) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on M OÜ ja C OÜ vahel 12.04.2019 sõlmitud laenuleping nr XXX ning kostja ja C OÜ vahel sõlmitud käendusleping nr XXX. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 12.05.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud menetluskulud kokku summas 1269,42 eurot (koos käibemaksuga), millest kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulude näol on 639,42 eurot (km-ga). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 140 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 630 eurot. Hageja kinnitab kooskõlas
Kohus küsis kostjalt seisukohta hageja menetluskulude osas 18.06.2025. Kostja kohtule ei tähtajaks ei vastanud. Kohtule esitatud Advokaadibüroo LMP tegevuste ülevaate kohaselt osutati hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenuseid kokku 3 tundi ja 41 minutit (515,66 eurot), sellest 53 minutit (123,66 eurot) maksekäsu kiirmenetluses (tegevused on toodud ilma käibemaksuta).
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08.03.2027 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 selgitanud, et kolleegiumi hinnangul kehtib
§-s 4842 sätestatud piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (p.12.1) ning et erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat (p.12.3). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses põhjendatud suuremas summas kui 20 eurot. Ülejäänud hageja õigusabikulud loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga.
lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohuslane ning ei ole selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Hageja vaid kinnitab, et ei saa käibemaksu maha arvestada. 3 Riigikohtu tsiviilkolleegium andis
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.