4-25-2889/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-2889 Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia Toomeoja Väärteoasi Kenneth Rivise kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. juuli 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,25,004452 Kaebuse esitaja Kenneth Rivis (isikukood 39311242748, XXX kodanik, elukoht XXX) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 126 lg 2, § 192, § 193, kohus m ä ä r a s: Jätta rahuldamata Kenneth Rivise taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks. Jätta Kenneth Rivise kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
3. juuli 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,25,004452 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 1
4. Kenneth Rivis esitas
5. juulil 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
6. juuli 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,25,
7. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuse esitaja taotleb otsuse tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu ning väärteomenetluse lõpetamist või temale määratud karistuse kergendamist
8. Kohus võttis kaebuse menetlusse ning edastas kohtukutsed kaebuse esitajale ning kohtuvälisele menetlejale. Kohtuistung Kenneth Rivise kaebuse kohtulikuks arutamiseks oli määratud
9. augustiks 2025 kella 11.
11. Kohtuistungi sekretär tegi kohtukutse kaebajale nähtavaks avaliku e-toimiku süsteemi kaudu. Kaebuse esitajale oli teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta. Ühtlasi on kohtukutsel äratoodud kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed.
13. augustil 2025 saatis kaebuse esitaja kohtule kirja, milles palus seoses ema surmaga 09.08.2025 ning sellele järgnevate matuste ja leinaperioodiga kohtuistungi pidamise aega edasi lükata vähemalt 40 päeva võrra, mis on kristliku kultuuriruumi tavapärane leinaperiood. Palub istungi toimumise ajaks määrata kuupäev, mis ei ole varasem kui 23.09.
15. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile, kuid tema ilmumine oli kohustuslik. Edasilükkamise taotlus ei ole põhjendatud. Kohtu seisukoht
16. VTMS § 42 lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama. VTMS § 42 lg 2 p 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks mh ka asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et VTMS § 42 lg 2 p 3 sisustamiseks tuleb käesoleval juhul pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätete juurde, kuivõrd VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
17. KrMS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.
18. Kaebuse esitaja saatis
19. augustil 2025 kohtule avalduse, milles soovis kohtuisutngi edasilükkamist vähemalt 40 päeva võrra seoses ema lahkumise ja leinaperioodiga.
20. Seega võivad kaebuse esitaja suhtes kohalduda KrMS § 170 lg 2 p 4 sätted. Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed ja leinatraditsioonid. Kui kaua leinaaeg kestab, on leinaja enda südameasi. Internetist kättesaadava teabe kohaselt need, kes peavad rangelt kinni traditsioonidest, toimivad järgmiselt: vanemate kaotus – leinaaeg 10 kuud, abikaasa surma korral – 1 aasta, sama aeg ka täiskasvanud lapse kaotuse korral; 2 vanavanemate, õdede ja vendade ning väiksemate laste surma korral kestab leinaaeg 3 kuud
21. Usutakse, et inimese hing rändab pärast keha surma maapeal 40 päeva. Kristlikus maailmas loetakse lahkunule
22. päeval kirikus või kalmistul hingepalvet. Kohtule jääb arusaamatuks taotlus istungi toimumise aja määramiseks mitte enne 23.09.
23. Avalikult kättesaadavate allikate kohaselt hakatakse 40 päeva lugema surmapäevast (kaasa arvatud). Kuna kaebaja ema lahkus 09.08.2025, siis 40 päeva täitub 17.09.2025, mitte 23.09.
25. Kohus aktsepteerib Kenneth Rivise tundeid ning lubab tal kogeda leina talle omasel viisil. Kohus ei pisenda mingilgi määral tema kaotusvalu, sest igaühel on oma viis leinamiseks, kuid see ei tohiks mõjutada kohtupidamist. Kui raske ka ei oleks lähedase kaotusega leppimine ja oma igapäevase eluga jätkamine, siis kohtupidamine ei riku kuidagi ema mälestust ja mäletamist.
26. Kui matuse päev langeks kohtuistungi päevaga kokku, siis sel põhjusel kohtuistungi aja muutmine on täiesti põhjendatud. Praegu ei ole kohtule esitatud tõendeid matuse toimumise kohta 18.08.
28. Kui lein on nii intensiivne ja tugeva mõjuga, et igapäevaste ülesannetega toimetulek valmistab suuri raskusi, siis tuleb abi saamiseks pöörduda spetsialistide poole. Kui kaebaja istungile ilmumist takistab tema tervislik seisund, siis võivad kaebuse esitaja suhtes kohalduda KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted. Samas loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist ning raske haigestumise toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt haigestumine ei ole viidatud sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks.
30. jaanuaril 2016 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 5 („Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ – edaspidi määrus) § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa.
31. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoimingule. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras. Seega tuleb istungile ilmumist takistava terviseseisundi esinemise kohta esitada nõuetekohane tõend, mida täna kohtule esitatud ei ole.
32. Kohtu hinnangul ei saa kohtupidamine sõltuda menetlusosalise religioossetest tõekspidamistest. Eluliselt ei ole usutav, et lähedase inimese lahkumise tõttu on võimalik oma igapäevast elu nö pausile panna leinaperioodiks (vt. määruse punkti 9).
33. Tulenevalt eeltoodust ei ole Kenneth Rivise taotlus kaebuse arutamise edasi lükkamiseks põhjendatud ja seetõttu ei kuulu taotlus rahuldamisele. Kuna kohus on teinud Kenneth 3 Rivisele kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, isik kohtuistungile ei ilmunud, siis kooskõlas VTMS § 126 lg 2 jätab kohus Kenneth Rivise kaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4