Obsah (8)

§ 663§ 654§ 172§ 171§ 177§ 150§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-11948 Kohtuasi O.S-i avaldus täiteme

) § 172 lg 1 teise lause alusel, kuna sissenõudja on esitanud põhjendamatu vastuväite täitemenetluse lõpetamisele. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 2 2-25-11948 Määruskaebus

1. Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse kohaselt jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et nõude täitmine on aegunud. Praegusel juhul ei ole sissenõudjale olnud tagatud TsÜS § 157 lg-st 1 ja § 159 lg-st 1 tulenevat kümneaastast täitmist, kuna kohtutäitur edastas võlgnikule täitmisteate alles 23.05.2017, vaatamata sellele, et sissenõudja täitmisavaldus esitati täiturile
2. aastal. Kohtutäitur alustas menetlust kaks aastat pärast täitmisavalduse esitamist sissenõudja poolt. Seega tuleb nõude täitmise aegumise alguseks lugeda aeg, mil täitemenetlus võlgniku suhtes algas TMS § 24 lg 2 järgi. Menetlusosaliste seisukohad
3. Võlgnik palub jätta sissenõudja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei oma TsÜS § 157 lg 1 ja § 159 lg 1 kohaldamisel tähtsust, millal kohtutäitur 19.06.2015 täitmiseks esitatud avaldust menetlema asus. Nõude täitmine aegus 19.06.2025, mil möödus kümme aastat täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisest. Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb

§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 654lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 159 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Praegusel juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 16.06.2015 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-14-
2. Kuna sissenõudja esitas täitedokumendi täitmiseks 19.06.2015, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegus 19.06.2025 ning täitemenetlus tuleb põhinõude täitmise aegumise tõttu TMS § 223 1 lg 1 alusel lõpetada. Asja materjalide kohaselt nõude täitmise aegumise peatumise ega katkemise aluseks olevaid asjaolusid ei esine. 3 2-25-11948
3. Ringkonnakohtu hinnangul sätestab seadus selgelt, et nõude täitmise aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda aeg, mil sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks (TMS § 2231 lg 1, TsÜS § 159 lg 1). Seega ei oma aegumise kulgemise arvestamisel tähtsust, millal loeti täitemenetlus võlgniku suhtes alanuks TMS § 24 lg 2 järgi.
4. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega

§ 172lg 1 alusel maakohtus kantud menetluskulud sissenõudja kanda.

Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust vastavas osas muuta. 12.1.

§ 172

lg 1 teise lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et

§ 172

lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust (vt RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1). 12.

1. Praeguses asjas tehti lahend küll võlgniku huvides, kuid kuna võlgnik ei esitanud põhjendamatut avaldust, siis tuleb menetluskulud jätta sissenõudja kanda. Võlgnik kaitses kohtusse pöördumisega oma seadusest tulenevat õigust taotleda kohtult aegumise kohaldamist, kuna nõude täitmine oli aegunud. Sissenõudja ei andnud kohtutäiturile luba täitemenetluse lõpetamiseks ning põhjustas selliselt võlgnikule vajaduse kohtusse pöördumiseks. Praeguses olukorras on õiglane jätta menetluskulud sissenõudja kanda (vt ka RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 14; TlnRnKm 22.06.2022, 2-22-1734, p 11).
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebemenetluse menetluskulud sissenõudja kanda (

§ 171lg 1).

1. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 14.
2. Võlgnik palub 26.09.2025 taotluses mõista sissenõudjalt võlgniku kasuks välja määruskaebemenetluses kantud lepingulise esindaja kulu kokku 1016,80 eurot (sh käibemaks) ja maakohtule esitatud avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku 1066,80 eurot. Võlgniku lepingulise esindaja tasu koosneb järgmistest tegevustest: tsiviilasja materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs, suhtlemine kliendiga (1 tund) ning seisukoha koostamine määruskaebusele (3,1 tundi). Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik palub menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ning taotleb

§ 177

lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt mõistetaks välja ka viivis. 14.

1. Sissenõudja vaidleb võlgniku menetluskulude nimekirjale vastu. Sissenõudja hinnangul on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud maksimaalselt 2,5 tunni ulatuses (sh üks tund eelneva menetluse ja määruskaebuse sisuga tutvumiseks ja 1,5 tundi vastuse koostamiseks). Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, mistõttu ei ole määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu suurusele sissenõudja vastuväiteid ei esitanud. Avalduselt tasutud riigilõivu 50 euro sissenõudjalt väljamõistmine ei ole määruskaebemenetluses põhjendatud. 4 2-25-11948 14.
2. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja vaidluse all olevat kitsast õigusküsimust (nõude täitmise aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda aeg, mil sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks), leiab ringkonnakohus, et määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda kaks tundi. Ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja kliendisuhtluseks (üks tund), peab ringkonnakohus põhjendatuks. Seega peab ringkonnakohus võlgniku lepingulise esindaja ajakulu kokku põhjendatuks mahus kolm tundi (= 1 + 2). Arvestades võlgniku lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja tehtud toiminguid, saab lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks pidada 200 eurot ilma käibemaksuta (248 eurot koos käibemaksuga). Võlgniku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 744 eurot (3 h × 248 eurot/h) koos käibemaksuga. Nimetatud summa kuulub sissenõudjalt võlgniku kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Võlgniku taotlusel mõistab ringkonnakohus

§ 177lg 4 alusel menetluskuludelt välja ka viivise.

Võlgnik palub sissenõudjalt välja mõista ka maakohtule esitatud avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul oli maakohtule avalduse esitamine riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 111). Seega on võlgnikul võimalik esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks

§ 150

lg 1 p-i 1 ja lg 4 alusel ning nimetatud summa sissenõudjalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jääb võlgniku avaldus menetluskulude rahuldamata 322,80 euro (= 1066,80 – 744) ulatuses. kindlaksmääramiseks 15. Siinse määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 696

lg 3, TMS § 223¹ lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5