← Eesti

2-24-10103/19

Obsah (9)§ 46§ 8§ 167§ 421§ 44§ 148§ 42§ 93§ 102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-10103 Kohtuasi Piirmets OÜ hagi H.I

) §-dele 35 lg 1 p 1, 35 lg 1 p 2 ja 44 lg 1 ning märkis, et kohus ei saa pärast pankroti väljakuulutamist lahendada rahalist nõuet pankrotivõlgniku vastu hagimenetluse korras. Kuigi pankrotiseadus ei reguleeri eraldiseisvalt, kuidas tuleb pärast pankroti väljakuulutamist lahendada neid nõudeid, mis tulenevalt kolmanda isiku ja võlgniku vahel sõlmitud vara tasuta kasutamise lepingutest, leidis maakohus, et üldnormina kohaldub

§ 46. Maakohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, sest hagimenetluse korras ei saa hageja nõuet menetleda. 3.

  1. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 2). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse väidete kohaselt andis hageja kostjale kasutamiseks sõiduki (mille tagastamata jätmisest tekkis kahju)
  3. aasta märtsis ja nõudis selle tagastamist alates 26.03.
  4. Kostja pankrot kuulutati välja
  5. aastal. Kuna hageja nõue on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei ole hageja

§ 8

lg 3 järgi kostja pankrotimenetluses võlausaldaja ega saa oma õigusi pankrotimenetluses realiseerida. Hageja hinnangul ei kohaldu praegusel juhul

§ 46

, kuna nimetatud säte reguleerib lepingulisi nõudeid, mis on tekkinud ja jätkuvad enne pankroti väljakuulutamist. Hageja viitas

§ 167

lg-le 4 ning 2 2-24-10103 märkis, et hageja nõue ei ole pankrotimenetluses realiseeritav, küll aga on võimalik lahendada hageja nõue pankrotimenetluse ajal (analoogselt elatise nõudega,

§ 421lg-d 1 ja 2). 5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Ts

MS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 (koosmõjus §-ga 659) jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagiavalduse õigesti läbi vaatamata, kuna kostja pankroti väljakuulutamise tõttu ei saa hageja nõuet läbi vaadata hagimenetluse korras. Ringkonnakohus muudab aga maakohtu määruse põhjendusi hagi läbi vaatamata jätmise õigusliku aluse osas (maakohus on märkinud selleks TsMS § 423 lg 1 p 13). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 (koostoimes

§ 44

lg-ga 1 ja

§ 167

lg-ga 4) alusel, kuna kostja pankroti väljakuulutamise tõttu ei saa hageja nõuet läbi vaadata hagimenetluse korras.

  1. Maakohus tuvastas, et kostja pankrot on välja kuulutatud 15.11.
  2. Ringkonnakohus tuvastas lisaks Kohtute Infosüsteemist, et kostja pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-22-10518) on 03.05.2023 määrusega (jõustunud 23.05.2023) kinnitatud võlausaldajate nimekiri ning menetlust ei ole lõpetatud. Hageja on selgitanud, et tema kahjunõude aluseks olevad asjaolud on tekkinud
  3. aastal. Seega on hageja nõue tekkinud pankrotimenetluse ajal.
  4. Maakohus on õigesti viidanud, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras (

§ 44lg 1).

10. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuivõrd hageja nõude aluseks olevad asjaolud tekkisid pärast pankroti väljakuulutamist, siis ei ole tema näol tegemist pankrotivõlausaldajaga

§ 8

lg 3 mõttes.

§ 8

lg 3 järgi on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. 11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja näol tegemist ka massivõlausaldajaga (

§ 148lg 1).

Loetelu massikohustustest sätestab

§ 148

lg 1, mis lähtub numerus clausus ´e põhimõttest – massikohustus saab olla üksnes see, mis on massikohustusena pankrotiseaduses sätestatud (vt ka RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10). Massikohustused on pankrotimenetluses sätestatud ammendavalt. Kui pankrotiseadus konkreetset kohustust massikohustusena ei sätesta ja kohustus ei mahu ka ühegi

§ 148lg-s 1 toodud massikohustuse määratluse alla, ei ole tegemist massikohustusega.

