← Eesti

2-25-13457/7

Obsah (7)§ 430§ 433§ 661§ 173§ 486§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-13457 Tsiviilasi Holm Bank aktsiaseltsi hagi H. H

§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2 2-25-13457

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 486

lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on Holm Bank aktsiaseltsi hagi H. H. vastu võla nõudes. 26.08.2025 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja kogutud teave teha maksekaardi lepingu nr XXX sõlmimisel kohustuste ja sissetulekute kohta objektiivseid järeldusi. Kohtu hinnangul on järgitud lepingu XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 02.09.2025 esitas kostja vastuse hagile, milles soovib asja lahendada kompromissiga. 02.09.2025 avaldas hageja, et teeb lepingu nr XXX võlgnevuse osas ümberarvestuse ning lepingu nr XXX võlgnevuse osas jääb hageja enda hagiavalduses toodud nõude juurde. Hageja palus pikendada tähtaega ümberarvestuse tegemiseks ning kompromisslepingu sõlmimiseks. Kohus pikendas tähtaega. 09.09.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes

§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus on kontrollinud tarbijakrediidilepingute kehtivust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohtu hinnangul on maksekaardi lepingu nr XXX sõlmimisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 09.09.2025 kohtule VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse. Pooled sõlmisid kompromissi võttes arvesse ümberarvestuse järgset nõuet. Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses

seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu 3 2-25-13457 vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et pool riigilõivust jääb kostja kanda. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 palub hageja tagastada ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Tagastatav ½ riigilõiv summas 420 eurot kanda hageja taotlusel Holm Bank AS arvelduskontole nr XXX XXX. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 840 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (840 eurot) pool, s.o 420 eurot. Riigilõiv tuleb kanda hageja arvelduskontole XXX XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.