← Eesti

3-23-1614/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-1614 Haldusasi E.X kaebus MTÜ Eesti Ehitusinsener

§ 2

lg 2), mistõttu sisulised tegevused, mis nende mõistete taga peituvad, jäeti auditi raames tegemata ja järelikult sisaldas audit olulisi sisulisi puuduseid. Seetõttu kõnealune audit ei vastanud oma keerukuselt 8. taseme auditi kutsele. b) Ragn-Sells vastuvõtuhalli ja jäätmekütuse tootmishoone taastamismaksumuse ja tulekahjueelse kulumi määramine. Suur-Sõjamäe 31A ja 33, Tallinn: kaebaja esitas objekti auditi töökogemuse tõendamiseks. Sisult pole tegu auditi, vaid ehitusmaksumuse määramisega. Vastavalt majandus- ja taristuministri 11.06.2015 määrusele nr 63 „Hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise kord“ § 4 lg 1 on hoone taastamismaksumuse 10

(20)3-23-1614 määramine osaks ehitusmaksumuse hindamisest. Ehitusmaksumuse hindamine moodustab eraldi ametiala, milles antakse samuti 6.,
  1. ja
  2. taseme kutseid, mis annavad õigusliku aluse vastavates valdkondades tegutsemiseks (vt KAK p 3.4). Ehitise auditi käigus kontrollitakse ehitist kui tervikut või ehitise osa või ehitamise nõuetele vastavust, sh kui ehitisel on kahjustused, mis takistavad ehitise kasutusotstarbele vastavat kasutamist või ehitis on kahjustuste tõttu ohtlik, hinnatakse ning kirjeldatakse nende ulatust ja kahjustuste kõrvaldamise võimalust ning meetmeid ehitise nõuetega vastavusse viimiseks (määruse nr 61 § 2 lg 1). Juba ainuüksi töö eesmärgist ja kokkuvõttest, mis selgelt annavad ülevaate kogu töö sisust nähtub, et töö eesmärgiks oli määrata taastamismaksumus, mis moodustaski kandva osa kogu esitatud dokumendist. Seega ei olnud töö eesmärgiks kontrollida ehitist kui tervikut või ka hinnata kahjustuste ulatust ja kõrvaldamise võimalust ja meetmeid vastavusse viimiseks. Ainus eesmärk oli taastamisväärtuse tuvastamine. Eeltoodu valguses on valed kaebaja väited, justkui oleks vastustaja lähtunud ainuüksi auditi pealkirjast, mitte sisust. Peatükis 5 (mis koosneb neljast lausest) on viidud läbi ka vastuvõtuhalli ja jäätmekütuse tootmishoone tulekahju eelne kulumi analüüs, mis on samuti teostatud taastamismaksumuse määramise eesmärgist lähtuvalt. Kusjuures isegi siis, kui vastavat peatükki lugeda auditiks, siis ei saa kolmelauselist peatükki pidada auditi eesmärgile vastavaks ega piisavalt kompleksseks ning keerukaks, et selle alusel saaks anda
  3. taseme kutse. Auditiga oleks tegemist näiteks juhul, kui hinnatakse tervikliku ehitise nõuetelevastavust, sh vastavust projektlahendusele, tehnilist seisukorda ja kasutusohutust, ehitisse püsivalt paigaldatud ehitusmaterjale ja -tooteid ning ehitise kohta koostatud dokumentatsiooni. Sellisel juhul lähtub töö auditi eesmärgist. Praegusel juhul esitatud töö sellest ei lähtu ning tegemist on ehitusmaksumuse hindamisega, milleks pole kaebajale antud kutset. Vastavas töös ei ole hinnatud ehitise tehnilist seisukorda, pole kontrollitud, kas ehitise kasutamine on võimalik, ohutu ja vastab ettenähtud otstarbele ettenähtud viisil ning pole kontrollitud dokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasust. Esitatud töö eesmärk oli määrata taastamismaksumus, mistõttu on küll fikseeritud olemasolev olukord, kuid seegi ei lähtu määruse nr 61 § 2 lg-s 2 toodud eesmärgist. Seega ei vasta dokumentatsiooni sisu auditi eesmärgile ning samuti on dokumentatsioonist puudu selle peamised osad, mis peavad sisalduma, et tööd saaks pidada nõuetekohaseks auditiks. Isegi juhul, kui töö oleks sisult auditile vastav, esinesid töös olulised vormistuspuudused ning audit ei vastaks määruses nr 61 nõutule. Auditi
  4. taseme kutse omaja peab mh kontrollima ja juhendama vajadusel madalama taseme spetsialiste. Lisaks võib teatud juhtudel ehitusprojekti asendada auditiga (

§ 5lg 4 ja § 8 p 3).

Seetõttu on nii sisuliste kui ka vormiliste nõuete korduv rikkumine seda tõsisem, kuna mõjutab lisaks kaebajale ka isikuid, kes peaksid kaebaja juhistest ja käitumisest eeskuju võtma oma tööde tegemisel või kes tuginevad ehitise ohutuse osas kaebaja antud ekspertarvamustele. c) Korterelamute üldkasutatavate pindade ja haljasalade garantiilõpu eelse ülevaatuse audit. Filmi 5//7 ja Tuukri 64, Tallinn: Kaebaja esitas objekti nii auditi kui ka ehitusprojekti ekspertiisi töökogemuse tõendamiseks. Seejuures oli aluseks ainult üks ekspertarvamus, mis pealkirjalt vastab auditile. Eraldiseisva dokumendina esitatud ekspertarvamust ekspertiisi kohta kaebaja ei esitanud. Garantiitööde ülevaatust ei saa pidada auditiks määruse nr 61 tähenduses, kuna kaebaja esitatud dokumendis puuduvad määruse nr 61 § 2 lg-s 2 kirjeldatud auditi tunnused. Samad nõuded kehtestas ka 24.09.2015 määruse nr 116 § 2 lg 6. Vastavast tööst puudub ka nt pädeva isiku isikukood (

§ 6

lg 3 p 3; määruse nr 116 § 6 lg 3 p 3) ja kasutatud meetodi kirjeldus ja sellel põhinev analüüs (vt

§ 5lg 2 p 6 ja määrus nr 116 § 2 lg 4, 5 ja 6).

