KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-12077 Kohtuasi V.K kaebus

) § 32 lg 3 järgi lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Avaldaja osa on sellest 82 487,75 eurot, kuivõrd avaldajale kuulus kinnisasjast ½ kaasomandiosa. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märkis, et puudutatud isikul puuduvad menetluskulud. 2 2-24-12077
2. Maakohus leidis, et kohtutäituri tasu suurus on põhjendatud. Kuna kohtutäitu avaldas kinnisasja müügikuulutusi enampakkumiste kohta 16-l korral, on ka kohtutäituri täitekulu 976 eurot põhjendatud. 9.

§ 31

järgi arvestatakse müügitulemist maha täitekulud ning need kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Kuna kinnistu müügihind oli 170 000 eurot, siis 5% sellest oli 8500 eurot, mis ületab

§ 45lg-s 1 sätestatud lisatasu maksimaalset suurust.

Tulenevalt asjaolust, et kinnisasi müüdi 06.05.2024 kordusenampakkumisel, on kohtutäitur õigustatud saama lisatasu maksimaalses määras ehk 3000 eurot, millele lisandub käibemaks 660 eurot. Maakohus nõustus kohtutäituri arvutuskäiguga, mille kohaselt pidid kaas- ja ühisomanikud tasuma kohtutäiturile võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga kokku 5024,50 eurot. See koosneb täitemenetluse alustamise tasust 54,90 eurot, millele liidetakse kohtutäituri põhitasu 333,60 eurot, täitekulud 976 eurot ja kohtutäituri lisatasu 3660 eurot. Seega on kohtutäitur õigustatud saama 5024,50 eurot. Müügitulemi suuruseks on 170 000 eurot, millest lahutatakse täitekulud, s.o 5024,50 eurot. Pärast seda jagatakse müügitulemist maha lahutatud täitekulust järgi jääv osa kaas- või ühisomanike vahel. Käesoleval juhul 170 000 – 5024,50 = 164 975,50 / 2 = 82 487,75 eurot.

1. Kuna avaldaja kaebus jäi rahuldamata, siis jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kõigi menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikul menetluskulud puudusid, siis jättis kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Määruskaebus
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldus.
3. Kohus ei ole vaidlustatud määruses ega kohtutäitur vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks on lisatasu suurus 3000 eurot ehk kohtutäituri seaduses sätestatud lisatasu ülemmäär. Selgusetu on, milliseid toiminguid kohtutäitur sellises suuruses lisatasu saamiseks tegi. Avaldaja väitel blokeeris kinnistu müügi kohtutäitur, kuigi avaldaja leidis juba
4. aastal kinnisasjale ostja, kes oli nõus kinnistu ostma 200 000 euroga. Kohtutäitur teatas, et kinnistu müüakse ainult kohtutäituri kaudu. Lisaks anti potentsiaalsetele ostjatele kinnistu kohta ebaõiget teavet nagu kinnistu detailplaneering puuduks. Kohtutäituri ja võlgnik X tegevuse tõttu tekkis avaldajale kahju üle 30 000 euro. Avaldaja sai alles
5. a mais teada, et kinnistu müüdi ja väidetavalt toimus enampakkumine.
6. Avaldaja ei nõustu tasuma välja mõistetud täitekulust 976 eurost pool ehk 488 eurot. OÜle AUCTION kulude hüvitamine on ebaseaduslik ja alusetu. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
7. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 3 2-24-12077 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10. Avaldaja esitas koos määruskaebusega dokumentaalseid tõendeid. Ringkonnakohus ei rahulda avaldaja taotlust OÜ AUCTION e-äriregistri väljavõtte vastu võtmiseks. Avaldaja on esitanud selle seoses täitekulude suurusega. Kohtutäituri 17.05.2024 otsusega on kaas- ja ühisomanikelt välja mõistetud üksnes kohtutäituri lisatasu. Avaldaja ei ole käesolevas asjas pöördunud kohtusse avaldusega täitekulude otsuse vaidlustamiseks, mistõttu ei ole avaldaja väited ja tõendid kohtutäituri täitekulude väljamõistmise osas asjakohased (TsMS § 238 lg 1). Ringkonnakohus jätab vastu võtmata ka 12.04.2024 kirjavahetuse kohtutäituriga, kuna sama dokumentaalne tõend on kohtutoimikus juba olemas (dtl-d 37 ja 38). Ringkonnakohus jätab vastu võtmata ka ringkonnakohtu 12.03.2021 kohtunõude tsiviilasjas nr 2-20-16819 koos lisadega ja avaldaja 27.06.2023 e-kirja kohtutäiturile, kuna avaldaja ei ole määruskaebuses esile toonud põhjendusi, milliseid faktilisi asjaolusid soovib avaldaja nende tõenditega tõendada.
11. Kohtutäitur tegi 17.05.2024 lisatasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis Xlt, Clt, Ylt ja avaldajalt välja kohtutäituri lisatasu 3000 eurot, millele lisandub käibemaks 660 eurot, kokku 3660 eurot (dtl-d 22–23).

