Obsah (6)

§ 201§ 224§ 227§ 90§ 69§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-24-591 Otsuse kuupäev 27. mai 2024, Viru Maakohus Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sekretär Raili Raja V

§ 201

lg 2,

§ 224

lg 2,

§ Menetlusalune isik W.Z (isikukood XXX), Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, töökoht xxxx Kohtuväline menetleja Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada W.Z süüdi

§ 201

lg 2,

§ 224

lg 2 ja

§ 227lg 2 järgi ja karistuseks mõista Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 201lg 2 järgi arest 20 (kakskümmend) päeva.

1. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada W.Z-i ilmuma aresti kandmiseks Viru Vanglasse (Ülesõidu 1, Jõhvi) hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
2. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks W.Z-i vanglasse saabumise aeg.
3. Kui W.Z ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, teatab vangla VTMS § 205 lg 4 kohaselt sellest kohtule ja kohus teeb määruse W.Z-i sundtoomise kohta vanglasse. Kohtuotsus anda kätte W.Z-ile , saata teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Rakvere politseijaoskonnale ning saata täitmiseks Viru Vanglale. 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud juhul. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral tehakse täisotsus avalikult teatavaks 18.06.
4. Asjaolud
5. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Aare Soosalu koostas menetlusalusele isikule W.Z-ile 20.01.2024 väärteoprotokolli nr xxxx, väärteoasjas 2590, 24, 000128, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 20.01.2024 kell 01:55-02:01 mootorsõidukit xxxx, registrimärgiga xxxx, Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, Põdruse- Kunda-Pada mnt
6. km-l, liikus Põdruse küla suunas. Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 126 +/- 7 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h), mitte vähem kui 29 km/h võrra. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit seisundis kui väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,58 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510EE nr ARLK -0022, taatlemistunnistus nr TTRC-23/
7. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi

) § 15 lg 1 p 1,

§ 90

lg 1 p 1, p 3 ja

§ 69lg 3 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227

lg 2,

§ 201

lg 2,

§ 224lg 2 järgi.