Samuti garantiitööde ülevaatuse käigus ei teostatud kõiki määruses nr 61 ja 116 nõutud tegevusi. Täpsemini puudub auditis selliste mõistete kasutamine nagu visuaalkontroll ja kasutuskontroll, dokumentatsiooni kontroll (

§ 2

lg 2; määrus nr 116 § 2 lg 6), mistõttu sisulised tegevused, mis nende mõistete taga peituvad, jäeti auditi raames tegemata. Seda vaatamata sellele, et tegemist on miinimumnõuetega, mis 11

(20)3-23-1614 peavad olema täidetud auditis. Kuna auditile seatud nõuded pole täidetud, ei saa kaebaja esitatud dokumenti pidada auditiks määruse nr 61 tähenduses. Isegi kui tegemist oleks auditiga, ei saa pidada tööd tasemele 8 vastavaks tööks, kuna vastava töö raames tegeles kaebaja vaid väikse osaga hoonest (s.o ainuüksi üldkasutatavate pindadega, mis hõlmas nt terrasside ala, trepikodade ala ja katust). Kuna ekspertiisi ja auditi kutsed saab omandada ainuüksi kolme töö tegemisega, peaks esitatud tööd puudutama valdavat osa ehitisest või terviklikku ehitist. Praegusel juhul ei puuduta töö valdavat osa ehitisest. Isegi kui lähtuda kaebaja seisukohast, et tegemist on arhitektuurse osa projekti ekspertiisiga, ei annaks see alust ekspertiisi kutse andmiseks. Kaebaja esitatud ekspertarvamus tugineb arhitektuursel tööprojektil, mille osas kaebajal pädevus puudub. Ühtlasi on garantiiülevaatuse eesmärk hinnata pigem siseviimistlust, mitte konstruktsioonide olukorda, mistõttu ei vasta ekspertiis oma sisult kaebaja tegevusalale, s.o konstruktsioonide osale. Kuna viidatud objektil saadud kaebaja töökogemus oli saadud kaebaja pädevuspiire rikkudes ning ei hõlmanud seda ehitusprojekti osa, mille osas kaebaja soovib oma pädevust tõendada (konstruktsioonide osa), ei vasta kaebaja töökogemus nõutule ka siis, kui tööd pidada ekspertiisiks määruse nr 62 § 2 lg 1 mõttes. Kuigi ühe ja sama objekti osas pole välistatud nii auditi kui ka ekspertiisi tegemine, ei saa ekspertiis ja audit siiski sisalduda ühes ja samas dokumendis. Kui auditi raames hinnatakse olemasoleva ehitise vastavust nõuetele, siis ekspertiisi käigus hinnatakse ehitusprojekti vastavust nõuetele. Järelikult on audit ja ehitusprojekti ekspertiis olemuslikult teineteisest erinevad ja neid ei saa samastada. Lisaks rikuks ühes ja samas dokumendis kajastuv audit ning ehitusprojekti ekspertiis ka määruses nr 61 § 6 lg-s 1 ja määruses nr 62 § 7 lg-s 1 esitatud nõudeid, sh vorminõudeid, mille kohaselt peavad nii auditi kui ka ekspertiisi aruanded olema koostatud vastuoludeta, selgelt ja üheselt mõistetavalt. d) Äripindadega korterelamu arhitektuurse tööprojekti ja tuleohutuse põhiprojekti ekspertiis. Päevalille 4, Tallinn: Kaebaja esitas objekti ehitusprojekti ekspertiisi töökogemuse tõendamiseks. Arhitektuurse ja tuleohutuse osa projekti ekspertiisi ei saa lugeda konstruktsioonide osa projekti ekspertiisi töökogemuseks. Kuna objektil saadud kaebaja töökogemus oli saadud kaebaja pädevuspiire rikkudes ega hõlmanud ehitusprojekti osa, mille osas kaebaja soovib oma pädevust tõendada (konstruktsioonide osa), ei vasta kaebaja töökogemus nõutule. e) Korterelamu-ärihoone kasutusloa eelne üldalade arhitektuurne, konstruktiivne ja tuleohutuse audit. Seebi tn 1, Tallinn: Kaebaja esitas töö auditi töökogemuse tõendamiseks. Isegi kui lähtuda kaebaja seisukohast, et tegemist on sisult nõuetekohase auditiga, ei annaks see alust auditi kutse andmiseks. Tööst puuduvad määruse nr 61 § 2 lg 2 alusel minimaalsed kohustuslikud meetodid, kuna dokumentatsiooni kontroll (

§ 2

lg 2 p 3) puudub täielikult ning visuaal- ja kasutuskontroll on vormistuslikult ebapiisavalt esitatud. Vastustajal ei olnud võimalik vastavat tööd ka EHR-st leida. Auditi alusel, mis ei vasta miinimumnõuetele ega vormilistele nõuetele, ei saa anda

  1. taseme kutset. Seda enam, et puudused on niivõrd ilmsed, kuna täielikult puudub dokumentatsiooni kontrolli osa (vt määruse nr 61 § 2 lg 2 p 3). Isegi, kui tegemist oleks
  2. tasemele vastava tööga, ei saaks kaebajale kutset anda, kuna kutse andmiseks on vaja kolm nõuetele vastavat tööd. f) Korterelamu ja ärihoone arhitektuurse ning konstruktiivse tööprojekti ekspertiis. Seebi tn 1, Tallinn: Kaebaja esitas töö ekspertiisi töökogemuse tõendamiseks. Isegi kui lähtuda kaebaja seisukohast, et tegemist on sisult nõuetekohase ekspertiisiga, ei annaks see alust ekspertiisi kutse andmiseks. Arhitektuurse osa projekti ekspertiisi ei saa lugeda konstruktsioonide osa projekti ekspertiisi töökogemuseks. Samuti on töö tehtud pädevuspiire ületades. Konstruktiivosas on ka töö sisuline tähendus ja sisuline tase küsitav. Ekspertiis on koostatud 03.01.2022 ning selle kokkuvõttes on toodud, et „Puudused tööprojektis tuleb 12

