KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuasja number 2-25-12712 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2025, Jõhvi Kohtuasi A Ji, N Ji ja J Ja hagi S Ji

) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Välja mõista kostjalt S Jilt (ik xxx) hageja N Ji (ik xxx) kasuks alates
2. augustist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx elatis 264,24 eurot kuus (sh baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning pool lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahega ja seejärel kolmega s.o 37,50 eurot), elatise summa muutub 1

) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Välja mõista kostjalt S Jilt (ik xxx) hageja J Ja (ik xxx) kasuks alates
2. augustist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx elatis 216,10 eurot kuus (sh baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ning pool lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahega ja seejärel kolmega s.o 37,50 eurot, kuna nooremate laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, väheneb kolmanda lapse elatise summa 15% võrra), elatise summa muutub lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2026) vastavalt perekonnaseaduse (

) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja M Ja arvelduskontole xxx (Coop Pank AS) jooksva kuu
2. kuupäevaks, selgitusega: „elatis“.
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD
4. A Ji, N Ji ja J Ja seaduslik esindaja M Ja esitas 05.08.2025 Viru Maakohtule hagi S Ji vastu elatise suurendamise nõudes, milles palus välja mõista lastele elatis miinimumsummas. Hagejad elavad koos oma ema M Jaga. Laste ema ja kostja abielu on lahutatud xxx.a ja sellest ajast elatakse lahus. Viru Maakohus kinnitas 26.09.2019 kompromissi, millise alusel S J kohustub laste ülalpidamiseks tasuma igakuiselt 600 eurot kolmele lapsele kokku. Kostja tasub jooksvat elatist kohtutäituri vahendusel. Kostja muul viisil laste ülalpidamisel ei osale ning suhtleb lastega äärmiselt harva, st isegi mitte igakuiselt (lastel vanemate vahel jagatud elukoht puudub). Hagejad paluvad elatist suurendada põhjusel, et eelkõige hagejate kulud on kasvanud 6 aastaga seoses olulise inflatsiooniga. Eelnevalt määratud elatis vastas antud aja miinimum määrale ja oli muutumatu. Vastavalt Statistikaameti andmetele on perioodil 2019 kuni 2025 teine kvartal tarbijahinnaindeksi muutus 49,3 % (lisatud). Laste ema on kostjale teinud ettepaneku 2

§ 96

ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. Kostja on sünnitõendite ja rahvastikuregistri andmete järgi hagejate isa, kes ei ela hagejatega koos, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejatele elatist.
2. Viru Maakohtu 26.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-10975 oli kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis 600 eurot alates 01.10.
3. Kostja täidab nõuet jooksvalt. Hagejad nõuavad elatise suurendamist seadusega kehtestatud miinimumsummani. 8.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4).
2. Indekseeritud baassumma on 01.04.2025 seisuga 282,31 eurot. 3% keskmisest brutokuupalgast (1981 eurot) on 59,43 eurot. 3

§ 101lg-te 6 alusel alust ei ole.

Kumbki pool ei ole väitnud, et hageja viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja veedaks hagejatega üldse aega. 11. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb

§ 101lg 5 järgi maha arvata lapsele makstavad toetused.

Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Esitatud asjaolude kohaselt moodustab hagejatele makstava lastetoetuse suurus kokku 260 eurot (80+80+100) kuus. Seega tuleb elatise summast arvata maha vastavalt 40, 40 ja 50 eurot. Lisaks saab hagejate seaduslik esindaja lasterikka pere toetust 3 lapse peale 450 eurot. Kohus arvestab, et pool lasterikka pere toetusest tuleb jagada kahega ja seejärel kolmega s.o 37,50 eurot ühe lapse kohta. 12. Elatiskalkulaatori kohaselt on miinimumelatiseks A Jil 264,24 (282,31+59,43-40-37,50) eurot, N Jil 264,24 (282,31+59,43-40-37,50) eurot ja J Jal 216,10 (282,31+59,43-4037,50)-15% eurot, kokku elatised 744,58 eurot. Hagi hind on seega 6701,40 eurot ((264,24x9)x2 + 216,10x9), mis moodustub 9 kuu elatiste summast. 13.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kohus selgitab, et miinimumelatise summast allapoole võib kohus alaealise lapse elatist vähendada mõjuval põhjusel, näiteks kui kohustatud vanem on töövõimetu või on tal teine laps, kes muidu osutuks vähem kindlustatud kui elatist saav laps. Kostja pole oma vastuses selliseid asjaolud esile toonud. Samuti ei nähtu rahvastikuregistri andmetest, et kostjal oleks veel lisaks hagejatele teisi lapsi. Kostja on esitanud hagile vastuväite põhjusel, et tema tasub lastele alates 2019.a. elatist kokku 600 eurot kuus ja sellest peaks neile piisama. Kostja lisas vastusele ka viimase 13 kuu palgatulud, mis on kokku 15193,89 eurot, mis on keskmiselt 1168,76 eurot kuus. Kostja märkis, et tööandja võtab elatise tema palgast maha, seega on tegu kostjale kätte jääva palgaga.
2. Kohus märgib, et nimetatud tõendite alusel on põhjendatud määrata elatis hagejatele miinimumsummas. Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ning leidma endale töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. 16.

§ 99

lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimumsummas, ei ole kulusid vaja tõendada. 17. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja ülalpidamisel 3 alaealist last (hagejad). Seetõttu tuleb kõikidele lastele ja kostjale endale tagada võrdne äraelamine. Kostja on oma vastuses märkinud, et tasub igakuiselt lastele elatist 600 eurot ning kohus arvutas tema palgaandmete järgi välja, et kätte jääb talle keskmiselt 1168,76 eurot, seega on tema sissetulekuks kuus keskmiselt 1768,76 eurot. Seega kui jagada see summa kostja ja tema kolme lapse peale, moodustab üks osa 442,19 eurot. Kuna miinimumelatis ühele 4