Obsah (5)

§ 175§ 193§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi K.H kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number

) § 1933 lg 1 alusel. Võlgnik kinnitab, et on oma kohustusi kohtumääruse alusel täitnud. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini.
3. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates

1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. 2/4 Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne
2. juulit 2022 (10.09.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi
3. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb

§ 193

³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates

1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.
2. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. K.H ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnik menetluse kestel registreeritud Töötukassas ja töötas ettevõtetes XXX ning XXX. Võlgnikule oli kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel määratud osaline töövõime. Võlgnikul on neli ülalpeetavat, nende seas ka raske puudega laps ning puudega lapse hooldamisvajaduse tõttu on võlgnikul olnud keeruline püsivat tööd leida. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Kohtu hinnangul ja võttes arvesse võlgniku tervislikku seisundit ning puudega lapse hooldamisvajadust ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega. 9.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud õigeaegselt. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. 10.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud peretoetus, töötasu, töötuskindlustushüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, puudega lapse hooldamise toetus, tulumaksutagastus ja kohustusliku pensionisamba väljamakse. Võlgnikul on neli ülalpeetavat. Võlgniku sissetulekud on vaid ühe korra ületanud mittearestitava sissetuleku määra ning võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 2746,09 eurot. Kohus on kontrollinud võlgniku tehtud väljamakseid ning väljamaksete suurused vastavad võlgniku loovutuskohustusele. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 3/4

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud väljamakseid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi nelja aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et K.H tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 07.07.2025. Kuna kohus lõpetab K.H kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K.H vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 4/4