(20)3-23-1614 kõrvaldada, peale mida vastab arhitektuurse osa tööprojekti koosseis ja detailsus tööprojektile esitatud nõuetele ning kutseoskustega töötajate ja asjatundliku omanikujärelevalve korral on kõnealuse tööprojekti alusel võimalik ehitustöid kvaliteetselt teostada.“ Samas on kaebaja ise korrektselt leidnud määruskaebuses, et „auditeid tehakse valmis ehitatud ehitistele“ ning 27.09.2020 koostas kaebaja sama objekti osas auditi. Seega on kaebaja ise järeldanud, et puuduste kõrvaldamisel on võimalik töid teostada olukorras, kus tööd pidid olema juba lõppenud, mis näitab selgelt puuduseid auditi sisulises tasemes. Seega esineb arvukalt põhjuseid, miks ei saanud töö alusel kutset anda. 8) Vastustaja on täitnud põhjendamiskohustust. Väidetav põhjendamispuudus üksi ei saa tuua kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui see ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58) ning kohtul on võimalik veenduda, et asja uuel otsustamisel peaks haldusorgan tegema samasisulise otsuse. Seejuures võib haldusorgan kohtumenetluses esitada täpsustusi/täiendusi haldusakti põhjenduste toetuseks, kui need püsivad haldusakti põhjenduste põhiraamides ehk tegu pole täiesti uute alustega (TlnRnKo 3-17-1994, p 12–18; RKHKo 3-20-1548, p 16). Käesoleval juhul ei saaks väidetav põhjendamiskohustuse rikkumine asja otsustamist mõjutada ning vastustaja peaks taotluse uuel hindamisel tegema samasisulise otsuse, kuna kaebaja töökogemus ei vasta KAK-is seatud tingimustele. Vastustaja on viidanud otsuses põhilisele materiaalõiguslikule alusele, millest tuleneb nõue hinnata auditi ja ekspertiisi keerukust ning ekspertarvamuse taset (s.o KAK Lisa 6 p 2.3). Mõistete „töö keerukus“ ja „ekspertarvamuse tase“ puhul on tegu määratlemata õigusmõistetega, mida pole võimalik ammendavalt defineerida ning mille sisustamisel lähtutakse väga spetsiifilistest õigusvälistest teadmistest ja kogemustest. Seetõttu ei saanud ega pidanudki vastustaja ühelegi täiendavale materiaalõiguslikule alusele viitama, mis sisustaksid neid mõisteid täpsemalt. Auditi ja ekspertiisi kutsete puhul tuleb hinnata kutse taotleja töökogemust
  1. kutsetaseme saamiseks mitmete asjaolude koosmõjus. Käesoleval juhul ongi vastustaja seda teinud, mis nähtub nii otsuse kui ka vaideotsuse põhjendustest, millest viimases on vastustaja iga töö (auditi/ekspertiisi) osas objektide/ehitiste põhiselt selgitanud, milles seisnesid puudused. Arvestades, et tegu on kaebaja enda tehtud töödega, kaebaja taotleb kõrgeima taseme kutset ja tegu pole esmakordse taotlejaga, on põhjendamatud etteheited, nagu oleks vastustaja pidanud veelgi põhjalikumalt selgitama, miks konkreetne töö ei vasta
  2. taseme kutsele. Sellises olukorras eeldatakse, et kutse taotleja on keskmisest teadlikum kutsele esitatavatest nõuetest ning on neid võimeline erialaselt ka sisustama ja ilma olulise täiendava nõustamiseta täitma. Nii KAK-i kui ka vastustaja põhjendusi lugedes on piisaval määral võimalik aru saada, miks ei vasta kaebaja tööd nõutud
  3. kutse tasemele. 9) Vastustaja ei nõustu, et ta on jätnud KAK p-i 3.5.3 otsuste tegemisel kohaldamata. Kui täidetud on KAK Lisa 6 p-st 2.3 koosmõjus KAK p-ga 3.5.3 tulenevad kriteeriumid, ei hinnata, kas tööd oma keerukuselt ületavad eelmise kutsetaseme pädevuspiire, kuna vastavalt KAK p-le 3.5 asendavad KAK p-s 3.5.3 toodud tingimused pädevuspiiride ületamise kriteeriumi. Eeltoodu valguses ongi keerukuse hindamiseks kaks alternatiivset võimalust: hinnata, kas tööd ületavad eelmise taseme pädevuspiire või kas tööd vastavad p-s 3.5 toodud tingimustele. EEL on nii vaideotsuses kui ka otsuses hinnanud, kas tööde keerukus vastab kummalegi keerukuse kriteeriumile ning järeldanud, et tööd nimetatud kriteeriumitele ei vasta. Kuigi esitatud tööd olid tehtud KAK p 3.5.3 nõuetele vastavate hoonete osas, puudutasid mitmed tööd üksnes väikest osa vastavast hoonest, mistõttu ei olnud täidetud KAK Lisa 6 p 2.3 koosmõjus KAK p-ga 3.5.3 tulenevad tingimused. KAK p 3.5.3 kohaselt alternatiivnõude täitmiseks peaks olema tööd koostatud vastavate ehitiste kui tervikute osas või vähemalt valdava osa suhtes, mitte üksnes marginaalse osa suhtes. Juba KAK p 3.5.3 grammatilisest tõlgendusest tuleneb nõue, et taotleja töö ei saa piirduda vaid väikese osaga nõuetekohasest referentsobjektist. Seda toetab ka sisuline nõue, mille kohaselt peavad 13
