) §-dele 35 lg 1 p 1, 35 lg 1 p 2 ja 44 lg 1 ning märkis, et kohus ei saa pärast pankroti väljakuulutamist lahendada rahalist nõuet pankrotivõlgniku vastu hagimenetluse korras. Kuigi pankrotiseadus ei reguleeri eraldiseisvalt, kuidas tuleb pärast pankroti väljakuulutamist lahendada neid nõudeid, mis tulenevalt kolmanda isiku ja võlgniku vahel sõlmitud vara tasuta kasutamise lepingutest, leidis maakohus, et üldnormina kohaldub
MS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, sest hagimenetluse korras ei saa hageja nõuet menetleda. 3.
lg 3 järgi kostja pankrotimenetluses võlausaldaja ega saa oma õigusi pankrotimenetluses realiseerida. Hageja hinnangul ei kohaldu praegusel juhul
, kuna nimetatud säte reguleerib lepingulisi nõudeid, mis on tekkinud ja jätkuvad enne pankroti väljakuulutamist. Hageja viitas
lg-le 4 ning 2 2-24-10103 märkis, et hageja nõue ei ole pankrotimenetluses realiseeritav, küll aga on võimalik lahendada hageja nõue pankrotimenetluse ajal (analoogselt elatise nõudega,
MS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-ga 1 ja
lg-ga 4) alusel, kuna kostja pankroti väljakuulutamise tõttu ei saa hageja nõuet läbi vaadata hagimenetluse korras.
10. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuivõrd hageja nõude aluseks olevad asjaolud tekkisid pärast pankroti väljakuulutamist, siis ei ole tema näol tegemist pankrotivõlausaldajaga
lg 3 mõttes.
lg 3 järgi on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. 11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja näol tegemist ka massivõlausaldajaga (
Loetelu massikohustustest sätestab
lg 1, mis lähtub numerus clausus ´e põhimõttest – massikohustus saab olla üksnes see, mis on massikohustusena pankrotiseaduses sätestatud (vt ka RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10). Massikohustused on pankrotimenetluses sätestatud ammendavalt. Kui pankrotiseadus konkreetset kohustust massikohustusena ei sätesta ja kohustus ei mahu ka ühegi
Massikohustus ei saa tuleneda mõnest teisest seadusest. Pankrotiseadus sätestab lisaks §-le 148 massikohustused veel
§-des 431, 461 ja 47 (
II komm
§-de 148 lg 1, 43 1, 461 ega 47 järgi. Praegusel juhul ei esine olukorda, kus võlgniku poolt oleks täitmata lepingutest tulenevad kohustused ning pankrotihaldur oleks jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu 3 2-24-10103 täitmist (seega ei ole kohaldatav
Kuna kostja näol on tegemist füüsilise isikuga, siis ei kuulu kohaldamisele ka
12. Kui üldjuhul näeb pankrotiseadus ette kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamise massikohustuste ja pankrotivõlausaldajate nõuete kaudu ning pankrotimenetluse väljamaksete regulatsiooni alusel, siis saab ikkagi esineda teatud nõudeid, mille rahuldamist pankrotiseadus ei reguleeri. Sellised nõuded ei ole tekkinud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist (pankrotivõlausaldajate nõuded) ega ka pankrotimenetluse ajal kas pankrotihalduri tegevuse tulemusena või pankrotiseaduses eraldiseisvalt sätestatuna (massivõlausaldajate nõuded). Nõudeid, mis ei ole ei pankrotivõlausaldajate nõuded ega massivõlausaldajate nõuded, saab esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist
lg 4 alusel (vt
II komm
I komm
lg 4 järgi.
lg 4 sätestab, et üldises korras võib võlgniku vastu esitada nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tema kahju hüvitamise nõue on võimalik lahendada kostja pankrotimenetluse ajal analoogselt elatise nõudega (
Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning üldjuhul ei saa võlausaldajad esitada võlgniku vastu pankrotimenetluse ajal tekkinud nõudeid üldises korras (RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10.2), v.a pankrotiseaduses välja toodud erisuste puhul. Praegusel juhul ei sätesta pankrotiseadus erisust, mille järgi saaks füüsilise isiku vastu esitatud kahju hüvitamise nõude alusel kohtumenetlus toimuda pankrotimenetluse ajal. Hageja saab esitada oma nõude kostja vastu hagimenetluses pärast kostja pankrotimenetluse lõppemist. 14. Tartu Maakohtu 14.11.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10518, millega kuulutati välja kostja pankrot, algatati ühtlasi ka kostja kohustustest vabastamise menetlus.
lg 2 ei välista
lg-s 4 nimetatud võlausaldaja nõude esitamist füüsilisest isikust võlgniku vastu pärast tema pankrotimenetluse lõppemist ja tema võlgadest vabastamist (vt
II komm
lg 3), ei oleks hagejal võimalik praeguses menetlusetapis oma nõuet kostja pankrotimenetluses esitada. Nimelt tuleb võlausaldajal oma nõue pankrotimenetluses esitada (ka juhul, kui võlausaldajal ei ole järginud
lg-s 1 sätestatud tähtaega ning taotleb tähtaja ennistamist) igal juhul enne pankrotihalduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamist (vt
Praegusel juhul on kostja pankrotimenetluses 03.05.2023 määrusega (jõustunud 23.05.2023) kinnitatud võlausaldajate nimekiri, mistõttu välistab
RnKm 12.12.2012, 2-08-3971, p 9; RKTKo 13.10.2006, 3-2-1-80-06, p 16). Ka erialakirjanduses on selgitatud, et nõuded ja taotlused nõude esitamise tähtaja ennistamiseks, mis on esitatud pärast võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamist, jäävad pankrotimenetlusest välja ning võlausaldaja kaotab võimaluse nõude rahuldamiseks pankrotimenetluses pankrotivara arvelt ehk tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Nõuete esitamise lõpptähtaeg (kuni võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni) kehtib kõigile võlausaldajatele (
II komm
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.