) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded.
477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikud on korteri pärinud (avalduse lisad 3,4) ning seega kohustatud korteri majandamiskulusid tasuma. PärS § 130 lg 1 alusel pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Kohus ei nõustu X eestkostja seisukohaga, et asja menetlus tuleks lõpetada, kuna menetluse lõpetamiseks teisiti, kui sisulise lõpplahendiga, alust ei ole. Samuti ei vabasta isiku eestkostevajadus ja eestkostja teadmine eestkostetava varast eestkostetavat majandamiskulude tasumisest. Puudutatud isiku, Y ettepaneku osas võõrandada talle kuuluv 1/3 suurune mõtteline osa korterist avaldajale, märgib kohus, et see on pooltevahelise kokkuleppe küsimus ning sellist kokkulepet ja avaldaja soovi selleks asja materjalidest ei nähtu. 6. Tähtsust ei oma puudutatud isiku, Y väide, et ta ei ela ega viibi korteris ning ei kasuta ka korteriga seotud kommunaalteenuseid. Korteriomaniku majandamiskulude tasumise kohustus sellest ei sõltu. Puudutatud isikute/korteriomanike kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks 2
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (
lg 2).
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm-d 2-19-15916 p 16 ja 3-2-1-42-08 p 18). Kuna puudutatud isikud on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitleda neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses solidaarselt puudutatud isikute kanda. 8. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 244 eurot.
lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja avaldaja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, leiab kohus et avaldaja esindaja õigusabi kulud (244 eurot) on vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista menetluskulud 294 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.