(20)3-23-1614 kõrgeima kutsetaseme tööd olema sisuliselt kõrge tasemega ja keerukad. Keerukuse kriteeriumit ei täida vähemalt kaks auditit, mistõttu polnud võimalik juba eeltoodust tulenevalt auditi kutset anda KAK Lisa 6 p 2.3 ja KAK p 3.5.3 alusel. Kuna kaebaja heidab ette just KAK p 3.5.3 alusel kutse andmata jätmist ning seega nõustub, et tema tööd ei ületanud oma sisult eelmise kutsetaseme pädevuspiire, on eeltooduga ümber lükatud kaebaja etteheited, mis puudutavad keerukuse kriteeriumit. 10) Vastustaja on sisustanud keerukuse kriteeriumit vaidlustatud otsuses. Selgitatud on, et „Tööd ei ületa tase 7 piire. Objektidel, mis vastavad tasemele 8, on tegeletud vaid teatud väikese osaga“. Eeltoodust järeldub selgelt, et hinnatud ongi mõlemat alternatiivset alust keerukuse puhul – tase 7 ületamist ja p 3.5.3 alusel alternatiivnõuete täitmist ning esitatud on otsuse põhimotiivid, mis on kooskõlas põhjendamiskohustuse regulatsiooniga. Seega on valed etteheited, et keerukuse mõiste kui määratlemata õigusmõiste on jäänud haldusaktis täielikult sisustamata. Vale on ka etteheide, et keerukuse aluseks olevaid kriteeriume pole kusagil avaldatud, kuna need tulenevad otsesõnu KAK-i tingimustest (vt KAK p 3.4 ja 3.5.3 koosmõjus KAK Lisa 6 p-ga 2.3). Kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja esile toodud arvukaid puuduseid, mis esinevad kaebaja poolt esitatud referentstöödes. 11) T.Si töö ei ole ehitise audit ja T.S ei ole sellisena vastavat tööd ka defineerinud ja nimetanud. T.Si töö on vormistatud ekspertarvamusena ning nii tuleb seda ka käsitleda. Vastav töö ei vasta ega peagi vastama määrustes nr 61 ja 116 toodud nõuetele. Puudub vaidlus, et vastava töö põhiselt ei oleks võimalik ka auditi kutset anda. Seega on kaebaja meelevaldselt samastanud ekspertarvamust ja ehitise auditit, mis omakorda näitab kaebaja piisavate teadmiste ja kogemuste puudust ning kinnitab vaidlustatud otsuste õiguspärasust. KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
  2. Kaebaja on taotlenud vastustajalt ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel
  3. taseme kutse taastõendamist. Vaidlustatud protokollilise otsusega otsustati kaebajale ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutset mitte anda põhjusel, et töökogemuse nõue on KAK Lisa 6 p 2.3 osas täitmata. Vaidlus seisneb selles, kas vastustaja on õiguspäraselt leidnud, et kaebajal puudub ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel
  4. taseme kutse saamiseks nõutav (KAK Lisa 6 p 2.3 ja p 3.5 nõuetele vastav) töökogemus. Seejuures vaieldakse selle üle, kas vastustaja on kaebaja taotluse lahendamisel nõuetekohaselt täitnud põhjendamiskohustust.
  5. Hindamiskomisjon hindab kutse taotleja kompetentsust (KutS § 3 p 1 ja § 19 lg 1) ning esitab oma protokolli kutsekomisjonile, kes seejärel otsustab, kas kutse anda või jätta andmata (KutS § 18 lg 2 p 6 ja § 19 lg 6 p 2). KAK p 6.5 kohaselt sisalduvad kutse andmata jätmise otsuses põhjendused kutse mitteandmise või osalise mitteandmise kohta. Kutse mitteandmise (ja andmise) otsus vormistatakse istungi protokollilise otsusena ning taotlejale väljastatakse otsus protokolli väljavõttena. Kuna vaidlustatud otsus on haldusakt (HMS § 55), peab see vastama seaduses haldusaktile esitatavatele nõuetele, sh põhjendamise nõudele (HMS § 56). Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas kutsekomisjoni hinnang kaebaja töökogemuse nõuete täitmisele oli õiguspärane, sh piisavalt põhjendatud ja menetlusnõuetega kooskõlas.
  6. Volitatud ehitusinsener, tase 8, kutsestandardis kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded (vt versioonid 9 ja 10; dtl 27 jj). KAK p-s 3.4 toodud tabeli „Ehitusala inseneride töökogemuse liigid (KAK p 2.7 tähenduses)“ kohaselt peab auditi ja ekspertiisi 14
(20)3-23-1614 kutsete saamiseks olema kutse taotlejal töökogemus kutsetasemele vastava keerukusega ehitiste auditi/ehitusprojekti ekspertiisi tegemisel. KAK Lisa 6 p 2.3 täpsustab seejuures, et ekspertiiside ja auditite ametialadel töö kestusele ajalisi nõudeid ei esitata. Minimaalne vajalik tööde arv on kolm. Taotluses hinnatakse nende sisu keerukust ja ekspertarvamuse taset vastavuses taotletava kutsetasemega (dtl 423). KAK p-s 3.5 on toodud ehitusala inseneride töökogemuse alternatiivsed nõuded (alternatiivsed kvalifikatsiooninõuded töökogemusele). Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas ehitusprojekti ekspertiisi ametialal taotletavale tasemele vastava töökogemuse tõendamiseks kolm tööd: 1) 16.09.2020 koostatud „Korterelamute üldkasutatavate pindade ja haljasalade garantiilõpu eelse ülevaatuse audit“, objekti aadress Filmi 5/7 ja Tuukri 64; 2) 08.10.2020 koostatud „Äripindadega korterelamu arhitektuurse tööprojekti ja tuleohutuse põhiprojekti ekspertiisi“, objekti aadress Päevalille 4, Tallinn ja 3) 03.01.2021 koostatud „Korterelamu ja ärihoone arhitektuurse ning konstruktiivse tööprojekti ekspertiisi“, objekti aadress Seebi tn 1, Tallinn. Samuti ei ole vaidlust, et ehitiste auditi ametialal töökogemuse tõendamiseks esitas kaebaja neli tööd: 1) 29.03.2019 koostatud „Tartu Ülikooli IT-keskuse õõnespaneelide kahjustumisete tekkepõhjuste väljaselgitamise audit, objekti aadress Narva mnt 18, Tartu; 2) 16.09.2020 koostatud „Korterelamute üldkasutatavate pindade ja haljasalade garantiilõpu eelse ülevaatuse audit“, objekti aadress Filmi5/5 ja Tuukri 64; 3) 15.10.2018 koostatud „Ragn-Sells vastuvõtuhalli jäätmekütuse tootmishoone taastamismaksumuse ja tulekahjueelse kulumi määramise audit“, objekti aadress SuurSõjamäe 31A/33 ja 4) 27.09.2020 koostatud „Korterelamu-ärihoone kasutusloa eelne üldalade arhitektuurne, konstruktiivne ja tuleohutuse audit“, objekti aadress Seebi tn 1, Tallinn.
