Obsah (9)

§ 389§ 392§ 394§ 393§ 115§ 128§ 132§ 366§ 127

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg 22.08.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja

§ 389

tasuta kasutamise lepingu tunnustele.

§ 392

lg 2 järgselt ei või kasutaja anda eseme kasutamist üle kolmandale isikule ilma kasutusse andja nõusolekuta. Selline kokkulepe puudus. Vaatamata kokkuleppele andis kostja sõiduki kasutamiseks kolmandale isikule.

§ 394

p 2 järgi võib kasutusse andja tasuta kasutamise lepingu, sõltumata

§ 393

sätestatust, üles öelda ja kasutusse antud eseme tagasi nõuda, kui kasutaja kasutab eset vastuolus

§-s 392 sätestatuga. Kuna kostja andis sõiduki hageja nõusolekuta kasutamiseks kolmandale isikule, ütles hageja tasuta kasutamise lepingu üles ja nõudis sõiduki kohest tagastamist. Vaatamata esialgsetele lubadustele sõidukit ei tagastatud. Nagu hiljem selgus, ei ole see enam võimalik kuna sõiduki asukoht on teadmata ja see on kas edasi võõrandatud või hävinenud. Hageja viitas

§ 115lõikele 1 ja lõikele 3.

12. Kui kostja oleks sõiduki hagejale tagastanud, oleks hageja saanud seda kasutada ja vallata ning liisinglepingu lõppemisel tekkinud õigus selle omandile. Käesoleval juhul on hagejale jäänud ainult liisinglepingust tulenev raha tasumise kohustus ilma, et tal oleks võimalik sõidukit kasutada vallata ja lepingu lõppemisel käsutada. Hageja viitas

§ 128

lõikele 3 ja

§ 132lõikele 1.

Hageja palus mõista kostjalt välja mõista hageja omandi rikkumisega tekitatud kahju.

1. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Vaidlus puudub selle üle, et kostja valdas ja kasutas sõidukit ega ole seda hagejale tagastanud. Kostja on kinnitanud, et soovis sõiduki jätmist endale selliselt, et hüvitab hagejale igakuiselt liisingmakseid kuni sõiduki maksumuse täieliku tasumiseni, kuid vastavat kokkulepet ei sõlmitud. Hageja oli 22.03.2024 nõus, et kostja kasutab sõidukit veel ühe kuu, kuni viimane leiab endale teise sõiduki. Kostja kinnitas, et 26.03.2024 nõudis hageja sõidukit tagasi, kuid kostja sõidukit ei tagastanud.
2. Kostja vastuolulistest väidetest järeldub, et kostja andis või pidi andma sõiduki kolmanda isiku valdusesse. Hagejale sõidukit ei tagastatud. Kostja väitis, et sõidukile olid paigaldatud jälgimisseadmed. Hageja kinnitas, et sõiduki kindalaekasse oli 3 asetatud Apple Air-Tag. Tegemist on võtmehoidja suuruse ja sarnase lokaliseerijaga, mis IPhone, IPad või Mac sülearvuti „Find my“ funktsiooni läbi võimaldab asukohta tuvastada. Air-Tag vajab enda asukohast teavitamiseks lähedal asuvat ja sisselülitatud bluetooth funktsiooniga IPhone telefoni, IPad tahvelarvutit või Mac sülearvutit. Juhul, kui selliseid seadmeid lähedal ei ole, Air-Tag asukoha teavet ei väljasta. Teisi asukoha kindlakstegemise seadmeid sõidukil ei olnud.
3. 26.03.2024 hilisõhtul so kell 23:07 õnnestus hagejal korra lokaliseerida Air Tag asukoht. Air-Tag teavitas, et 26.03.2024 kell 19:54 oli tema asukohaks XXX, mille kõrval asub kasutatud autode müügiplats. Hageja sõitis kohe antud aadressile, kuid sõidukit ta sealt ei leidnud ning Air-Tag värskemat asukohta ei kinnitanud. Tõenäoliselt Air-Tag avastati ning vältimaks asukoha kindlakstegemist, seade hävitati.
4. Hageja esitas tõendina oma telefonis asuva programmi foto, mis lükkab ümber kostja väite, et 26.03.2024 oli sõiduk kostja maja juures. 26.03.2024 ei olnud sõiduk enam XXX alevikus, vaid oli toodud Tallinnasse. Samuti lükkab hageja tõendiga ümber kostja väite, nagu oleks kolmas isik andnud sõiduki samal õhtul temale üle.
5. Kostja andis sõiduki teadlikult kolmandale isikule eesmärgiga see võõrandada. Kostja on sisuliselt kinnitanud, et ta kas ise või koos kolmanda isikuga otsis võimalusi sõiduki võõrandamiseks. Väide, et seda tegi J. S., on väheusutav. Teave saadeti kostja telefonist ja kostja püüab kolmandat isikut seostada ainult vastutuse kõrvalejuhtimiseks.
6. 19.04.2024 helistas hageja kostjale ning salvestas vestluse. Kuna tegemist on küllaltki pika salvestisega (üle 28 min), esitas hageja selle osaliselt. Salvestis tõendab, et kostja andis sõiduki ilma hageja nõusolekuta kolmandale isikule, samuti kostja kinnitas, et ta vastutab tekkinud kahju eest ja lubas selle hagejale hüvitada. Eelnev kinnitab, et kostja andis sõiduki ilma hageja nõusolekuta kolmandale isikule, kes selle ilmselt võõrandas. Kostja mõistis, et ta vastutab tekkinud kahju eest ja lubas selle kunagi hagejale hüvitada.
7. 09.05.2025 jäi hageja oma nõude juurde. Kuna kostja tõttu on liisingusse võetud sõiduk hävinenud või kadunud, ei saa hageja liisinglepingu täitmisel sõidukit enda omandisse, mis aga ei vabasta teda liisinglepingus toodud summade tasumisest. Liisingu summa tasumine toimub alates 05.03.2024 kuni 10.03.2030 igakuiste maksetega 296,02 eurot (dtl 13-16), va esimene makse 689 eurot ja viimane makse 295,42 eurot. Hagiavalduse 02.07.2024 esitamise ajal oli liisinguandjale tasumisele kuuluv maksete jääk 22 001,84 eurot.
8. Hagi esitamise ajaks oli hageja tasunud sissemakse 2500 eurot, graafikujärgse lepingu sõlmimise tasu 689 eurot ning kolm esimest liisingumakset summas 888,06 eurot (dtl 14, maksegraafik), kokku 4077,06 eurot. Kuigi

