lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav M.E – isikukood XXX, elukoht xxxx, xxxx kodanik, xxxx, emakeel xxxx, xxxx, tõkend puudub, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Indrek Repnau RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.E
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud.
kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 450 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta ja 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et M.E peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 1 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8.osaleb kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel määrata M.E katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista M.E-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega seotud kulu summas 183 eurot riigituludesse. Kohustada M.E-d tasuma väljamõistetud sundraha ja joobeseisundi tuvastamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 88,25 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1059 eurot, tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700024832. Selgitusse võib märkida: „M.E , kriminaalasi 1-21-3820, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Liiklusseaduse § 127 alusel on M.E kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
lg 2 alusel, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 14.10.2020.a kella 23:13 ajal Tallinnas Pärnu maantee ja Turuplatsi ristmikul mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1607T kohaselt tuvastati uuritaval M.E ’l narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (amfetamiin, metamfetamiin, tramadool, diasepaam, nordasepaam, 7-aminoklonasepaam), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. 2 LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega süüdistatav M.E pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjend used Süüdistatava M.E , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 27.05.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M.E süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud.
lg 1; § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta ja 3 kuud, s.o 450 päeva, üldkasuliku tööga 450 tundi.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 3 kuud.
lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel määrata M.E ’le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel määrata M.E ’le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, 3 võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.