  1. Kutsekomisjon nõustus 19.04.2023 protokollilises otsuses hindamiskomisjoniga, et kaebaja puhul ei ole täidetud KAK lisa 6 p 2.3 töökogemuse nõuded. Otsuses on viidatud hindamiskomisjoni seisukohtadele, mille kohaselt nii ehitusprojekti ekspertiisi kui ka ehitiste auditi ametiala osas „…tööde keerukus ja ekspertarvamuse tase ei vasta 8 kutsetasemel kehtestatud nõuetele. Tööd ei ületa tase 7 piire. Objektidel, mis vastavad tasemele 8, on tegeletud vaid teatud väikese osaga“ ning ehitiste auditi osas on täiendavalt leitud, et „Need auditid mis objekti suuruse mõistes võiks vastata tasemele 8, ei vasta määruses ettenähtud auditi vormistusnõuetele“. Vaideotsuses jäi kutsekomisjoni ehitusekspertiisi osas seisukohale, et kutsetasemele vastavad kolm tööd puuduvad. Kutsekomisjon selgitas seejuures, et jätab endale õiguse otsustada objektide keerukuse üle, kuna keerukust ei ole võimalik kõikide võimalike juhtude kohta kirjeldada ning lisaks leidis, et taotleja on koostanud arhitektuurse osa projekti ekspertiisi, mille osas puudub taotlejal kutse. Ka auditite osas leidis kutsekomisjon, et mingi väikese osaga hoonest
  2. tasemel tegelemisel ei saa tekkida töökogemus kogu hoone auditi alal. Samuti leiti, et esitatud auditites pole vorminõuded täidetud ning nendes puuduvad sellised terminid nagu visuaalkontroll, kasutuskontroll ja dokumentatsiooni kontroll. 14.1 Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole tema taotluse lahendamisel täitnud nõuetekohaselt põhjendamiskohustust (HMS § 56). Isiku õigusi piirava haldusakti põhjendamine on oluline selleks, et isik mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus on tehtud ning kas otsus tehti seaduslikult. Põhjendamiskohustus täidab ka haldusorgani enesekontrolli eesmärki – kas otsustamisel on jõutud õigele seisukohale. Lisaks võimaldab põhjendamine halduskohtul haldusakti tõhusalt kontrollida (nt Riigikohtu 31.05.2011 otsus nr 3-3-1-85-10, p 26). Kutsekomisjonil pole küll keelatud otsuse tegemisel tugineda hindamiskomisjoni protokollile (kuigi see pole kutsekomisjonile siduv), kuid selleks, et piirduda ainuüksi hindamiskomisjoni seisukohtadele viitamisega, peab hindamiskomisjon olema oma kaalutlused piisavalt põhjalikult esitanud. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul kutse andmisest keeldumise 15
(20)3-23-1614 põhjendusi piisavalt avatud, et saaks lugeda pelgalt hindamiskomisjoni hinnangule osutades täidetuks kutsekomisjoni põhjendamiskohustuse. Sisuliselt on praegusel juhul loetud kaebajal töökogemuse nõuded mittetäidetuks ja keeldutud taotletud erialadel kutse taastõendamisest vaid üldsõnalise põhjendusega, et tööde keerukus ja ekspertarvamuse tase ei vasta
  1. kutsetasemel kehtestatud nõuetele; tasemele 8 vastavatel objektidel on tegeletud vaid väikese osaga ehitisest ning objekti suuruselt tasemele 8 vastavad auditid ei järgi vormistusnõudeid. Kohtu hinnangul ei saanud kutse taotleja sedavõrd napilt ja pealiskaudselt põhjendatud otsuse saamisel üheselt mõista, kuidas on jõutud selleni, et tal puudub nõutav töökogemus, sh millistest asjaoludest on kaebaja tööde keerukuse ja ekspertarvamuse taseme hindamisel juhindutud. Niisamuti pole selgitatud, millised vormipuudused kaebaja töödes esinesid. 14.2 Vastustaja ei ole protokollilises otsuses sisaldunud põhjendamispuudusi kõrvaldanud ka vaidemenetluses. Vaideotsuses on küll iga kaebaja töö osas eraldi lühidalt välja toodud selle puudused, kuid kokkuvõttes on vastustaja siiski sisuliselt üksnes üle kinnitanud protokollilises otsuses toodud seisukohad. Seejuures ei ole vastustaja vaideotsuses käsitlenud ega vastanud kaebaja poolt vaides esitatud vastuväidetele ja seisukohtadele, milles kaebaja on muu hulgas juhtinud tähelepanu, et vastustaja ei ole defineerinud „keerukuse“ mõistet ega selgitanud, milline oleks objektiga tegelemise „piisavalt suur osa“
  2. taseme kutse saamiseks. Kaebaja asus vaides seisukohale, et vaidlustatud otsuse põhjal ei ole kontrollitav, kas kutsekomisjoni järeldus väidetava keerukuse puudumise kohta on tuvastatud õigesti. Vastustaja põhjendused jäid eeltoodule vaatamata ka vaideotsuses sama lakooniliseks ning vastustaja ei täpsustanud, kuidas täpsemalt hinnati kaebaja tööde keerukust ja ekspertarvamuse taset ning jõuti otsuses toodud järeldusele kaebajal nõutava töökogemuse puudumise kohta. Vaidlus puudub seejuures selles, et üheski asjaomases õigusaktis ega korras ei ole defineeritud, mida peetakse töökogemuse hindamisel silmas „töö sisulise keerukuse“ ja „ekspertarvamuse taseme“ all. Kuskil ei ole toodud ammendavat loetelu kriteeriumitest, millistele peavad kutse taotleja tehtud tööd vastama, et lugeda need keerukuselt ja ekspertarvamuse tasemelt
