lg-st 1 ja lg-st 3 nõuab töövõtja tellija poolt kogu tellija poolt tekitatud kahju hüvitamist. Kuna tellija on juba tasunud kogu kokkulepitud tööde hinna, leiab töövõtja, et vastastikused nõuded põrandakütte tööde osas poolte vahel puuduvad, puudub ka alus tasaarvelduseks. Tellija ütles töövõtulepingu (põrandatööde teostamine) üles ühepoolselt. Oma käitumisega tekitas tellija olukorra, mis on käsitletav tellija poolse töövõtulepingu rikkumisena. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 10234 eurot, viivise põhivõlalt (03.06.2023 kuni 12.01.2023) summas 743,46 eurot ja alates 13.01.2024 viivise põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus 2.Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Hageja poolt hagis esitatud tabel on hageja omalooming, see ei ole kostja poolt kinnitatud, seega see tabel ei oma asjas tähtsust ning sellest kostja ka ei lähtu. Hageja ja kostja koostasid ühiselt Excel tabeli 19.04.23, milles võeti kokku arveldamist vajavad lisatööd. Seda tabelit korrigeeris kostja 16.05, 23.05 ja 01.06.23 e-kirjaga lisatööde osas, mille eest kostja pidi hagejale tasuma. Kostja tasaarveldas aktsepteeritud tööd ja kulud põrandatööde ettemaksust ning teostas 02.06.2023 hagejale ülekande põranda ettevalmistustööde/materjali eest (mis tuli kostjal üle teha, sest need tööd oli teostatud ebakvaliteetselt). Põrandakütte tööde osas nõudis kostja 19.05 e-kirjas, et hageja teostaks tööd mitmes etapis, et tagada eelarvest kinnipidamine. Kuna hageja kostja nõudmistega ei arvestanud, teatas kostja 24.05.23 hagejale, et ta tegi otsuse põrandatöödega mitte edasi minna. 25.05 kinnitas kostja oma otsuse üle, soovis hagejaga tehtud tööde osas arveldused ära teha ja nõudis, et hageja ei teeks enam mingeid kulutusi. 26.05.23 teatas hageja, et lõpetab objektil tööd ja viib sealt ära oma tööriistad, villaplaadid ja abimaterjalid. 01.06.2023 teatas kostja hagejale, et ta ei soovi tema poolt ostetud põrandakütte toru ja võib sellele järgi tulla. Armatuurraua eest pakkus kostja hagejale 600 eurot, mis vastas materjali turuhinnale. Hageja seda ei vaidlustanud. Põrandakütte torude ostu hageja ei ole kostjaga kooskõlastanud, seega sellele materjalile võib hageja järgi tulla. Kostja nõudis järjepidevalt kokkulepetest ja eelarvest kinnipidamist, sh ka seda, et hageja esitaks ostetud materjalide kohta ostuarveid- maksekorraldusi, mida ta kordagi ei teinud, esitas vaid vahel vaid internetist leitud pilte. Väide, et kõik tööd, mille eest kostja on tasu välja maksmata jätnud on teostatud, kostja on tööd isiklikult üle vaadanud ja heaks kiitnud, on vale ja tõendamata. Tööde osas esitas kostja konkreetsed nõudmised, millest hageja alati paraku kinni ei pidanud. Materjalide hankimise osas rikkus hageja süstemaatiliselt kokkulepet, et ta laseb kostjal endal tellida materjale, kui ta saab neid odavamalt. Hageja tihti ei täitnud kostja nõudmist kooskõlastada ehitusmaterjalide ostmine ega näidanud talle ka ostutšekke. Leppetrahvi kokkulepet pooltel ei olnud. Väide, mille kohaselt hageja ei ole tasaarveldusega nõustunud, on ekslik. Tasaarvestus on
§-st 198 tulenevalt ühepoolne tehing ega vajagi mingit nõustumust. 02.06.2023 kandis kostja hagejale üle kooskõlas tema poolt kinnitatud tööde ja materjalidega lõpparve summas 1361 eurot ja armatuuri eest täiendavalt 600 eurot. Kostja ütles töövõtu lepingu üles enne, kui 3 hageja oli põrandatöödega alustanud, seetõttu pole hagejal alust nende tööde eest enam tasu küsida, v.a. osas, mida kostja hiljem siiski aktsepteeris ja tasus. Maakohtu otsus 3. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt loeb kohus tõendatuks, et pooltel on olnud kokkuleppeid teatud tööde tegemiseks Paiste 3a objektil, mille eest on kostja ka vähemalt osaliselt tasunud. Hageja on väljastanud kostjale arve nr 2023006 summas 10 917 eurot, millest kostjal on hagiavalduse kohaselt tasumata 8956 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt 1278 euro tasumist (millest 1000 eurot on arvel nr 2023006 märgitud tagasiarvestuse tühistamine ning arvel kajastamata kulud Kohus märgib, et üksnes hageja poolt esitatud Exceli tabel ei kinnita poolte kokkuleppeid, s.h ei selgu, kes millisel ajahetkel ja milliseid parandusi on tabelisse sisse viinud ning kas seda on tehtud poolte kokkuleppel või omal algatusel. Kuna hageja ei ole täiendavaid tõendeid kokkulepete olemasolu kohta esitanud, siis saab kohus lugeda kokkulepped sõlmitud üksnes nende hagiavalduses märgitud tööde, tööks vajaliku materjali ja hindade osas, mida kostja on ise oma vahetabelis ja 16.05.2023, 23.05.2023 ja 01.06.2023 e-kirjades kinnitanud (dtl 194, 197-200), s.o: auto varjualuse liiva väljakaeve ja äravedu hinnaga 600 eurot (kostja tabel); korstna lõikamine hinnaga 100 eurot (kostja tabel; lisaks kinnitab nimetatut poolte kirjavahetus dtl 274-275); aknapakkude materjal ja paigaldus hinnaga 342 eurot (kostja tabel); aknapalede liimpuitkilbid hinnaga 560 eurot (kostja tabel); akende paigalduse ettevalmistamine - 15 h tööd hinnaga 300 eurot (kostja tabel); kanalisatsioonitrassi modifikatsioon tulenevalt korstna nihutamisest summas 80 eurot (kostja tabel); 17 pakki krohvivilla (56€/tk) 952 eurot (kostja tabel; antud summat tõendab ka K-Rauta 28.09.2022 hinnapakkumine; dtl 308); lamekatuse järeltööd - prusside ja soojustuse paigaldus summas 700 eurot (kostja tabel); põrandakütte kollektor summas 672 eurot (kostja tabel); põrandakütte vedu kollektoritest santehnilisse ruumi summas 900 eurot (kostja tabel); lume lükkamine summas 150 eurot (kostja tabel); karkassi paigaldus summas 500 eurot (kostja tabel); kergseinade ehitamise tööd, 5 päeva 500 eurot (kostja tabel); WC-poti raami paigaldus. 2 tk, 100€/tk, 200 eurot (kostja tabel); ajutise välisukse ost, transport ja paigaldus hinnaga 150 eurot (kostja tabel); keldri seinade survepesu, parandustööd ja kahe kihiga värvimine, 6 päeva tööd (2 töötajat) summas 1200 eurot (kostja tabel); 0.75 t segu ning selle tõstmine keldrisse summas 80 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri); sisekatusele prusside paigaldus vannitoas ja garderoobis 50x50mm (9 jooksu) summas 100 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri); korstna stabilisaatorite paigaldus summas 50 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri); WC-poti kõrvale külma vee torustiku paigaldamine summas 105 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri); esimese korruse vannituppa lisatrapi paigaldus 30 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri). Nimetatud tõendite pinnalt võib asuda seisukohale, et viidatud tööd on valminud ja kostja poolt vastu võetud ning seega on hageja iseenesest õigustatud nõudma nimetatud tööde teostamise eest kostjalt kokku tasuna 8271 eurot (
Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, et pooled oleksid jõudnud kokkuleppele järgmiste hagiavalduses märgitud tööde ja nende hindade osas: metallpostide lisamine varikatusele 3 tk, pulbervärvimine, eri mõõtudesse lõikamine, keevitus summas 1500 eurot; veetorustik ja selle paigaldus ning kanalisatsioonitorustik ja selle paigaldus kokku 2700 eurot (arves märgitud 1596 eurot, kuna hageja on osaliselt selle lugenud kaetuks kostja poolt laekunud viimase maksega); katlapaigaldusfirma esindajaga koos objektil viibimine ja nõustamine summas 50 eurot. Hageja esitatud Exceli tabel ega ka 09.10.2024 esitatud hagiavalduses endas esitatud fotod ja selgitused (sh viited suulistele kokkulepetele) kokkulepete olemasolu ega tööde valmimist ja üleandmist ei tõenda. Samuti ei tõenda hageja esitatud kuvatõmmis katlapaigaldusfirma esindajaga objektil viibimise kokkuleppimist, 4 reaalset objektil viibimist ja selle