Obsah (10)

§ 155§ 153§ 152§ 43§ 104§ 19§ 108§ 109§ 179§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-23-445

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 21.12.2022 otsustega nr 2022/733/544, nr 2022/733/545 ja nr 2022/733/546 Venemaa Föderatsiooni kodanikule X-ile ning tema alaealistele lastele Q-ile ja K.L-ile pikaajalise viisa andmisest, sest X kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele ning Q ja K.L puhul ei ole täidetud vähemalt üks tingimus, mis on viisa andmiseks nõutav. Taotlejad esitasid viisa andmisest keeldumise otsuste peale 20.01.2023 vaide, mille PPA jättis 27.01.2023 otsusega nr 15.5-4/50-2 rahuldamata.
2. X, Q ja K.L esitasid Tallinna Halduskohtule 27.02.2023 kaebuse PPA 21.12.2022 otsuste nr 2022/733/544, nr 2022/733/545 ja nr 2022/733/546 ning 27.01.2023 otsuse nr 15.54/50-2 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata viisataotlused uuesti läbi.
3. Tallinna Halduskohus jättis 30.05.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4. X, Q ja K.L esitasid 29.06.2023 apellatsioonkaebuse, milles palusid halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
5. Tallinna Ringkonnakohus võttis 17.08.2023 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ja vastustaja esitas sellele 11.09.2023 vastuse. Ringkonnakohus otsustas 15.09.2025 määrusega lahendada kaebajate apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses ning määras avalduste esitamise tähtpäevaks 10.10.2025 ja otsuse teatavakstegemise ajaks 31.10.
7. X, Q ja K.L esitasid ringkonnakohtule 10.10.2025 avalduse, mille kohaselt soovivad kaebajad loobuda nii apellatsioonkaebusest kui ka kaebusest, kuivõrd nende olukord on muutunud. X on praeguseks saanud elamisloa abielu alusel ja seega on kaebuse eesmärk ära langenud. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu paluvad kaebajad tagastada esindajale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 153

lg 1 näeb ette, et kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 152

lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 kohaselt lõpetatakse kaebusest loobumise vastuvõtmise määrusega ühtlasi asja menetlus.

§ 155

lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi.

§ 155

lg 6 järgi on menetluse lõpetamisel

§-s 43 sätestatud tagajärjed ja halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega ja samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (

§ 43lg 1 p 2).

8. Kaebajad on 10.10.2025 avalduses märkinud, et soovivad loobuda nii kaebusest kui ka apellatsioonkaebusest. Kuna kaebajate väitel on kaebuse eesmärk praeguseks ära langenud, siis tõlgendab ringkonnakohus avaldust selliselt, et kaebajad soovivad loobuda kaebusest (

§ 153lg 1).

Kaebajaid esindab vandeadvokaat, mistõttu saab eeldada, et kaebajad on teadlikud kaebusest loobumise ja haldusasja menetluse lõpetamise tagajärgedest (

§ 155lg 1 teine lause).

Avaldus on

§ 153lg-st 1 tulenevalt tähtaegne ja selle vastuvõtmisest ei ole alust keelduda.

Seega võtab ringkonnakohus X, Q ja K.L kaebusest loobumise avalduse vastu ning lõpetab

§ 152lg 1 p 3 ja § 200 p 5 alusel haldusasja nr 3-23-445 menetluse. Menetluse lõpetamise tõttu tuleb Tallinna Halduskohtu 30.05.2023 otsus 2

§ 155lg 3 alusel tühistada.

Ühtlasi tühistab ringkonnakohus 15.09.2025 määrusega määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. 9.

§ 104

lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Praeguses asjas on iga kaebaja eest tasutud riigilõivu kokku 40 eurot (sh kaebuse esitamisel 20 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 20 eurot). Kuigi kaebajad on kokku tasunud riigilõivu 120 eurot, tuleb arvestada, et iga kaebaja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (

§ 19lg 2).

Kuna iga kaebaja eest eraldi tasutud riigilõiv ei ületa 50 eurot, siis ei ole riigilõivu osaliseks tagastamiseks

§ 104lg 6 p 2 järgi alust.

10.

§ 108

lg 7 kohaselt kannab kaebusest loobumise korral menetluskulud kaebaja.

§ 109

lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtutoimikust nähtuvalt on kaebajad tasunud riigilõivu kahes kohtuastmes kokku 120 eurot, kuid pole esitanud kohtutele andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Vastustaja ei ole samuti esitanud andmeid, millest nähtuks menetluskulude kandmine seoses praeguse vaidluse lahendamisega esimese või teise astme kohtus. PPA esindajakulude väljamõistmine on

§ 109lg-st 6 tulenevalt välistatud.

Seega jäävad nii kaebajate kui ka vastustaja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus

§ 108lg 7 ja § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

11.

§ 179

lg 4 kohaselt avaldatakse

§-s 175 ettenähtut järgides arvutivõrgus mh jõustunud määrus, millega lõpetatakse menetlus.

§ 175lg 3 alusel tuleb avaldatavas määruses kaebajate nimed asendada tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3