Obsah (12)

§ 271§ 76§ 8§ 101§ 108§ 158§ 9§ 16§ 20§ 1132§ 159§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Karin Mölder Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-106138 Tsiviilasi Osaühing EUROP

§ 271mõttes.

Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. 11.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab

§ 101

, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

§ 108

.

§ 158

lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. 12. Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada

§ 108järgi.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust. 13. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (

§ 9lg 1).

Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (

§ 16lg 1).

Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et 3 parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).

1. Vaidlus puudub, et kostja parkis 14.07.2023 talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale.
2. Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimiste ajal pargitud sõiduki omanik.
3. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisaladel olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 14.07.2023 XXX parklas parkimisel.
4. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (

§ 158lg 1).

Vaidlus puudub, et kostja parkis 14.07.2023 talle kuuluva sõiduki XXX parklasse parkimistasu maksmata ning hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 55 eurot. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites tunnustanud hageja põhinõuet summas 55 eurot ning kohus on selles osas teinud maksekäsu 01.04.2025. 18. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas

§ 1132

lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 20 eurot.

§ 1132

lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

1. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti e-kiri ja füüsiline nõudekiri Unifiedpost vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja vaidleb sissenõudmiskuludele vastu ning leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on sissenõudmiskulu summas 20 eurot kandnud. 4
2. Hagiavaldusele lisatud tõendist nähtuvalt on hageja teinud päringu Transpordiametisse sõiduki omaniku andmete teadasaamiseks (dtl 62). Riigilõivuseadus § 142 71 lg 1 kohaselt ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot iga töötunni eest. Seega ei ole õige kostja väide, et tegemist ei ole tasulise teenusega. Kuigi eelduslikult ei kulunud liiklusregistrist andmete väljavõtte saamiseks ühte töötundi, on tegemist siiski kuluga, mis hagejal on tekkinud.
3. Hageja on tõendanud, et ta on saatnud 24.10.2024 meeldetuletuskirja kostjale posti teel aadressile XXX (dtl 63) ja 19.02.2025 kostjale meeldetuletuskirja e-posti teel epostiaadressile XXX (dtl 64-65).

§ 1132

lg 2 p 1 kohaselt esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt meeldetuletuskirjade saatmise eest tasu kokku 20 eurot. 22. Kostja märgib, et nõudekirjas puudub selge viide, et tegemist oli tasulise meeldetuletuskirjaga ja et ei ole tõendanud, et sellise kirja saatmine oli poolte vahel kokku lepitud. Kohus selgitab, et seadus ei näe ette hagejale kohustust meeldetuletuskirjas märkida, et tegemist on tasulise meeldetuletuskirjaga. Samuti,

§ 1132

lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu hüvitise nõudmine ei eelda pooltevahelise kokkuleppe olemasolu tasuliste meeldetuletuskirjade kohta. Sissenõudmiskulu saab võlausaldaja kostjalt nõuda, kui tal on lepingust tulenev sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu ning ta on saatnud võlgnikule meeldetuletuse võlgnevuse tasumise kohta. Poolte vahel puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud leping 14.07.2023 Vanalinna parkla, Inseneri2/Aia 8, Tallinn parklas parkimisel ning hagejal oli kostja vastu leppetrahvinõue, mille kostja on käesolevaks ajaks hagejale tasunud. Samuti on kohus tuvastanud, et hageja on saatnud kostjale võlgnevuse meeldetuletuseks meeldetuletuskirju. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu hüvitist

§ 1132lg 2 p 1 alusel.

1. Kostja väidab, et kostja ei olnud leppetrahvist teadlik, kuna teadet ei olnud kojamehe vahel. Kostja väitel hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et leppetrahviteade jõudis kostjani, mistõttu puudub alus lugeda kostjale teatavaks tehtuks leppetrahvi nõuet ja sellest tulenevat sissenõudmiskulude nõuet. Kohus kostjaga ei nõustu.
2. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). 5
3. Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud fotoga (dtl 51) tõendatud, et kostja sõiduki kojamehe vahele oli jäetud leppetrahviteade. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldus sama leppetrahvinõue, mis on tõendina lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest

§ 159lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et leppetrahvi väljastamise päeval esinesid erandlikud asjaolud, mis oleksid muutnud tavapärase tahteavalduse andmise viivis ebamõistlikuks. Kohus selgitab, et hagejal ei ole kohustust kostjat leppetrahvist teavitada sidevahendeid kasutades lisaks, kui ta on leppetrahvist teavitanud vahetult pärast rikkumise avastamist.

1. Kostja on seisukohal, et esineb alus sissenõudmiskulu hüvitise vähendamiseks 0 euroni. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud õigeaegselt, ei oleks sissenõudmiskulu tekkinud. Kohtu hinnangul on Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse päringu tegemise ning meeldetuletuskirjade saatmisega seotud kulu 20 eurot tervikuna põhjendatud kulu. Kuna kostja ka meeldetuletuskirja järgselt võlgnevust ei tasunud, siis on põhjendatud sissenõudekulu kostjalt väljamõistmine. Asjaolu, et kostja tasus hagejale leppetrahvi peale maksekäsu tegemist, ei ole kohtu hinnangul sissenõudmiskulu hüvitise vähendamise aluseks. Hageja oli selleks hetkeks juba teinud toiminguid leppetrahvi sissenõudmiseks ning seoses sellega kandnud ka kulu (nt postiga kirja saatmise kulu, päringute tegemise kulu jne).
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulu hüvitis 20 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
4. Hageja esitas 25.04.2025 ja 21.08.2025 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 4,8 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 h; 26.05.2025 hagivastusega tutvumine, analüüs – 0,5 h; 18.06.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 2 h; menetluskulu nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 0,3 h) tunnihinnaga 120 eurot.
5. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 484 2 tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 6
6. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 3,8 tunni ulatuses (1+0,5+2+0,3) ja põhjendatud õigusabikulu 456 eurot (3,8 h x 120 eur/h).
7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 576 eurot (100+20+456).
8. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 34. Ts

MS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 7