siis on hageja poeg X saanud 23.02.2020 täisealiseks, mistõttu sisuliselt hageja ülalpeetavate arv ei ole muutunud. Harju Maakohtu 08.11.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-111204 on elatise väljamõistmisel arvesse võetud, et hageja peab kostjaid I ja II vahetult üleval umbes kümnel päeval kuus. Samuti on Harju Maakohus 08.11.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-111204 ja 15.11.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-108514 elatise väljamõistmisel arvestanud kostjatele makstavate peretoetustega. Kostjate I ja II suhtes elatise summa vähendamise mastaabisäästu võrra ei ole põhjendatud, sest kostjate kasuks välja mõistetud elatise summa on niigi alla elatise miinimummäära. Kuigi hageja hinnangul on kostjate vajadused liiga suured, siis ei ole hageja konkreetselt esile toonud missugused kostjate vajadused on pärast
4. aastal tehtud otsuseid üle paisutatud või vähenenud.
5. Hageja ajutine töövõime vähenemine ei saa olla aluseks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hageja on pärast elatise väljamõistmist kostjatele võõrandanud kinnistu, äriühingud T OÜ ja Q OÜ ning mootorratta, kuid hageja ei ole tõendanud ega usutavalt selgitanud, kuidas ei ole võimalik saadud raha arvel kostjaid üleval pidada. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
6. Alates 01.01.2022 tuleb lähtuda

§ 217

² lg-st 2, mille kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu

§ 217

² lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

§ 217

² lg 1 kohaselt, kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 217

² lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 15. Lähtudes

§ 217

² lg-st 1 tuleks hagejal alates 01.01.2022 tasuda elatist kostjale I 194,67 eurot kuus, kostjale II 194,67 eurot kuus ja kostjale III 292 eurot kuus ning hagejal on õigus nõuda kostjate kasuks väljamõistetava elatise suurust vähendada. Perioodil 01.01.2022–31.03.2022 on miinimumelatis kostja I osas 71,14 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot) ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga). Perioodil 01.04.2022–31.01.2023 on miinimumelatis kostja I osas 75,21 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot) ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga). Perioodil 01.02.2023– 31.03.2023 on miinimumelatis kostja I osas 71,87 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga). Alates 01.04.2023 on miinimumelatis kostja I osas 86,77 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% 5 2-21-16454 keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot, ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga). Perioodil 01.01.2022–31.03.2022 on miinimumelatis kostja II osas 60,47 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot) ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega). Perioodil 01.04.2022–31.01.2023 on miinimumelatis kostja II osas 63,93 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot), ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega). Perioodil 01.02.2023-31.03.2023 on miinimumelatis kostja I osas 61,09 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega). Alates 01.04.2023 on miinimumelatis kostja I osas 73,75 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot, lapse viibimist kümme päeva hagejaga, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega). Perioodil 01.01.2022–31.03.2022 on miinimumelatis kostja III osas 213,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot)). Perioodil 01.04.2022–31.01.2023 on miinimumelatis kostja III osas 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot)). Perioodil 01.02.2023–31.03.2023 on miinimumelatis kostja III osas 215,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Perioodil 01.04.2023–03.07.2023 on miinimumelatis kostja III osas 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). 16. Kostja I on esile toonud ja tõendanud, et tema igakuised vajadused on järgmised: toit 250 eurot, vitamiinid, puuviljad, maiustused, mahl, jäätis 50 eurot, majapidamiskulud sh elekter ning TV ja internet 118,33 eurot, riided ja jalatsid 72,50 eurot, hügieenitarbed 6,25 eurot, koolitarbed 5,30 eurot, kultuuriüritused sh sünnipäev 32 eurot, sporditarbed 5,75 eurot, õppemaks 40 eurot, mööbel ja voodipesu 5 eurot, arvutitarvikud 24,50 eurot, ravimid 5 eurot, telefon 12,99 eurot, transport 8 eurot. Eeltoodud kostja I vajadused ei ole ülepaisutatud ning jäävad teismelise poisslapse tavavajaduste määra. Kostja II on esile toonud ja tõendanud, et tema igakuised vajadused on järgmised: toit 250 eurot, vitamiinid, puuviljad, maiustused, mahl, jäätis 50 eurot, majapidamiskulud sh elekter ning TV ja internet 118,33 eurot, riided ja jalatsid 72,60 eurot, hügieenitarbed 6,25 eurot, koolitarbed 5,30 eurot, kultuuriüritused sh sünnipäev 26 eurot, sporditarbed 5,75 eurot, õppemaks 40 eurot, mööbel ja voodipesu 5 eurot, arvutitarvikud 21,37 eurot, ravimid 5 eurot, telefon 11 eurot, transport 8 eurot. Sellises määras ei ole kostja II vajadused ülepaisutatud ning jäävad teismelise tütarlapse tavavajaduste määra. Seega on kostja I vajadused on vähemalt määras 389,23 eurot, millest hageja kanda jääb ½, s.o 194,67 eurot ja kostja II vajadused on vähemalt määras 389,23 eurot, millest hageja kanda jääb ½, s.o 194,67 eurot, ning ei ole põhjendatud vähendada hagejalt kostjate I ja II kasuks juba välja mõistetud elatise suurust. 6 2-21-16454 17. Kostja III on esile toonud, et tema vajadused ei ole viimaste aastate jooksul vähenenud, vaid suurenenud seoses hinnatõusu ja kasvamisega. Kostja III on tõendanud igakuiseid eluasemekulusid 200–240 eurot, kuid kostja III osas ei ole tõendanud, et tema vajaduste määr ületaks