Kohtuotsuse põhjendused

1. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku W.Z-i väärteo toimepanemise 20.01.2024 kell 01:55-02:01 tõendatuks indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri väljatrüki, kiirusmõõturi kasutamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, sõiduki hoiukohta teisaldamise akti, menetlusaluse isiku W.Z-i ülekuulamise protokolli, isiku kinnipidamise protokolliga.
2. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb 2 menetlusaluse isiku W.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri väljatrüki, kiirusmõõturi kasutamise protokolli, tunnistaja L R ülekuulamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, sõiduki hoiukohta teisaldamise akti, menetlusaluse isiku W.Z-i ülekuulamise protokolli, isiku kinnipidamise protokolliga.
3. Kohus loeb menetlusaluse isiku W.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, Põdruse- Kunda-Pada mnt-l, 20.01.2024 kell 02:04 puhus menetlusalune isik W.Z indikaatorvahendisse AlcoQuant 6020 plus nr XXXX 0,74 mg/l. Kontrolli tulemus positiivne, märkused tunda alkoholilõhna suust. Kontrollile allutatud isiku selgituse, puhusid alkomeetrisse, ei oska täpselt öelda, kas see vastab tõele minu puhutud andmetele. Protokollile alla kirjutanud, kontrollile allutatud isik W.Z . Nimetatud tõendist nähtub, et menetlusalune isik oli tarvitanud alkoholi ja mõõtetulemuseks tema väljahingatavas õhus oli 0,74 mg/l.
4. Kohus loeb menetlusaluse isiku W.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks tõendusliku alkomeetri väljatrüki, mille kohaselt Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, PõdruseKunda-Pada mnt
5. km-l, 20.01.2024 kell 01:55-02:01 mõõdeti menetlusaluse isiku W.Z-i väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,63 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,58 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLK -0022, taatlemistunnistus nr TTRC23/
6. Nimetatud tõendist nähtub, et menetlusalune isik oli tarvitanud alkoholi ja mõõtetulemuseks tema väljahingatavas õhus pärast lõplikku mõõtetulemust oli 0,58 mg/l.
7. Kohus loeb menetlusaluse isiku W.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, Põdruse- Kunda-Pada mnt
8. km-l, 20.01.2024 kell 01:55-02:01 mõõdeti W.Z-i poolt juhitud mootorsõiduki xxxx, registrimärgiga xxxx, sõidukiiruseks asulavälisel teel 126 +/- 7 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h), mitte vähem kui 29 km/h võrra. Lõplik mõõtetulemus 119 km/h. Protokollile W.Z alla ei kirjutanud. Nimetatud tõendist nähtub, et menetlusalune isik ületas sõidukiirus mitte vähem kui 29 km/h.
9. Kohus loeb menetlusaluse isiku W.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks tunnistaja L R poolt kohtus antud ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas tema koos patrullpolitseinik T L 20.01.2024 liiklusjärelevalvet xxxx alevikus. Tuli info, et xxxx kandis sõidab joobes autojuht. Sõitsid mööda Põdruse- Kunda-Pada maanteed, neile sõitis vastu sõiduk, millel oli imelik numbrimärk. Tunnistaja kinnitas, et sõiduauto esiistmel oli ainult üks isik, meesterahvas. Sõiduk hakkas kiirust ületama, sõideti järgi. Sõidukiiruseks oli kuskil 120 km/h. Sõiduk peatati, ta tunnistaja vaatas, et meesterahvas istub kõrvalistmel, roolis kedagi ei olnud. Tunnistaja vaatas ka sõiduki tagaistmele, mis oli tühi. Samuti vaatas tunnistaja sõiduki pakiruumi, mis oli tühi. Menetlusaluse isikuga teostati menetlustoiminud. Nimetatud tõendist nähtub, et menetlusalune isik juhtis 20.01.2024 kell 01:55-02:01 mootorsõidukit xxxx, 3 registrimärgiga xxxx, Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, Põdruse- Kunda-Pada mnt
10. km-l, liikudes Põdruse küla suunas.
11. Kohus loeb menetlusaluse isiku W.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks menetlusaluse isiku enda kohtus antud ütlustega, mille kohaselt tema oli sõidukis koos sõpradega, tema roolis ei olnud. Sõprade nimesid öelda ei soovinud. Ta kinnitab, et ta oli alkoholi tarvitanud. Temal mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole. Nimetatud tõendist nähtub, et menetlusalune isik ei tunnista rikkumist, kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
12. Kohus loeb menetlusaluse isiku W.Z-i süü tõendatuks 20.01.2024 kell 02:04 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille alusel on menetlusaluse isik W.Z kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus kuni aluse ära langemiseni.
13. Kohus loeb menetlusaluse isiku W.Z-i süü tõendatuks 20.01.2024 kell 03:30 sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga. Akti kohaselt teisaldati sõiduauto xxxx, registrimärgiga xxxx, teisaldajaks xxxx OÜ, T M, xxxx asuvasse hoiukohta. Kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik W.Z , et on mootorsõiduki tagasi saanud.
14. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul W.Z-il väärteo toimepanemise ajal kolm kehtivat väärteokaristust. Teda karistati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt 27.12.2019 KarS § 262 lg 1 järgi, rahatrahviga 25 trahviühikut summas 100 eurot, rahatrahv tasumata. Lisaks on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt 06.06.2019 KarS § 218 lg 1 järgi, rahatrahviga 50 trahviühikut summas 200 eurot, rahatrahv tasumata. Rahatrahv asendatud Viru Maakohtu 01.12.2022 määrusega 5 ÜKT-ga, karistus täidetud 30.06.
15. Lisaks on teda karistatud Maksu- ja Tolliameti Tolliosakonna Põhja tollipunkti poolt 06.06.2022 NPALS § 151 lg 1 järgi, rahatrahviga 75 trahviühikut summas 300 eurot, rahatrahv tasumata.
16. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 201 lg 2,

§ 224

lg 2 ja

§ 227lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik W.Z ühe teona. 13. Kar

S § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti heidetakse W.Z-ile ette, et ületas sõidukiirus. Samuti heidetakse W.Z-ile ette, et ta juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades. 14.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. 4 15.

§ 90

lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik p 1 korral, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 korral, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le 91. 16.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 17.

§ 227

lg 2 kehtestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 18.

§ 201

kehtestab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

§ 201

lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 19.

§ 224

kehtestab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades.