  3. kutsetasemele vastavaks. Sealhulgas ei ole kuskil reguleeritud ka see, kui suurt osa või millist osa objektist peab ehitusprojekti ekspertiis või audit hõlmama, et seda saaks käsitleda keerukuselt või tasemelt
  4. kutsetasemele vastavaks tööks. Seega on KAK Lisa 6 p-s 2.3 nimetatud „töö sisuline keerukus“ ja „ekspertarvamuse tase“ määratlemata õigusmõisted, nagu on nentinud ka vastustaja kohtumenetluses.
  5. Määratlemata õigusmõiste peab taotluse lahendamisel sisustama haldusorgan ning ka määratlemata õigusmõistet sisaldav haldusakt peab olema põhjendatud (Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2023 otsus nr 3-21-2088, p 9). Kusjuures, kui haldusakti põhjendamisel tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, peaks haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma (sisulise) motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu (vrd Riigikohtu 06.11.2002 otsus nr 3-3-1-62-02, p 12). Arvestades, et vastustaja keeldus kaebajale kutse andmisest põhjusel, et tema töökogemus ei vasta KAK Lisa 6 p 2.3 nõuetele ehk tema tehtud tööde sisuline keerukus ja ekspertarvamuse tase ei vasta
  6. kutsetasemele, pidanuks vastustaja hiljemalt vaideotsuses ka sisustama asjakohased määratlemata õigusmõisted, eriti, kuna kaebaja need vaides probleemsetena välja tõi. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja seda teinud ei ole. 15.1 Vaideotsuses on „keerukuse“ osas üksnes nenditud, et kutsekomisjon jätab endale õiguse otsustada objektide keerukuse üle, kuna keerukust ei ole võimalik kõikide võimalike juhtude kohta kirjeldada. Kutsekomisjon võib ja peabki otsustama kutse taotleja tööde keerukuse üle, kuid see ei tähenda, et haldusaktis ei peaks välja tooma vähemalt kõige olulisemaid kriteeriume, mida KAK Lisa 6 p-s 2.3 märgitud tööde keerukuse ja ekspertarvamuse taseme hindamisel arvesse võetakse. Vaideotsuses on piirdutud sarnaselt vaidlustatud otsusega vaid 16
(20)3-23-1614 selgitustega, et kaebaja tööd käsitlevad vaid väikest osa hoonest ja esinevad vormistuspuudused; täiendavalt on lisatud, et osade tööde puhul on ületatud pädevust. Otsuste põhjal võib järeldada, et vastustaja on pidanud keerukuse hindamisel oluliseks seda, kui suurt osa objektist kaebaja tööd hõlmasid. Samas ei selgu neist, kui suurt või millistele tunnustele vastavat osa objektist peaks vastustaja hinnangul töö käsitlema, et seda lugeda keerukuselt
  1. kutsetasemele vastavaks ning millele vastustaja sellekohased järeldused tuginevad. Arvestades, et vastustaja on ise nõustunud, et ekspertiisi ja auditit saab teha ka ehitise osale, olnuks seda olulisem põhistada, miks praegusel juhul ei vastanud kaebaja poolt ehitiste osade suhtes teostatud tööd
  2. kutsetasemele kehtestatud nõuetele. Kuna vastustaja ei ole oma seisukohta „liiga väikse osaga“ ehitisest tegelemise osas põhistanud ning ühestki õigusaktist ei tulene, kui suurt või missugust osa ehitisest peab audit/ekspertiis käsitlema kõrgeima taseme kutse saamiseks, ei ole vastustaja poolt kohane väita, et
  3. kutsetaseme taotlemisel üksnes ehitise osade suhtes auditite/ekspertiiside tegemine oli kutse taotleja risk. Lisaks ei nähtu otsustest seegi, kui suurt rolli omas nõutava töökogemuse hindamisel kaebaja tehtud tööde vormistuslik pool (sh kas vastustaja tuvastatud vormistuslikud puudused võimaldavad lugeda töö
  4. kutsetasemele mittevastavaks, sõltumata töö sisulisest keerukusest ja ekspertarvamuse tasemest). Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades kontrollitav, millistest asjaoludest lähtudes on kutsekomisjon jõudnud järeldusele, et kaebaja tööd ei vasta keerukuselt ja ekspertarvamuse tasemelt
  5. kutsetaseme nõuetele. 15.2 Vastustaja ei saa määratlemata õigusmõistete sisustamata jätmist ja seeläbi põhjendamiskohustuse nõuetekohast täitmata jätmist vabandada vaideotsuses toodud seisukohaga, et keerukust ei olegi võimalik igal konkreetsel juhul kirjeldada. Selliselt puuduks mis tahes kontroll selle üle, kas vastustaja on asjakohaseid kriteeriume arvestades jõudnud otsuseni jätta kutse andmata. Isikul ja ka kohtul peab olema võimalik kontrollida, kas vastustaja järeldused on õiguspärased (sh pole meelevaldsed) ning see sõltus praegusel juhul suuresti sellest, kuidas haldusorgan on sisustanud määratlemata õigusmõisteid „töö sisuline keerukus“ ja „ekspertarvamuse tase“, sh kuidas hinnatakse töö sisulist keerukust ja ekspertarvamuse taset ehitise osa suhtes läbiviidud auditi/ekspertiisi puhul. Samuti on eeltoodu valguses põhjendamatu vastustaja väide, et kuna valdkondlikud nõuded on kutse taotlejale teadaolevad, siis pidid ka keerukuse ja ekspertarvamuse taseme hindamise kriteeriumid kaebajale enne kutse taotlemist teada olema. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja ühelt poolt väita, et keerukust polegi justkui võimalik kirjeldada (mööndes, et tegemist on määratlemata õigusmõistega) ning teisalt eeldada, et kaebaja pidi juba taotluse esitamisel teadma, milliseid asjaolusid vastustaja tööde keerukuse hindamisel arvesse võtab. Kui vastustaja ei ole haldusaktis üheselt mõistetavalt avanud, mida täpsemalt tööde sisulise keerukuse ja ekspertarvamuse taseme hindamisel arvesse võetakse, ei ole ka kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajalt võinuks nende (vastustaja poolt välja toomata) nõudmistega kursis olemist eeldada. Näiteks ei ole kaebaja taotluse lahendamisel selgitatud, et
  6. kutsetaseme taotlemisel töökogemuse tõendamiseks esitatud audit või ekspertiis peaks olema tehtud kas tervikehitise või vähemalt kogu ehitise kandekonstruktsioonide suhtes (nagu vastustaja väidab kohtumenetluses) ega põhjendatud, millistest valdkondlikest nõuetest tulenevalt kaebaja pidi eeltoodut juba kutse taotlemisel teadma ja arvesse võtma. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsustest näiteks see, millele tuginedes pidi kaebaja aru saama, et ekspertarvamuse taseme hindamisel omab määravat tähtsust asjaolu, kui põhjalikke eriala teadmisi nõudev oli auditites tuvastatud puuduste väljaselgitamine. Kusjuures siingi jääb lahtiseks, mida vastustaja üldse on silmas pidanud piisavalt põhjalike eriala teadmiste all ja milliste puuduste väljaselgitamist auditi raames saab sellest lähtuvalt lugeda
  7. kutsetasemele vastavaks. 17
(20)3-23-1614
  1. Kohus ei nõustu vastustaja poolt kohtumenetluses väidetuga, et ta on määratlemata õigusmõisteid vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses sisustanud ning põhjendamiskohustuse põhimotiivide väljatoomisega nõuetekohaselt täitnud. Pelgalt põhistamata seisukoht, et tööd ei ületa tase 7 piire või tasemel 8 on tegeletud vaid mingi väikse osaga hoonest, ei ole piisav selleks, et kutse taotleja peaks mõistma, millele tugineb vastustaja järeldus, et tema töökogemus ei vasta
  2. kutsetasemele kehtestatud nõuetele. Samuti ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et keerukuse hindamise aluseks olevad kriteeriumid tulenevad otsesõnu KAK-i tingimustest – KAK p-dest 3.4 ja 3.5.3 koosmõjus KAK Lisa 6 p-ga 2.
  3. Viidatud punktidest saab küll tuletada selle, et tase 8 kutse andmisel hinnatakse kutse taotleja töö sisulist keerukust, kuid see, milliseid asjaolusid (kriteeriume) keerukuse hindamisel arvesse võetakse, viidatud punktidest ei selgu. Eeltoodud vastustaja seisukoht on ühtlasi vastuolus vastustaja poolt samuti kohtumenetluses märgituga, et „keerukus“ on määratlemata õigusmõiste, mida ei ole kuskil ammendavalt defineeritud. Vastustaja ei saa ühelt poolt väita, et keerukuse hindamise aluseks olevad kriteeriumid tulenevad „otsesõnu“ KAK-ist ning teisalt väita, et tegemist on määratlemata õigusmõistega ja seetõttu vastustaja ei saanudki otsuses viidata ühelegi seda mõistet sisustavale alusele. Ka on liialdatud vastustaja seisukoht, et vaidlustatud otsuses märgitud põhjendustest järeldub selgelt, et vastustaja ongi hinnanud nii seda, kas tööd ületavad eelmise taseme pädevuspiire, kui ka seda, kas tööd vastavad p-s 3.5 toodud tingimustele. Vastustaja viitab vaidlustatud otsuses ainuüksi KAK Lisa 6 p-le 2.3 ega ole sõnagagi maininud töökogemuse alternatiivseid nõudeid käsitlevale KAK p-le 3.5.3 – seega ei ole kontrollitav, kas üldse ja mil viisil vastustaja praegusel juhul alternatiivsete nõuetega kutse andmise (taastõendamise) otsustamisel arvestanud on. Seda enam, et ka vaideotsuses jättis vastustaja käsitlemata kaebaja poolt vaides selgelt välja toodud seisukoha KAK p 3.5.3 kohaldatavuse osas. Siinkohal on alusetu vastustaja seisukoht, et kuna kaebaja heidab ette KAK p 3.5.3 alusel kutse andmata jätmist, siis järelikult ta nõustub sellega, et tema tööd ei ületanud oma sisult eelmise kutsetaseme pädevuspiire ja seega on kaebaja etteheited seonduvalt keerukuse kriteeriumiga ümber lükatud. Kaebusest nähtub selgelt, et kaebaja on seisukohal, et tema tööd (nii ehitise auditid kui ehitusprojekti ekspertiisid) vastavad KAK Lisa p 2.3 nõuetele ehk tema tööd on keerukuselt ja ekspertarvamuse tasemelt piisavad tase 8 kutse taastõendamiseks nii ehitise auditi kui ka ehitusprojekti ekspertiisi ametialadel. Eeltoodut ei väära asjaolu, et kaebaja hinnangul on muu hulgas täidetud ka KAK p-s 3.5.3 märgitud alternatiivsed töökogemuse nõuded, mille vastustaja jättis haldusaktis käsitlemata.