§ 101lg-s 3 sätestatud baassummat.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 07.12.2023 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
2. Maakohus on esitatud tõendeid hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja terviseseisund ei anna alust elatise vähendamiseks. Maakohus on jätnud arvestamata, et kohtuvaidluse ajal oli hagejal ühe aasta jooksul puuduv töövõime. Maakohus on eiranud hageja rasket haigust, mis nähtuvalt esitatud tõenditest on olnud järjest süvenev ja seetõttu ei ole hageja olnud võimeline sissetulekut teenima.
3. Maakohus oleks pidanud hageja elatise vähendamise nõuet alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.12.2021 ja alates 01.01.2022 analüüsima 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse alusel.
4. Maakohus on vastuoluliselt leidnud, et elatise vähendamine kostja I ja kostja II suhtes on alates 01.01.2022 põhjendatud

§ 101lg-te 5–7 alusel, kuid samas jätnud sellega arvestamata.

Maakohus ei ole arvestanud, et jättes hageja nõude selliselt rahuldamata on töövõimetult hagejalt väljamõistetav elatis suurem, kui seadusjärgne elatis. Vastustajate seisukohad

1. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja I ja kostja II vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
3. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles hageja hagi jäeti kostja I ja kostja II vastu täies ulatuses ja kostja III vastu osaliselt rahuldamata. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
4. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, välja arvatud osas, milles 7 2-21-16454 ringkonnakohus vähendab kostjatele I ja II väljamõistetud elatise suurust alates 01.01.2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Ülejäänud osas ei ole ringkonnakohtul põhjust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Hageja on esitanud käesolevas asjas TsMS § 459 lg 1, § 497 koosmõjus

§-ga 102 ja 217² lg 2 elatise vähendamise nõude.

1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hageja puuduva ja osalise töövõime ning hagejal 14.11.2020 sündinud tütre tõttu ei olnud alust kostjate kasuks välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks. Kostjate I ja II kasuks välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks ei andnud alust ka kostjate muutunud vajadused. Elatise vähendamine kuni 01.01.2022 ei olnud põhjendatud ka õigusliku olukorra muutumise tõttu. Olukorras, kus perekonnaseaduses elatise arvutamise aluseks olevad sätted muutusid alles 01.01.2022, ei saanud maakohus nendele tugineda enne asjakohaste sätete jõustumist, s.o 01.01.
3. Maakohus leidis õigesti, et alates 01.01.2022 on hagejalt välja mõistetud elatise suuruse muutmine õigustatud seoses õigusliku olukorra muutumisega. Samas on maakohus vastuoluliselt jätnud hageja hagi kostjate I ja II vastu elatise vähendamiseks rahuldamata. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagejalt kostjate I ja II kasuks varasemalt välja mõistetud elatise suurust ei peaks vähendama alates 01.01.
4. Kuna alates 01.01.2022 jõustunud

§ 101

järgi arvutatav tasumisele kuuluv miinimumelatis kostjatele I ja II on väiksem kui varasemalt hagejalt välja mõistetud elatis, siis on põhjendatud elatise muutmine seoses õigusliku olukorra muutumisega.