§ 224

lg 2 kohaselt sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 20. Kohus leiab, et W.Z on oma tegevusega realiseerinud

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta ületas asulavälisel teel lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Kohus leiab, et W.Z on oma tegevusega realiseerinud

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et W.Z on oma tegevusega realiseerinud

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna tema ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,58 mg/l kohta. 21. Kohus leiab, et W.Z-i süüdistuses

§ 227

lg 2,

§ 201

lg 2,

§ 224lg 2 järgi on täidetud objektiivne süüteokoosseis, mida kinnitavad eelpool märgitud tõendid. 22. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et W.Z pani süüteo, mis tuleb kvalifitseerida

§ 201

lg 2,

§ 224

lg 2 ja

§ 227lg 2 ja Kar

S § 63 lg 1 järgi ühe teona, toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik, kes käib autokoolis oli teadlik, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Seega oli W.Z teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, vaatamata sellele, ta asus mootorsõidukit juhtima. Seega W.Z teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kohus leiab, et W.Z-i süüdistuses

§ 201lg 2 järgi on täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis.

5 Lisaks teadis W.Z , et ta ületab, 20.01.2024 kell 01:55-02:01 juhtides mootorsõidukit xxxx, registrimärgiga xxxx, Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, PõdruseKunda-Pada mnt 8. km-l, liikudes Põdruse küla suunas, sõidukiiirust ja ta on ka samal ajal alkoholijoobes. Seega W.Z teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kohus leiab, et W.Z-i süüdistuses

§ 227

lg 2 ja

§ 224lg 2 järgi on täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis.

Eeltoodu alusel tuleb tunnistada W.Z süüdi

§ 201

lg 2,

§ 224

lg 2 ja

§ 227lg 2 järgi ja karistuseks mõista Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 201lg 2 järgi arest 20 päeva. 23. Kar

S § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et W.Z-i tuleb karistada KarS § 63 lg 1 järgi raskema sätte ehk

§ 201

lg 2 järgi arestiga, mille tõttu mõistab kohus W.Z-ile ühe teo eest

§ 201

lg 2,

§ 224

lg 2 ja

§ 227lg 2 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 201lg 2 järgi karistuseks aresti 20 päeva.

1. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu.
3. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga üle sanktsiooni keskmist määra, milleks on arest 20 päeva.
4. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
5. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada W.Z-i hoiduma süütegude toimepanemisest karistuseks mõistetud arestiga 20 päeva. W.Z-il on kolm kehtivat karistust: Teda karistati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt 27.12.2019 KarS § 262 lg 1 järgi, rahatrahviga 25 trahviühikut summas 100 eurot, rahatrahv tasumata. Lisaks on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt 06.06.2019 KarS § 218 lg 1 järgi, rahatrahviga 50 trahviühikut summas 200 eurot, rahatrahv tasumata. Rahatrahv asendatud Viru Maakohtu 01.12.2022 määrusega 5 ÜKT-ga, karistus täidetud 30.06.
6. Lisaks on teda karistatud Maksu- ja Tolliameti Tolliosakonna Põhja tollipunkti poolt 06.06.2022 6 NPALS § § 151 lg 1 järgi, rahatrahviga 75 trahviühikut summas 300 eurot, rahatrahv tasumata. Käesolev süütegu on liiklussüütegu, mille eest teda karistatud ei ole. Samas on ta jätnud eelpool märgitud süütegude eest rahatrahvid maksmata, mis annab alust asuda seisukohale, et isik ei ole varasematest karistustest endale mingeid järeldusi teinud. Antud asjaolu arvestades ei ole põhjendatud asendada mõistetud aresti üldkasuliku tööga. Varem ei ole W.Z-ile karistusena aresti kohaldatud, seetõttu on nimetatud karistus kohane antud süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse määramisel. Pannes toime järjekordse süüteo, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et aresti kohaldamine menetlusalusele isikule on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused, seda nii töökoha kaotuse jms näol. Kohtu hinnangul peab isik, kes paneb toime süüteo, olema valmis kandma talle määratud karistust. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid, mis peab üldperventiivselt andma signaali, et riik karistab juhtimisõiguseta ja ka samal ajal muid liiklussüütegusid toime panevat isikut arestiga. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et W.Z-i suhtes on 13.12.2020 tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Käesoleval ajal pani ta ühe teona toime mitmele eri süüteokoosseisule vastava teo, siis kohus ei pea kohaseks muu karistuse mõistmise kui 20 päeva aresti. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.08.2024 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
7. mai 2024 otsus muutmata ja W.Z-i apellatsioon rahuldamata. 27.05.2024 kohtuotsus 4-24-591 jõustus 01.10.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar Referent 7