KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 15. august 2024 Kohtuasja number 4-24-591 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi R.R-i väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 27. mai 2024 otsus Apellatsiooni esitaja R.R (isikukood XXX) Teised apellatsioonimenetluse Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ida prefektuuri eriasjade pooled uurija Ave Uue Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 27. mai 2024 otsus muutmata ja R.R-i apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. PÕHIOSA 1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas 20. jaanuaril 2024 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590,24,000128. Selle protokolli kohaselt juhtis R.R samal päeval kell 01.55–02.01 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Põdruse-Kunda-Pada maantee 8. kilomeetril mootorsõidukit Land Rover Range Rover Sport. Ta sõitis kiirusega 126 +/– 7 km/h ja ületas nii lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/
- h)mitte vähem kui 29 km/h võrra. Ka ei olnud R.R-il vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja ta oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks sellele oli R.R-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,58 mg/l. Selliselt rikkus R.R LS § 15 lg 1 p 1, § 90 lg 1 p -de 1 ja 3 ning § 69 lg 3 nõudeid ning ta pani toime LS § 227 lg 2, § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgsed väärteod. 2. 12. veebruaril 2024 saatis PPA R.R-i väärteoasja arutamiseks Viru Maakohtule. 3. Viru Maakohus leidis 27. mai 2024 otsuses, et väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumine on tõendamist leidnud ning R.R on väärteoprotokollis nimetatud väärteod toime pannud. Seega tunnistas kohus R.R-i LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi süüdi ning karistas teda 20-päevase arestiga, mille kandmist peab R.R alustama kahe nädala jooksul maakohtu otsuse jõustumisest arvates. Maakohtu peamised seisukohad olid sellised. 4. R.R-i süüd tõendavad kohtueelses menetluses kogutud tõendid: indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri väljatrükk, kiirusmõõturi kasutamise protokoll, tunnistaja L.R. ülekuulamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, R.R-i ülekuulamise protokoll ja tema kinnipidamise protokoll. 5. 20. jaanuaril 2024 kell 02.04 puhus R.R indikaatorvahendisse ja selle näiduks oli 0,74 mg/l. 6. Tõenduslik alkomeeter näitas alkoholisisalduseks R.R-i väljahingatavas õhus 0,63 mg/l kohta – pidades silmas laiendmääramatust (0,05 mg/l kohta), oli lõplik mõõtetulemus 0,58 mg/l. 7. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt sõitis R.R 126 +/– 7 km/h ehk vähemalt 119 km/h, ületades nii lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/
- h)mitte vähem kui 29 km/h võrra. 8. Politseiametnik L.R. andis seesuguseid ütlusi. Ta teostas koos patrullpolitseinik T.L. iga Kunda alevikus liiklusjärelevalvet. Politseinikeni jõudis info, et Kunda kandis sõidab joobes autojuht. Politseinikud sõitsid mööda Põdruse-Kunda-Pada maanteed ja neile sõitis vastu üks imeliku numbrimärgiga sõiduk. Selle auto esiistmel oli ainult üks inimene – mees. Kõnealune sõiduk hakkas kiirust ületama ja politseinikud sõitsid sellele järgi. Sõidukiiruseks oli umbes 120 km/h. Sõiduk peatati ja L.R. läks selle juurde. Ta nägi, et autoroolis kedagi ei olnud, ent kõrvalistmel istus üks mees. Sõiduki tagaistmed ja pakiruum olid tühjad. 9. R.R-i väitel oli ta tõesti sõidukis – seda aga koos oma sõpradega ja tema roolis ei olnud. Sõprade nimesid ei soovinud R.R öelda. Ta oli tõepoolest alkoholi tarvitanud. 10. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli R.R-il väärteo toimepanemise ajal kolm kehtivat väärteokaristust: - 27. detsembri 2019 karistus karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi – rahatrahv 25 trahviühikut, st 100 eurot (tasumata); - 6. juuni 2019 karistus KarS § 218 lg 1 järgi – rahatrahv 50 trahviühikut, st 200 eurot. See trahv asendati 5 tunni üldkasuliku tööga, mille R.R tegi ära 30. juuniks 2023; - 6. juuni 2022 karistus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi – rahatrahv 75 trahviühikut, st 300 eurot (tasumata). 11. R.R realiseeris seega LS § 227 lg 2 , § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisud. R.R oli 13. jaanuaril 2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Ta tegutses otsese tahtlusega. R.R-i tuleb karistada 20 päevase arestiga. R.R on sooritanud väärtegusid varemgi. Rahatrahve ta tasunud pole. Kaebus ringkonnakohtule 12. Viru Maakohtu otsuse peale esitas R.R apellatsiooni, milles palub ringkonnakohtul tõendada tema süütust, märkides kokkuvõtvalt järgmist. Et ta autos oli, ei tähenda seda, et ta seda autot juhtis. Tõendid on ebamäärased. Ta magas autos ja ärkas selle peale, et politsei avas autoukse. L.R. ütlused on valed. Kuidas sai sõiduki eesistmel olla ainult üks inimene, kui tema (R.R ) magas samal ajal kõrvalistmel? Magades ei saa sõidukit juhtida. Tänapäeval on politseil parda- ja rinnakaamerad. Kohtuotsus on paksult täis kirja- ja trükivigu. 2
(3)Ringkonnakohtu seisukoht
- R.R ei eita seda, et kinni peetud Land Rover ületas lubatud kiirust, et temal (R.R-il ) polnud juhtimisõigust ja ta oli varem juhtimiselt kõrvaldatud ning et ta oli tarvitanud alkoholi. Ka ringkonnakohtu meelest on need asjaolud korrektselt tõendatud. Küll aga väidab R.R , et Land Roverit ei juhtinud tema.
- Tõepoolest oleks olnud parem – st ilmselt oleks igasugused vaidlused ära jäänud –, kui oleks kasutatud parda- ja/või rinnakaamerat. Kaamera kasutamata jätmine aga ei tähenda seda, et R.R-i süü ei ole tõendatud. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seega on võimalik mingi tegu tuvastada ka kellegi ütluste alusel – ilma et see tegu oleks videosalvestatud. Praegu nii ongi – R.R-i süüd tõendavad eeskätt politseinik L.R. ütlused.
- R.R-i versioon juhtunust on selline: autos oli mitu inimest (tema sõpra); tema ise oli kõrvalistmel; roolis oli keegi teine; kui politseinikud autoukse avasid, tema magas. Sündmuste seesugune kulgemine ei ole usutav. L.R. väitel nägi ta, et talle vastu sõitvas Land Roveris oli üks inimene; ta järgnes sellele autole; peatumismärguande peale jäi Land Rover peagi seisma; keegi sellest autost välja ei läinud; autos oli vaid üks inimene – R.R kõrvalistmel; tagumistel istmetel ega pakiruumis kedagi ei olnud (tl 47–47 pöördel). Ringkonnakohus ei näe põhjust L.R. ütlustes kahelda. Tegemist on politseinikuga, kellel puudub motiiv valetamiseks. Ka ei ole alust arvata, et L.R. l oleks mingid olulised asjaolud meelest läinud, et ta oleks midagi segamini ajanud vms – L.R. oli oma ütlustes kindel. Seda silmas pidades tuleb järeldada, et R.R-i ütlused ei vasta tõele: autos oli kogu selle aja, mil sõiduk oli L.R. vaateväljas, R.R üksi. Niisiis ei saanud Land Roverit juhtida keegi muu kui R.R . Lisaks L.R. ütlustele annab R.R-i ütlustes kahtlemiseks aluse ka see, et R.R ei ütle, kes peale tema veel autos olid – niisiis ei ole võimalik neid inimesi küsitleda. Seegi võimaldab öelda, et R.R valetab vastutusest vabanemiseks.
- Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- mai 2024 otsuse muutmata ja R.R-i apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)