MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 01.oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2759 Haldusasi T.N kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.06.2025 korralduse

) § 10 lg-ga 3. Kaebaja leiab, et arvestades

§ 10

lg-t 3 ja § 61 lg-t 1 koosmõjus, siis peab MTA väga tõsiselt analüüsima ja põhjendama, miks antud juhul tuleb kasutada kolmanda isiku jaoks kõige koormavamat varianti selgituste saamiseks ning miks ükski vähem koormavam võimalus ei ole sobiv. Ehk siis, kas miski vähem koormav, näiteks e-kirja teel küsimustele vastamine, võiks olla proportsionaalsem viis selgituste saamiseks.

1. Kohus tegi 05.09.2025 MTA-le kohtunõude, milles palus esitada kohtule kõik haldusmenetluse dokumendid, mida ei ole kohtule veel esitatud (sh kaebajaga peetud kirjavahetus) ja teatada, kas kaebaja on vahepeal vaidlustatud korralduse täitnud ning kas kaebaja suhtes on rakendatud sunniraha. MTA vastas kohtunõudele 15.09.
2. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kaebaja on vaidlustanud MTA korralduse ilmuda suuliste seletuste andmiseks isiklikult MTA-sse kohale. Kaebaja on seisukohal, et selline korraldus on vastuolus

§ 10

lg-s 3 sätestatud põhimõttega, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kaebaja seisukohtadest nähtub, et ta ei ole põhimõtteliselt vastu MTA küsimustele vastamisele, kuid eelistab seda teha kirjalikus vormis. 9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2¹ kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kaebus kuulub nimetatud alusel tagastamisele, sest kaebusega kaitstava õiguse riive (kohustus anda MTA-le teavet suuliselt) on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on kohtu hinnangul ebatõenäoline. 10.

§ 61

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

§ 61

lg 3 teine lause sätestab, et kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. 11. Seadusandja on maksuhaldurile andnud laia kaalutlusruumi otsustamaks maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning asja otsustamiseks vajalike tõendite kogumise üle (

§ 11lg 2).

Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (

§ 12

), vältides seejuures üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi (

§ 10lg 3). Kohtumenetluse raames saab kohus seega kontrollida üksnes seda, kas maksuhaldur on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kohaseid 2

-i sätetega ja on nõuetekohaselt põhistatud ning proportsionaalne. Korralduses on selgitatud, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. Kohus leiab, et kaebajale pandud kohustus on õiguspärane

§ 61

lg 1 alusel ning MTA on välja toonud kaalutlused, miks on vajalik kohustada kaebajat kui kolmandat isikut ilmuma MTA ametiruumidesse (nt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11).

1. Kaebuse põhjendustest ei nähtu, et ilmumine MTA ametiruumidesse oleks kaebaja jaoks võimatu või oluliselt takistatud. Kaebaja on välja toonud, et MTA-sse ilmumine tekitab temale üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi ning ta peab selleks leidma aja nii enda kui oma lähedaste arvelt. Kohus märgib, et igasugune isiklik kohale ilmumine haldusorgani ametiruumidesse tekitab isikule mingil määral ebamugavusi ja on paratamatu, et sellega kaasnevad mingid rahalised kulutused, kui isik peab kasutama tasulist transporti. Samuti tuleb selleks ajaks loobuda muudest plaanidest. Kuna vaidluse all on ühel korral MTA-sse ilmumine ja kaebaja elukorralduses ei ole kaebusest nähtuvalt selliseid asjaolusid, mis suuliste seletuste andmisele ilmumise ebamõistlikult koormavaks muudaks, leiab kohus, et korralduse täitmisega kaasnevad ebamugavused on kaebaja õiguste väheintensiivne riive. Korralduses on MTA välja toonud maksuhalduri ametiruumidesse ütluste andmiseks ilmumise aja, ning on selgitanud, et vajadusel saab tähtaega pikendada. Maksuhaldur on hilisemas menetluses tulnud kaebajale vastu, ennistades ütluste andmise aja (07.07.2025 asemel 28.07.2025 kell 12.00). Maksuhaldur on kaebajale 19.06.2025 korralduses ja 23.07.2025 vaideotsuses selgitanud, miks on just suuliste seletuste andmine vajalik. Seega on maksuhaldur menetluses asjakohaselt arvestanud kaebaja õiguste ja huvidega.
2. Kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsust saab hinnata ka läbi korralduses sisalduva hoiatuse, et MTA rakendab kaebaja suhtes sunniraha 640 eurot, kui kohustus jääb tähtaegselt täitmata. Võimaliku rahalise kohustuse korral saab riive intensiivsust muuhulgas hinnata HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära kaudu, mille kohaselt loetakse, et riive on väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve/kohustuse väärtus ei üle 1000 eurot. Praegusel juhul on kaebajat hoiatatud alla 1000-eurose sunniraha eest ja nagu MTA kohtule 15.09.2025 vastuses kinnitas, ei olnud MTA kaebajale selle aja seisuga veel sunniraha korraldusi koostanud.
3. Kohus leiab, et kaebusega kaitstava õiguse riivet ei muuda intensiivseks ka asjaolu, et MTA kasutas 23.07.2025 vaideotsuse punktis 12 sulgude sees lauset: „

ei keela kolmanda isiku nö ristküsitlemist“. Kohtul puudub alus arvata, et MTA plaanib suuliste seletuste võtmise käigus läbi viia ristküsitlust kriminaalmenetluse seadustiku § 288 tähenduses, sest tegelikku ristküsitlust viiakse läbi kriminaalasjade kohtumenetluses tunnistajate ülekuulamisel. Kuna MTA kasutas õige mõiste „ristküsitlus“ asemel mõistet „ristküsitlemine“, siis ilmselt ei pidanud MTA silmas kriminaalmenetluse raames tehtavat toimingut. Ka mõiste ees kasutatud „nö“ ehk „niiöelda“ viitab sellele, et MTA ei pidanud silmas ristküsitlust ranges juriidilises tähenduses, kuigi kohus möönab, et selline sõnakasutus tekitab asjatut segadust. 16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel selle esitajale. 17. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). 18. Riigilõivu ei tagastata, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 2). 3