kulu. Seega ei ole hageja nõue nimetatud tööde osas põhjendatud. Hagiavalduses on hageja lisaks viidanud ka leppetrahvile summas 500 eurot, kuid samas palunud leppetrahvi asemel välja mõista hageja täiendavad kulud summas 745,50 eurot, s.o nõustamine, konsultatsioon, ettevalmistustööd, materjali tellimine ja tellimusest loobumine, kulu tehtud sõitudele. Kohus märgib, et kuna puuduvad tõendid, et pooled oleksid leppetrahvis kokku leppinud, siis puudub õiguslik alus leppetrahvi nõudmiseks. Iseenesest on ka hageja märkinud, et nõude esitamisel ei käsitle hageja nõudes summat leppetrahvina vaid tehtud töökuluna. Samas märgib kohus, et ühtegi tõendit reaalse kulu osas ei ole hageja kohtule samuti esitanud, s.h puuduvad tõendid, et pooled oleksid kokku leppinud nimetatud kulude kandmises või et nimetatud kulud oleksid reaalselt tekkinud ja hageja poolt kantud. Samuti ei nähtu hageja poolt viidatud kostja 10.05.2025 e-kirjast, kas, milliseid ja millistes summades töid seoses hageja väidetava reaalse kuluga summas 745,50 eurot oleks kostja aktsepteerinud. Seega ei ole hageja nõue nimetatud osas põhjendatud. Arvestades eeltooduga peab kohus seega hageja nõuet põhjendatuks 8271 euro ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja peale arve esitamist tasunud hagejale ka lõpparve summas 1361 eurot. Kohtu hinnangul tuleb antud summa hageja nõudest maha arvestada ning seega jääb hageja põhjendatud nõude suuruseks 6910 eurot. Kostja on menetluses asunud seisukohale, et on hageja nõude tasaarvestanud põrandakütte tööde teostamiseks tasutud 12 000 euroga. Hageja ei ole tasaarvestusega nõustunud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud lepingu põrandakütte tööde teostamiseks summas 12 000 eurot (mõlema poole tabelid ja kirjavahetus). Hageja on 02.04.2024 esitatud dokumendis kinnitanud, et tasu on tellija poolt tasutud kogu ulatuses. Kostja e-kirjadega on tõendatud, et mais 2023 on kostja hagejat teavitanud, et ta ei soovi põrandakütte ehitusega edasi minna. Seega võib järeldada, et kostja on lepingu põrandakütte tööde teostamiseks üles öelnud. Hageja on välja toonud, et kogu põrandakütte paigaldamiseks vaja minev materjal ja tarvikud olid juba objektile tarnitud ning ettevalmistavate tööde teostamisega sai alustatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on olnud nõus tasuma põrandatööd mahus, mis töö on tehtud, s.o tasu nelja tööpäeva ja ühe ettevalmistava päeva eest 1000 eurot ja materjali eest 1000 eurot (s.o plaadid, vaht, kile) ning tasuma ka armatuuri eest 600 eurot. Lisaks nähtuvad kostja koostatud vahetabelist tehtud kulud seoses põrandaküttega 1572 euro ulatuses (kollektor 672 eurot, magistraal 900 eurot). Samuti on hageja pangakonto väljavõttega tõendatud, et kostja on 02.06.2023 hagejale tasunud eraldi armatuuri eest 600 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et töid oleks tehtud kostja poolt märgitust suuremas mahus või teise hinnaga või et materjale seoses põrandakütte paigaldamisega oleks objektile tarnitud teises mahus. Kuna töötasust saab maha arvestada kokkuhoitud kulutused ning käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja oleks teinud seoses põrandakütte paigaldamisega suuremaid kulutusi, kui 4172 eurot (1000 + 1000 + 600 + 1572), siis kuuluks hagejal kostjale