  4. Praegusel juhul on kandunud vaidlustatud otsuse põhjendamine ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse, mis ei ole lubatav ja on ühtlasi vastuolus ka isiku õigusega tõhusale õiguskaitsele (vt Riigikohtu 05.11.2008 otsus nr 3-3-1-49-08, p 11; 04.03.2020 otsus nr 3-181740, p 18.4). Tegemist ei ole olukorraga, kus vastustaja oleks kohtumenetluses esitanud üksnes uusi argumente haldusakti põhjenduste toetuseks või selgituseks, vaid vastustaja on alles kohtumenetluses asunud kirjeldama, milliseid asjaolusid KAK Lisa 6 p-s 2.3 nimetatud tööde sisulise keerukuse ja ekspertarvamuse sisulise taseme hindamisel arvesse võeti (st sisustama määratlemata õigusmõisteid) ning haldusaktis toodud järeldust kaebajal nõutava töökogemuse puudumise kohta sisuliselt tagantjärele põhjendama. Selliselt on vastustaja alles kohtumenetluse käigus esitanud põhjendused, mida kaebaja pole saanud varem kommenteerida. Vaidlustatud otsuse ega vaideotsuse pealiskaudsete põhjenduste alusel ei ole seega kontrollitav, kas vastustaja on kohtumenetluses välja toodud asjaolusid kaebaja töökogemuse hindamisel (vaidlustatud otsuse tegemisel) sisuliselt järginud ega jõudnud meelevaldselt järeldusele, et kaebaja tehtud tööd ei ole sisuliselt keerukuselt ja ekspertarvamuse tasemelt
  5. kutsetasemele vastavad. Eeltoodut arvestades on alusetu 18
(20)3-23-1614 vastustaja etteheide, et kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja poolt kaebaja esitatud referentstöödes esile toodud puuduseid. Kohus märgib, et HMS § 58 on mõeldud olukordadeks, kus haldusorgan on eksinud menetlus- või vorminõuete vastu, ent kohtumenetluses leiab kinnitust, et menetlus- või vorminõuete rikkumine ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist. Kuna vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse olulised põhjendamispuudused ei võimalda kontrollida kutse andmisest (taastõendamisest) keeldumise õiguspärasust ja kohus ei saanud seetõttu veenduda vaidlustatud otsuse sisulises õiguspärasuses, ei ole võimalik jätta vaidlustatud otsust tühistamata viitega HMS §-le
  1. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemel kaebaja töökogemuse nõuete täitmist (kaebaja tööde sisulist keerukust ja ekspertarvamuse taset) sisuliselt hindama ning vaidlustatud otsuse resolutsiooni ja selles tehtud järeldusi põhjendama.
  2. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus on põhjendamiskohustuse olulise rikkumise tõttu õigusvastased ning need tuleb tühistada. Tühistamisnõuete rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka kohustamisnõue ning vastustajal tuleb kaebaja esitatud taotlus ehitise auditi ja ehitusprojekti ekspertiisi ametialadel
  3. taseme kutse taastõendamise osas uuesti läbi vaadata, järgides haldusakti andmisel muu hulgas HMS §-s 56 ettenähtud põhjendamiskohustust. Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja on taotlenud, et vastustaja vaataks tema taotluse uuesti läbi ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ka kohtu hinnangul on kohtuotsuse täitmiseks 30 päevane tähtaeg piisav, arvestades seejuures, et tegemist on taotluse korduva lahendamisega. Menetluskulud
  4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt tuleb käesolevas asjas menetluskulud kanda vastustajal. 19.1 Kaebaja on esitanud menetluskulude nõude kokku summas 7909,30 eurot (koos käibemaksuga), millest õigusabikulud moodustavad 7860,30 eurot ning muud kulud 49 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 40 eurot+kinnistusregistri väljavõtete kulu 9 eurot). Esitatud on HKMS § 109 lg 1 kohased kuludokumendid, millest nähtuvalt on käesolevas asjas õigusabi kokku osutatud 39 tunni ja 15 minuti ulatuses. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohi olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19). Kohtu hinnangul ei ole õigustatud esindaja kulu täies ulatuses vastustajalt väljamõistmine. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule 18.07.2023 kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse, 14.08.2023 määruskaebuse ringkonnakohtule ja 19.02.2024 täiendavad seisukohad. Asjas ei ole toimunud kohtuistungit ning vaidlus taandus praegusel juhul sisuliselt sellele, kas vastustaja on määratlemata õigusmõistetele tugineva haldusakti andmisel nõuetekohaselt järginud põhjendamiskohustust. Võttes arvesse käesoleva asja mahukust ja keerukust, peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt õigusabikuludena kaebaja kasuks välja 6000 eurot (koos käibemaksuga). Kaebaja taotleb ka 31.07.2023 arvel nr 22307139 kajastatud „07.07.2023 Päring kinnistusregistrist“ kulude (9 euro) hüvitamist. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks kaebuses tuginenud mingitele kinnistusraamatu väljavõtetele ning selliseid dokumente ei leia kohus ka 19
(20)3-23-1614 kaebuse lisade hulgast. Seega ei saa kohus vastavat dokumentaalse tõendi saamise kulu välja mõista vastustajalt. 19.2 Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 6040 eurot (s.o õigusabikulu 6000 eurot+riigilõiv 40 eurot). Muus osas tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 20
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.