← Eesti

2-21-6083/27

Obsah (4)§ 175§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi T.X kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number

§ 175

lg 7 alusel T.X- i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  1. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK
  2. Tartu Maakohus kuulutas 09.06.2021 määrusega välja T.X-i pankroti ja pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. 04.01.2022 määrusega (jõustus 22.01.2022) lõpetas kohus T.X-i pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas T.X-i suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis usaldusisiku nimetamata ning kohustas T.X-i ise täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt kehtis T.X-i vangistuses viibides kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44 ning T.X-il tuli vangistuses viibides esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Väljamaksed tuli sooritada iga aasta
  3. detsembril ning aruanne esitada kohtule hiljemalt iga aasta
  4. jaanuaril. Pärast vangistusest vabanemist tuli võlgnikul kaks korda aastas (
  5. juulil ja
  6. jaanuaril) esitada kohtule aruanne, mis pidi sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Esimene aruanne tuli esitada 05.01.
  7. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 15 121,28 eurot, sh II järgu nõuded summas 14 254,99 eurot ning III järgu nõue summas 866,29 eurot.
  8. Aruanded on esitatud kohtule järgnevalt: 23.12.2022, 05.01.2024, 08.07.2024, 06.01.2025 ning lõpparuanne 11.08.
  9. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse alguses kinnipeetav ning vabanes vanglast tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega
  10. aasta jaanuaris. Vanglast vabanemise järgselt asus võlgnik elama Samaaria Pärnu turvakodusse. Vanglas viibides töötas võlgnik majandustöödel, vabanemisel oli Eesti Töötukassas töötuna registreeritud ning alates 12.02.2025 on võlgnikul tuvastatud puuduv töövõime. Võlgniku sissetulekuks on olnud vabanemise järgselt töötutoetus, toimetulekutoetus, omavalitsuse tervisetoetus puudega inimestele ning lähedaste rahaline abi. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud väljamakseid võlausaldajatele 727,48 euro ulatuses. Võlgnikul vara puudub.
  11. 11.08.2025 esitas T.X kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
  12. Pankrotiseaduse (

) § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kohus selgitab, et kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 alusel võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist 1.juulist

  1. 2/4
  2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 04.01.2022 kohtumäärusega, mis jõustus 22.01.
  3. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 1.juulist
  4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse

redaktsiooni, mis kehtis

  1. aasta
  2. juunini.
  3. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. T.X ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik oli kohustustest vabastamise menetluse alguses kinnipeetav ning vabanes vanglast tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega 2024. aasta jaanuaris. Vanglast vabanemise järgselt asus võlgnik elama Samaaria Pärnu turvakodusse. Vanglas viibides töötas võlgnik majandustöödel ning vabanemise järgselt oli Eesti Töötukassas töötuna registreeritud. Turvakodus viibimise ajal ei olnud võlgnikul võimalik turvakodu reeglite ning elektroonilise valve kohaldamise tõttu tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Alates 12.02.2025 on võlgnikul tuvastatud puuduv töövõime. Kohus leiab, et tulenevalt vanglast ennetähtaegselt vabanemise tingimustest ning oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 10.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. Kõik aruanded on kohtule esitatud. 11.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Vanglas viibides oli võlgniku sissetulekuks töötasu. Võlgniku sissetulekuks vabanemise järgselt on olnud töötutoetus, toimetulekutoetus, omavalitsuse tervisetoetus puudega inimestele ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud väljamakseid võlausaldajatele 727,48 euro ulatuses. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 3/4 Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. T.X on puuduva töövõimega isik, kelle igakuine sissetulek on kogu pankrotimenetluse kestel olnud alla arestimisele kuuluvat määra ning ta on oma kohustusi täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.X tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud T.X-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka T.X-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 11.08.2025 ning kohus loeb

§ 172lg 4 sätestatud kohustuse täidetuks.

Kuna kohus lõpetab T.X-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb T.X vabastada usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.