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetav põhivõlgnevuse summa on tasaarvestuse järgselt lõppenud (6910-8428). Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 743,46 eurot perioodi eest 03.06.2023 kuni 12.01.2023 ning edasiulatuva viivise alates 13.01.2023 kuni nõude täitmiseni 5 seaduses sätestatud määras. Nõue jääb rahuldamata, kuna kostja on hageja nõude tasaarvestanud, tasaarvestuse aluseks olev nõue tekkis enne kui tasaarvestatav nõue. Apellatsioonkaebus 4.Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata kohtuotsusega tuvastatut (kohtuotsuse punkti 6), et hageja on õigustatud nõudma viidatud tööde teostamise eest kostjalt kokku tasuna 8271 eurot. Otsuse punktides 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 on maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti tõlgendanud materiaalõigust. Samuti on rikutud menetlusnorme, kuivõrd otsuse tegemisel on jäetud mitmed väga olulised hageja poolt esitatud tõendid ja väited arvestamata. Kohus tegi tasaarvestuse põrandakütte töödega ilma vastava nõudeta, st ilma tasaarvestusnõude esitamiseta kostja poolt, mis tõi kaasa ebaõige otsuse ning oli hageja jaoks üllatuslik. Maakohtu otsuse p-s 16 jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus jättis tähelepanuta, et osas, milles kohus pidas hageja nõuet põhjendatuks, on hagi tehtud hageja kasuks ja osas, milles kohus pidas põhjendatuks tasaarvestusnõuet, on otsus tehtud kostja kasuks. Eelnimetatud olukord on sarnane hagi osalisele rahuldamisele, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleks lähtuda TsMS §-st
lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. Eelpooltoodu alusel tuli vaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas ja millises ulatuses on kostjal nõue, mida ta saab hageja nõudega tasaarvestada. 7 12.Maakohus tuvastas, et kostja on olnud nõus tasuma põrandatööd mahus, milles töö on tehtud, s.o tasu nelja tööpäeva ja ühe ettevalmistava päeva eest 1000 eurot ja materjali eest 1000 eurot (s.o plaadid, vaht, kile), armatuuri eest 600 eurot, kulud seoses põrandaküttega 1572 euro ulatuses (kollektor 672 eurot, magistraal 900 eurot). Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et töid oleks tehtud kostja poolt märgitust suuremas mahus või teise hinnaga või, et materjale seoses põrandakütte paigaldamisega oleks objektile tarnitud teises mahus. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kuna töötasust saab maha arvestada kokkuhoitud kulutused ning puuduvad tõendid, et hageja oleks teinud seoses põrandakütte paigaldamisega suuremaid kulutusi kui 4172 eurot (1000 + 1000 + 600 + 1572), siis kuuluks hagejal kostjale
lg 5 alusel tagastamisele põrandakütte töövõtulepingu järgi ettemaksuna tasutust 8428 eurot (12 000 + 600 – 4172). 13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lõplikuks lahendamiseks vajalikud asjaolud jätnud välja selgitamata, materiaalõiguse kohaldamine on vastuoluline, samuti on maakohus jaotanud valesti tõendamiskoormise. See võis aga kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse. 14.
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada, lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. 15.Kostja väidete järgi rikkus hageja lepingut ning seetõttu ütles hageja lepingu põrandatööde teostamiseks üles. Kostja on esile toonud vähemalt hageja järgmised rikkumised: kostja nõudis 19.05.2023 e-kirjaga, et hageja teostaks töö mitmes etapis eelarvest kinnipidamise tagamiseks, kuid hageja seda ei teinud; hageja keeldus teostamast põrandatöid projekti järgi; materjalide ostmist ei kooskõlastatud, vastavaid ostukviitungeid ei esitanud. Maakohus ei tuvastanud, kas kostja väited hageja lepingurikkumiste kohta on põhjendatud ning kas need on piisavad, et leping töövõtja rikkumiste tõttu üles öelda (kas ülesütlemiseks esines vastav materiaalne alus). 16.Maakohus kohaldas otsuses
Samuti kohaldas maakohus otsuses
Ringkonnakohus osutab, et juhul, kui hageja töövõtulepingut ei rikkunud tuleb arvestada sellega, et
lg 1 teine lause sätestab tasunõude kohta erireegli.
lg 1 teise lause järgi lepingu ülesütlemine ei vabasta tellijat töövõtjale kokkulepitud tasu maksmise kohustusest. Seega kehtib eeldus, et juhul, kui tellija ütleb töövõtulepingu üles ilma töövõtja lepingu rikkumiseta, tuleb tellijal kokkulepitud töövõtutasu töövõtjale maksta. Sellele on asjas tuginenud ka hageja.