1. Maakohus palus kostjatel esitada tõendeid, et tuvastada mh kostjate I ja II vajadused selleks, et teha kindlaks kas alates 01.01.2022 tuleks kostjatele elatise tasumisel arvestada kostjate vajadusi suuremas määras, s.o endisest miinimumelatisest lähtudes. Maakohus tuvastas, et kostja I ja kostja II vajadused esitatud tõenditele tuginedes ei ole ülepaisutatud, need on tavavajaduste piires ning on kummagi kostja osas vähemalt määras 389,23 eurot. Kostjad maakohtu eeltoodud järeldust ei vaidlustanud.
2. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et tuvastades kostja I ja kostja II esitatud tõenditele tuginedes kostjate vajadused kui tavapärased vajadused, tuleb hagejal tasuda kostjatele elatist alates 01.01.2022 suuremas määras kui seaduses sätestatud miinimum. Olukorras, kus maakohus on tuvastanud, et kostja I ja kostja II vajadused on kostjate esitatud tõenditele tuginedes kummalgil vähemalt 389,23 eurot, ei ole põhjendatud järeldada, et kostjate vajadused on suuremad kui seaduses sätestatud miinimumvajadused (

§ 101

lg 3 kohasel on indekseerimisele kuuluv elatise baassummaks ühe lapse kohta 200 eurot). Põhjendatud ei ole ka hageja seisukoht, et kostjate vajaduste katteks tehtavad kulutused kostjate esitatud tõendeid hinnates peaksid olema väiksemad kui seaduses sätestatud kahekordne elatise baasmäär, mida on igal aastal indekseeritud (

§ 101lg 3).

31. Kuna hageja oli kohtusse pöördunud elatise muutmiseks mh

§ 217

² lg 2 alusel, siis ei saanud maakohus jätta hagejalt juba välja mõistetud elatist ümber arvestamata alates 01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni alusel. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ning

§ 102

lg-st 3 tulenevalt võib elatise välja mõista 8 2-21-16454

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks

§ 99

toodud alusele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 järgi arvutatud miinimumelatist tuleb vähendada

§ 101

lg-te 5– 7 alusel, s.o arvesse võttes kostjatele tasutavat lapsetoetust, et kostjate ülalpidamiskohustuse saab lugeda täidetuks arvestades nende viibimist hageja juures ning arvesse tuleb võtta ühe pere laste mastaabisäästu. Igal juhul on põhjendamatu maakohtu eeldus, et olukorras, kus hageja on osaliselt töövõimetu, võiks hagejal olla ka kohustus leida vahendid kostjate ülalpidamiseks suuremas ulatuses, kui on ette näinud seadusandja.

1. Õiguslikust olukorrast tulenevalt on kostjatele 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse järgi arvutatav miinimumelatis tunduvalt väiksem, mistõttu on seadusandja tahe olnud määratleda, et ka laste miinimumvajadused oleksid alates 01.01.2022 arvestuslikult väiksemad. Samas ei saa nõustuda hagejaga, et seetõttu oleks võimalik iseenesest tuvastada, et kostjate miinimumvajadused, millest tulenevalt on kostjate I ja II kasuks välja mõistetud hagejalt elatis ja millega kostjad I ja II on arvestanud oma vajaduste kandmisel, oleksid varasemalt väiksemad või muutunud võrreldes ajaga, mil on tehtud kohtuotsused elatise väljamõistmiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Kostjad on kinnitanud ning põhistanud, et nende vajadused ei ole muutunud, need on arvestuslikult miinimumsuuruses ja suuremadki. Hageja ei ole tõendatud oma väidet, et kostjate vajadused on peale elatise väljamõistmise otsuseid kuni 01.01.2022 seisuga muutunud. Põhjendatud on arvata, et ka alates 01.01.2022 tuleb kostjate vajadusi arvestada kostjate miinimumvajadustest lähtudes nagu maakohus õigesti tuvastas.
2. Juhul kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval põhjusel andma lapsele miinimummääras ülalpidamist, võib kohus

§ 102

lg 2 alusel mõjuval põhjusel mõista vanemalt lapse kasuks välja miinimumist väiksema elatise.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg-st 2 tuleneb, et vanemad ei vabane ls 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 34. Riigikohus on märkinud, et

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatust tuleb arvestada kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse vajadused, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, et 9 2-21-16454 lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagatakse elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega, st võrdväärselt (RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p-d 14 ja 20).

1. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus hindas hageja muutunud varandusliku seisundi kindlaks tegemisel seda, kas peale elatise väljamõistmise otsuseid hagejal tuvastatud osaline töövõime annab alust elatise vähendamiseks. Kuigi maakohus on tuvastanud hageja osalise töövõime ning jätnud ebaõigesti tuvastamata, et alates 11.04.2022–11.04.2023 oli hagejal Eesti Töötukassa 19.04.2022 otsuse nr TVH/22/016427 kohaselt puuduv töövõime, siis ei saa nõustuda hagejaga, et hageja aja jooksul süvenevast haigusseisundist saaks järeldada ka tagantjärgi puuduvat võimet tööd teha kuni 01.01.
3. Maakohus hindas hageja varandusliku seisundi kindlaks tegemisel hageja võimalust anda ülalpidamist oma vara müügist saadud rahast. Kolleegium nõustub ka maakohtu seisukohaga, et vanema väikene sissetulek ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ning vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka kõigi oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Hagejal osalise töövõime tuvastamine pärast elatise väljamõistmise otsuste tegemist ei too käesoleval juhul kaasa olukorda, kus hageja varalisest seisundist tulenevalt on olukord sedavõrd muutunud, et hagejalt varasemalt väljamõistetud elatist tuleks vähendada. Hagejal oli elatiste väljamõistmise ajal sissetulek ja vara. Vaidlust ei ole, et käesoleval hetkel ei ole hagejal ei sissetulekut (v.a töövõimetushüvitis) ega vara ning hageja seisukoht on, et ta ei saa ega peakski kostjate ülalpidamiseks elatist andma. Kuivõrd hageja on pärast kohtuotsuste tegemist, millega on temalt välja mõistetud elatised kostjate kasuks, võõrandanud kogu oma vara, siis on maakohus põhjendatult järeldanud, et hageja on jätkuvalt võimeline andma kostjatele ülalpidamist ja seda hoolimata hageja olematust sissetulekust, sest ka oma vara müügist saadud raha arvelt tuli ja tuleb hagejal täita mitte vaid enda vajadusi ja kohustusi, vaid täita ka kõigi oma laste ülalpidamiskohustust. Kuna vaidlust ei ole, et hageja ei ole täitnud kostjate ülalpidamiskohustust ja seda hoolimata jõustunud kohtuotsustest, kuid on võõrandanud peale kohtuotsuste tegemist temale kuulunud vara umbes 100 000 euro väärtuses (mille üle pooled ei vaidle), siis on maakohus õigesti sedastanud, et ei ole mingit mõistlikku põhjendust, miks hageja ei ole kasutanud tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid oma laste ülalpidamiseks. Kolleegium märgib, et ka hageja võimalikud muud kohustused ei saa õigustada seadusest tulenevat laste ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist.
4. Kohtupraktika kohaselt on vanemal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15).
5. Asjaoluga, et maakohus märkis otsuses ekslikult, et hageja ajutine töövõime vähenemine ei saa olla aluseks väljamõistetu elatise vähendamiseks olukorras, kus töövõime on taastunud, ei anna alust maakohtu järelduste muutmiseks, et hagejal on võimalus endiselt täita kostjate ülalpidamise kohtustust. Maakohtule esitatud tõenditele tuginedes on maakohus pidanud silmas, et kui hageja ajutine puuduv töövõime on osaliselt taastunud, siis ei ole põhjust arvata, et hageja osalist töövõimet arvestades poleks hageja võimeline tööd tegema ja sissetulekut teenima ning tasuma kostjatele elatist miinimummääras. Maakohtule esitatud Eesti Töötukassa tõendite kohaselt on hagejal 07.04.2021–11.04.2022 osaline töövõime ja 12.04.2022–11.04.2023 puuduv töövõime ja 12.04.2023–11.04.2024 osaline töövõime. Ringkonnakohtule esitatud Eesti Töötukassa tõendist nähtub, et Eesti Töötukassa 23.04.2024 10 2-21-16454 otsuse kohaselt on hageja töövõimet jätkuvalt hinnatud perioodil 12.04.2024–11.04.2026 osaliseks (dtl 644–646).
6. Kolleegium leiab, et vaatamata hageja osalisele töövõimetusele ning vaatamata asjaolule, et aasta jooksul on tuvastatud hagejal puuduv töövõime, siis on hageja siiski oma varalisest seisundist tulenevalt (hageja on saanud oma vara müügist raha) võimeline andma kostjatele ülalpidamist. Arvestades kostjate õigustatud huve saada hagejalt kui oma isalt ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras kuni nende täisealiseks saamiseni, et oleks tagatud kostjate miinimumvajaduste rahuldamine, ei ole põhjendatud vähendada hageja poolset kostjate ülalpidamiskohustust null euroni põhjusel, et hageja on ajutiselt (aasta) olnud töövõimetu või, et hagejal on tuvastatud osaline töövõime. Selleks ei anna põhjust ka hageja haigusseisund, millest tulenevalt on hagejale määratud osaline töövõime. Asjaolu, et hageja ei ole seni kasutanud oma vara müügist saadud raha kostjate ülalpidamiseks ning hageja soovimatus leida tööd, et oleks tagatud hageja ja tema laste ülevalpidamine miinimummääras, ei õigusta jätta kostjaid ilma ülalpidamisest. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik kostjate I ja II apellatsioonimenetluses esitatud tõendist, et hageja 15.12.2023 asutatud MTÜ Y, milles kasusaajaks on märgitud hageja, teha konkreetseid järeldusi hageja varandusliku seisundi ja võimalike sissetulekute kohta (dtl 624–632). Samas on sellisest hageja tegevusest põhjendatud järeldada, et hageja osaline töövõimetus ei takista hagejal siiski soovi korral tegutseda ning ka sissetulekut teenida. Hagejal on oma seni müüdud vara arvelt võimalus anda kostjatele ülalpidamist ning põhjendatud on arvata, et kui hageja otsib, siis ta ka leiab töö ja sissetuleku, et tagada edaspidi nii hageja enda kui kõigi hageja laste ühetaoline ülalpidamine vähemalt seaduses sätestatud miinimumelatise suurusest lähtudes.
7. Lähtudes eeltoodust tuleb hagejal tasuda ka kostjate I ja II ülalpidamiseks