Massikohustus ei saa tuleneda mõnest teisest seadusest. Pankrotiseadus sätestab lisaks §-le 148 massikohustused veel

§-des 431, 461 ja 47 (

II komm

(2024), § 148, p-d 1.1 ja 1.7.1). Hagejal on kostja kui füüsilise isiku vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mis ei ole massikohustuseks

§-de 148 lg 1, 43 1, 461 ega 47 järgi. Praegusel juhul ei esine olukorda, kus võlgniku poolt oleks täitmata lepingutest tulenevad kohustused ning pankrotihaldur oleks jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu 3 2-24-10103 täitmist (seega ei ole kohaldatav

§ 148lg 1 p 2).

Kuna kostja näol on tegemist füüsilise isikuga, siis ei kuulu kohaldamisele ka

§ 148lg 1 p 4.

12. Kui üldjuhul näeb pankrotiseadus ette kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamise massikohustuste ja pankrotivõlausaldajate nõuete kaudu ning pankrotimenetluse väljamaksete regulatsiooni alusel, siis saab ikkagi esineda teatud nõudeid, mille rahuldamist pankrotiseadus ei reguleeri. Sellised nõuded ei ole tekkinud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist (pankrotivõlausaldajate nõuded) ega ka pankrotimenetluse ajal kas pankrotihalduri tegevuse tulemusena või pankrotiseaduses eraldiseisvalt sätestatuna (massivõlausaldajate nõuded). Nõudeid, mis ei ole ei pankrotivõlausaldajate nõuded ega massivõlausaldajate nõuded, saab esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist

§ 167

lg 4 alusel (vt

II komm

(2024), § 148, p 2.3;

I komm

(2024), § 8, p 4.1). 13. Seega on hagejal võimalik oma nõue kostja vastu maksma panna üldkorras pärast pankrotimenetluse lõppemist

§ 167

lg 4 järgi.

§ 167

lg 4 sätestab, et üldises korras võib võlgniku vastu esitada nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tema kahju hüvitamise nõue on võimalik lahendada kostja pankrotimenetluse ajal analoogselt elatise nõudega (

§ 421 lg-d 1 ja 2).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning üldjuhul ei saa võlausaldajad esitada võlgniku vastu pankrotimenetluse ajal tekkinud nõudeid üldises korras (RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10.2), v.a pankrotiseaduses välja toodud erisuste puhul. Praegusel juhul ei sätesta pankrotiseadus erisust, mille järgi saaks füüsilise isiku vastu esitatud kahju hüvitamise nõude alusel kohtumenetlus toimuda pankrotimenetluse ajal. Hageja saab esitada oma nõude kostja vastu hagimenetluses pärast kostja pankrotimenetluse lõppemist. 14. Tartu Maakohtu 14.11.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10518, millega kuulutati välja kostja pankrot, algatati ühtlasi ka kostja kohustustest vabastamise menetlus.

§ 167

lg 2 ei välista

§ 167

lg-s 4 nimetatud võlausaldaja nõude esitamist füüsilisest isikust võlgniku vastu pärast tema pankrotimenetluse lõppemist ja tema võlgadest vabastamist (vt

II komm

(2024), § 167, p 3). 15. Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et isegi kui hageja näol oleks tegemist pankrotivõlausaldajaga (

§ 8

lg 3), ei oleks hagejal võimalik praeguses menetlusetapis oma nõuet kostja pankrotimenetluses esitada. Nimelt tuleb võlausaldajal oma nõue pankrotimenetluses esitada (ka juhul, kui võlausaldajal ei ole järginud

§ 93

lg-s 1 sätestatud tähtaega ning taotleb tähtaja ennistamist) igal juhul enne pankrotihalduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamist (vt

§ 102lg 1).

Praegusel juhul on kostja pankrotimenetluses 03.05.2023 määrusega (jõustunud 23.05.2023) kinnitatud võlausaldajate nimekiri, mistõttu välistab

§ 102lg 1 täiendavate nõudeavalduste esitamise kostja pankrotimenetluses (vt ka Trt

RnKm 12.12.2012, 2-08-3971, p 9; RKTKo 13.10.2006, 3-2-1-80-06, p 16). Ka erialakirjanduses on selgitatud, et nõuded ja taotlused nõude esitamise tähtaja ennistamiseks, mis on esitatud pärast võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamist, jäävad pankrotimenetlusest välja ning võlausaldaja kaotab võimaluse nõude rahuldamiseks pankrotimenetluses pankrotivara arvelt ehk tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Nõuete esitamise lõpptähtaeg (kuni võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni) kehtib kõigile võlausaldajatele (

II komm

(2024), § 94, p-d 1 ja 2).
  1. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 4 2-24-10103
  2. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  3. Määrusele peale võib TsMS § 427 ja § 178 lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.