lg 1 kolmanda lause järgi kokkulepitud tasust tuleb siiski maha arvata töövõtja poolt lepingu mittetäitmise tagajärjel kokkuhoitud kulutused näiteks töö tegemiseks vajalikud materjalid, mehhanismid ja tööjõukulu. 17.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja teostatud põrandaküttetööd jäid lepingu ülesütlemise tõttu pooleli. Asjas tugineb hageja sellele, et ta transportis kõik vajaminevad materjalid objektile, töö jäi tegemata üksnes väheses ulatuses, tööd olid lõppfaasis. Kostja väidab jälle, et tööd olid pooleli, materjal oli puudustega, töö oli samuti tehtud vähemalt osaliselt puudustega. Ringkonnakohtu arvates takistab kostja võimaliku nõude tuvastamist esmalt see, et poolte poolt on esile toomata ja tõendamata, millises ulatuses, arvestades töövõtulepingu mahtu (ja selle hinda) oli töö tehtud töövõtulepingu ülesütlemise ajal. 8 Väidetest, et töö oli enam-vähem valmis (hageja) või, et töö oli valmis vaid osaliselt ja see ka puudustega (kostja) ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses oli töövõtuleping täidetud. 18. Ringkonnakohtu arvates tuleb esmalt tuvastada, kas kostja ütles lepingu üles hageja lepingu rikkumise tõttu. Selle asjaolu tõendamiskoormis on kostjal. Kui tõendamist leiab see, et tellija ütles lepingu üles töövõtja rikkumiseta, kehtib
lg 1 teises lauses sätestatud erireegel ning kostja kohustus on tõendada, et asjaolusid arvestades puudub hagejal õigus saada kogu töövõtu tasu. Hagejal on seejärel võimalus esitada väited ja tõendid, et tal on hoolimata kostja avaldatust õigus saada kogu või enamus töötvõtutasuna tasutud ettemaksust. Maakohus hindas kostja kohustuse suurust teostatud põrandakütte töö eest lähtuvalt kostja hinnangust. See oli aga ebaõige. Töövõtutasu suurus kogumina oli teada. Selleks, et pooled saaksid oma väiteid ja tõendeid asja lahendamiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks esitada peab hageja esmalt esitama põrandaküttetööde rahalise kalkulatsiooni, millest nähtuvad töö tegemise kulud erinevate kulude lõikes näiteks materjal, tööjõukulud jne (seda juhul, kui selliseid andmeid enne lepingu sõlmimist hageja kostjale ei esitanud). Kui hageja neid andmeid ei esita või kui kostja arvab, et need andmed on ebaõiged (va arvatud kui andmed on juba erinevate kulude lõikes hageja poolt esitatud enne lepingu sõlmimist), siis võib kostja pöörduda vastava ala asjatundja poole, tõendi saamiseks, kuidas erinevad põrandakütte töövõtupositsioonid hagejaga kokkulepitud töövõtutasu lõikes jagunevad. Seejärel tuleb tuvastada teostatud põrandaküttetööde tegemise maht lepingu ülesütlemise ajal ning seejärel kas ja millises ulatuses hoidis hageja lepingu ülesütlemise tõttu oma kulusid kokku. Kui pooled eelnimetatus ühisele meelele ei jõua tuleb pöörduda vastava tõendi saamiseks asjatundja poole. Nende asjaolude tuvastamise järgselt on võimalik hinnata kostja tasaarvestuse aluseks oleva nõude suurust. 19.Juhul, kui tõendamist leiab see, et hageja rikkus lepingut ning see põhjustas lepingu ülesütlemise, siis
lg 2 järgi sama paragrahvi lg-t 1 ei kohaldata ning kohaldamisele kuulub
Sel juhul peab hageja tõendama nõuetekohaselt (puudusteta) teostatud põrandaküttetööde mahu ja sellest tulenevalt saadava tasu suuruse. Hagejal tuleb sel juhul tõendada ka oma väiteid, et nõuetekohane materjal oli tarnitud töö tegemiseks objektile ja see jäigi sinna. Nimetatu eeldab samuti mh ülesütlemise hetkel tehtud töömahu tuvastamist ning võrdlemist hinnakalkulatsiooniga. Kostjal tuleb seejärel esile tuua väited ja neid tõendada, et tööd olid märkimisväärses mahus tegemata ja/või puudustega, sh oli objektile tarnitud materjal puudustega
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.