) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning nende lisade esitamise. Kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud (sh tsiviilasjades nr 2-23-132334 ja 2-23-16329). 3. Usaldusisik leidis 25.09.2025 kohtule esitatud aruandes, et võlgniku suhtes tuleks kuulutada välja pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus või menetlus lõpetada. Võlgnik avaldas et soovib võlgade ümberkujundamist, et tasuda mõistlike kuumaksetega oma võlad ja säilitada oma vara. Võlgnik on abielus ning kehtib ühisvara režiim. Võlgnikul on nii käenduslepingutest tulenevad lahusvaralised kohustused kui ka ühisvaralised kohustused. Lisaks on võlgniku sõnul ka tema abikaasal ühisvaralisi kohustusi, mille kohta võlgnikul täpne info puudub. Võlgnik on avaldanud maksejõuetusavalduses soovi kujundada ümber ainult käenduslepingutest tulenevad kohustused. Usaldusisikul ei ole võimalik anda täielikku ülevaadet võlgniku varadest ja kohustustest, kuna puudub täielik info abikaasa nimel olevate varade ja kohustuste kohta. Kui jätta kõrvale asjaolu, et lahusvaralisi kohustusi hakkaks võlgnik tasuma ühisvara arvelt, on vaja siiski täieliku hinnangu andmiseks teada kõiki andmeid ka abikaasa kohta. Võlgniku töötasu ja autokompensatsioon kokku on 2325 eurot, avalduse ning vara- ja võlanimekirja järgi võlgniku kulud 1480 eurot. Arvutuslikult jääks võlgnikule kava täitmiseks 845 eurot. Kui arvestada võlgniku soovi jätta kavast välja tema nimel olevad ühisvaralised kohustused, peaks ta hakkama neid kohustusi täitma kavaväliselt. Nende kohustuste kogusumma ühes kuus on u 952 eurot. Antud arvutuse kohaselt tuleks võlgniku sissetulekust puudu, et kavamakseid teostada. Võlgnik on avalduses avaldanud, et soovib ümber kujundada käenduslepingust tulenevad kohustused selliselt, et tasub põhinõuded koos vähendatud kõrvalkuludega. Nimetatud nõuete summa koos kõrvalkuludega on vara- ja võlanimekirja alusel 82 447,82 eurot. Juhul kui teha ümberkujundamiskava ainult põhinõuete peale (60 423,90 eurot) oleks 60-kuulise kava pikkuse korral kuumakseks 1007,07 eurot. Kava saab kohus aga kinnitada juhul kui enamus on siiski kavaga nõus (välja arvatud
Usaldusisiku hinnangul aga puuduvad võlgnikul sellised vahendid, et kava täita. Arvestades võlgniku kohustuste kogusummat 113 925,87 eurot (mis ei ole lõplik), sissetulekuid, vara, ülalpeetavaid, reaalset summat igakuiselt võlgade tasumiseks, võlgniku soovi, leiab usaldusisik, et O.P on maksejõuetu. Sellest tulenevalt leiab usaldusisik, et võlgniku O.P suhtes ei saa algatada võlgniku soovitud võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuid ei soovi 2/4 pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 4. Kohus toimetas 07.10.2025 kohtuistungil võlgniku ärakuulamise. KOHTU SEISUKOHT 5.
lg 2 näeb ette, et kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: 1) kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule; 2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja
§-s 45 sätestatule; 3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt
§-s 19 sätestatule; 4) jätab avalduse rahuldamata või 5) lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule.
lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe
lg-s 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik taotles maksejõuetusavalduses võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist ning jäi selle juurde ka pärast usaldusisiku aruandega tutvumist ja 07.10.2025 ärakuulamisel kohtu antud selgitusi. Võlgnik ei ole kohtu määratud täiendava tähtaja jooksul teatanud, et oleks nõus
lg-s 2 sätestatud muu menetluse liigiga kui võlgade ümberkujundamise menetlusega. Seega saab kohus käesoleval juhul algatada kas võlgade ümberkujundamise menetluse või jätta avalduse rahuldamata. Tutvunud usaldusisiku aruande ja selle lisadega ning arvestades võlgniku esitatut ja ärakuulamistel avaldatud, leiab kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ei ole põhjendatud. Kuna võlgnik ei ole muude võimalustega nõustunud, tuleb tema avaldus jätta rahuldamata. 6.
lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 6.
Menetluskulud 11. Kuna kohus jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata, jätab kohus
MS § 172 lg 7 teise lause alusel menetluskulud võlgniku kanda. 12. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.