§ 101

alusel arvutatavat miinimumelatist alates 01.01.2022 muutuva suurusena, määrates kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Pooled ei vaielnud selle üle, et Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-17-11670 on hageja ja kostja I ja kostja II suhtluskord selline, mille kohaselt peavad kostjad hagejaga suhtlema keskmiselt kümme päeva kuus. Kuna jõustunud kohtumääruse alusel on kindlaks määratud kostjate I ja II suhtlemine keskmiselt kümme päeva kuus ning vanemad peavad jõustunud kohtulahendit täitma, siis tuleb hagejalt kostjate I ja II kasuks välja mõistetavat elatist vähendada suhtlemispäevade arvu arvestades. Kuna vaidlust ei ole, et kostjatel I ja II on õigust perehüvitise seaduse (PHS) § 16 lg 1 p 1 ja § 17 lg 1 ja 2 alusel saada lapsetoetust, mis 01.01.2022 on PHS § 17 lg 3 järgi 60 eurot kuus, siis on kostjate vajadusi võimalik katta poole kehtiva PHS § 17 lg 3 alusel makstava lapsetoetuse arvelt. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I ja kostja II on ühe pere lapsed, kelle vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, mistõttu tuleb kostjale II tasutavat elatise summat vähendada 15% kostja I elatise summaga võrreldes. 41. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja hagi kostjate I ja II vastu elatise vähendamiseks rahuldada osaliselt ning muuta hagejalt kostja I kasuks Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-111204 väljamõistetud elatise suurust seoses õigusliku olukorra muutumisega alates 01.01.2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni, mõistes välja 71,14 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga). Samuti tuleb muuta hagejalt kostja II kasuks Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-111204 väljamõistetud elatise suurust seoses õigusliku olukorra muutumisega alates 01.01.2022 kuni kostja II täisealiseks saamiseni, mõistes välja 60,47 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga ning mastaabisäästu arvestades 15% võrreldes kostjaga I). Vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 tuleb 11 2-21-16454 kostja I ja kostja II välja mõistetud elatise suuruseid indekseerida iga aasta 1. aprillil ning seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise korral tuleb muuta ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olevat lapsetoetuse suurust.

Menetluskulude jaotus

1. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.10.2025 otsusega RIIGIKOHUS OTSUSTAB
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
3. augusti
4. a otsus tsiviilasjas nr 221-16454 osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a otsuse ja vähendas alates
7. jaanuarist 2022 hagejalt T.B -le makstava elatise 71,14 euroni kuus ja E.C -le makstava elatise 60,47 euroni kuus, sidudes elatise suuruse

§ 101lg-tes 3 ja 4 sätestatuga.

1. Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Rahuldada T.B ja E.C kassatsioonkaebused. 12