§ 43

kohaselt on §-des 44–47 nimetatud täitetoimingu eest kohtutäituril õigus nõuda kohtutäituri seadus sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu otsus peab olema põhjendatud. 19. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et vaidlustatud määruses puuduvad põhjendused, millest tulenevalt oli kohtutäituril põhjendatud alus konkreetses täiteasjas lisatasu saamiseks

§-s 45 sätestatud lisatasu ülemmääras. Maakohus on rikkunud sellega oluliselt kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 442 lg 8). Kolleegium kõrvaldab selle vea ja täiendab maakohtu määruse põhjendusi järgnevaga. 19.1. Kohtutäituril on ka pärast

§ 43

muutmist (19.04.2021) õigus nõuda

§-s 45 sätestatud täitetoimingu, s.o enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest lisatasu juhul, kui selle tegemine erineb mingil moel tavapärasest ja tingib kohtutäiturile lisakulusid. Kolleegiumi hinnangul ei muutunud lisatasu nõudmise kindlate kriteeriumite kaotamisega üldine põhimõte, et igapäevase töö hüvitamiseks ning kohtutäituri büroo majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu. Samuti ei muutunud põhimõte, et kohtutäituri lisatasu on sarnane lõivule, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks (vt RKPJKo 15.06.2007, 3-4-1-9-07, p 24; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1108-15, p-d 23 ja 27; RKTKm 15.06.2016, 3-2-1-32-16, p 19). Kuigi lisatasu nõudmiseks ei anna enam alust ainuüksi täitetoimingu tehniline või õiguslik keerukus või ajaline kulukus, nagu sätestas

§ 43

kuni 18.04.2021 kehtinud regulatsioon, tuleb selle nõudmisel siiski lähtuda konkreetse nõude täitmise eripärast ja selle täitmisega seotud kulust, arvestades ka seda, et nõude tavapärase täitmisega seotud kulu on mõeldud katma põhitasu (vt ka TlnRnKm 10.03.2023, 2-22-10507, p 10). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kohtutäitur peab lisatasu otsuses näitama kontrollitavalt asjaolud, mis andsid talle konkreetses täiteasjas aluse nõuda lisatasu (vt RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 25). Samuti tuleb kohtul kohtutäituri otsuse (millega lahendatakse menetlusosalise kaebus lisatasu otsuse peale) peale esitatud kaebust lahendades lähtuda esmajoones lisatasu otsuses esitatud põhjendustest või nende puudumisest, 4 2-24-12077 kuid hinnata tuleb ka argumente, mida kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades lisatasu otsusele lisab (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 26). 19.2. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud kohtutäituril lisatasu saamine

§-s 45 sätestatud lisatasu ülemmääras. Kohtutäituri 17.05.2024 lisatasu väljamõistmise otsuse põhjenduste kohaselt on lisatasu välja mõistetud oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee ajavahemikul 17.04.2024 kell 10.00–24.04.2024 kell 10.00 toimunud elektroonilise kordusenampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest. Täiendavalt märkis kohtutäitur otsuses, et kinnisasja müümiseks toimus 16 enampakkumist, millest 15 nurjusid, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat ja ei esitatud ühtki kirjalikku pakkumist. Kordusenampakkumistele eelnes kohtutäituri poolt vara korduv ümberhindamine ja kuulutuste uuendamine keskkonnas www.oksjonikeskus.ee ja väljaandes Ametlikud Teadaanded (dtl-d 22–23). Samade selgituste juurde on jäänud kohtutäitur ka siinses kohtumenetluses esitatud avalduse vastuses (dtl 71). Seega on kohtutäitur esile toonud kontrollitavalt asjaolud, mis andsid talle konkreetses täiteasjas aluse nõuda lisatasu. 19.3.

§ 45

eesmärk on kompenseerida kinnisasja enampakkumisel müügist tekkinud suuremat töömahtu. Kohtutäitur on esile toonud, et korraldas kinnisasja müümiseks 16 enampakkumist, millest 15 nurjusid. Kordusenampakkumistele eelnes kohtutäituri poolt vara korduv ümberhindamine ja kuulutuste uuendamine keskkonnas www.oksjonikeskus.ee ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisatasu määramiseks annab käesoleval juhul aluse enampakkumiste kogumi (16 enampakkumist samas täiteasjas) ajaline kulu ja enampakkumiste korraldamisega kaasnev lisakulu. Samuti tuleb arvestada seda, et täitemenetlus kinnisasja avalikul enampakkumisel müümiseks on antud juhul kestnud pikalt (neli aastat). Arvestades nurjunud enampakkumiste suurt arvu ja seda, kui pikalt täitemenetlus on kestnud, on kohtutäituri töömaht enampakkumiste korraldamisel olnud oluliselt suurem. Sealhulgas pidi täitur hindama korduvalt vara ümber ja tegema muid enampakkumisega seotud toiminguid. Tegemist ei ole olnud pelgalt igapäevase tööga, vaid lisandunud töökohustustega ja kohtutäituril on olnud viimase eduka enampakkumiseni jõudmine tavapärasest aeganõudvam ning kulukam.

1. Kaebuse väited selle kohta, et kohtutäitur on blokeerinud kinnisasja müügi muul viisil, ei ole põhjendatud. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi kohaselt tuli kaasomand ja ühisomand lõpetada selliselt, et see toimub läbi vara müügi kohtutäituri korraldataval avalikul enampakkumisel. TMS § 101 lg 1 kohaselt võib sissenõudja või võlgniku avalduse alusel kohtutäitur arestitud asjad müüa muul viisil kui suulisel või elektroonilisel enampakkumisel, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes asja muul viisil müües saadava tulemiga. Avaldaja ei ole esile toonud, et TMS § 101 lg-s 1 sätestatud tingimused müügi muul viisil läbi viimiseks olid täidetud. Samuti on tegemist kohtutäituri õigusega müüa kinnisasi muul viisil, mitte kohustusega.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kohtutäituril määruskaebemenetluses menetluskulusid ei ole tekkinud. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus on TMS § 218 lg 3 teisest lausest ja TsMS § 178 lg-est 1 tulenevalt edasikaevatav. 5 2-24-12077 (allkirjastatud digitaalselt) 6