§ 366

ja sõlmitud lepingu (dtl 9), p 3.5.2 järgi oleks liisinguandjal õigus leping üles öelda ja nõuda kogu summa kohest tasumist, ei ole seda veel tehtud. Hagejal ei ole endal võimalik liisinglepingut üles öelda, kuna ta ei suuda tasumisele kuuluvat summat korraga tasuda. Pärast hagiavalduse esitamist kuni käesoleva vastuse koostamiseni on hageja tasunud täiendavalt igakuulised liisingmaksed (dtl 14, maksegraafikujärgsed maksed 5-14) kokku 2960,20 eurot. 09.05.2025 seisukoha koostamise ajaks on hagejal tekkinud kahju kokku 7037,26 eurot. 4 21. Täiendavalt tuleb hagejal tasuda liisingandjale (liisinglepingu täitmiseni) 17 464,58 eurot, mis on tulevikus sissenõutavaks muutuv kahju.

§ 128lg 3 järgi on varalise kahjuna hõlmatud tulevikus tekkiv kahju.

Käesoleval juhul tekib 17 464,58 eurone kahju hageja ja liisingandja vahel sõlmitud lepingu edasisest täitmisest. Vaidlus puudub selles, et kostja on andnud sõiduki valduse kolmandale isikule, kes selle siis ise või kokkuleppel kostjaga võõrandas või hävitas (dtl 67). Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Kostja tekitas kahju vähemalt raske hooletusega ning tekkiv kahju oli rikkumise tagajärjena ettenähtav (

§ 127lg 3).

Kostja teadis liisingulepingu sõlmimisest (dtl 3 hagi p 7 ja dtl 18,19) ja sellest, et sõiduki kolmandale isikule üleandmisel võib hageja sõiduki valduse jäävalt kaotada, mis realiseerus. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

1. Lõplikes seisukohtades jäi hageja nõude juurde. J. S. kirjalik seletus lükkab kostja vastuolulised valeväited ümber. Kuna J. S. kirja eesmärgiks on ilmselt kostja vastutusest vabastamine, tuleb suhtuda sellesse reservatsiooniga. Vaidlus puudub, et kostja valdas ja kasutas sõidukit ning jättis selle hagejale tagastamata. Kostja andis sõiduki dokumendid ja võtmed üle J. S.le, kes selle võõrandas. Kas ja millised kokkulepped J. S. ja kostja omavahel sõlmisid, on teadmata, kuid vaieldamatult aitas kostja sõiduki võõrandamisele aktiivselt kaasa. Kostja on tunnistanud, et tema telefonis olid sõiduki fotod, mis saadeti kas müügipakkumise või selle ettevalmistamiseks kolmandale isikule (dtl. 48 p.3.5).
2. Kostja teadis või pidi teadma, et sõiduki võõrandamise tagajärjel ei teki hagejale mitte üksnes sõiduki kaotusest, vaid ka liisinglepingust tekkiv kahju (sh intressimaksed ja lepingutasu). Vaidlus puudub selles, et kostja oli liisinglepingu sõlmimisest ja selle tingimusest teadlik (kostja soovis algul võtta lepingulised kohustused üle). Vaidlus puudub selles, et kostja andis sõiduki valduse (võtmed ja dokumendid) kolmandale isikule ilma hageja nõusolekuta. Pooled olid eelnevalt selgelt kokku leppinud, et kostja ei anna sõiduki valdust kolmandatele isikutele. Kostja rikkus kokkulepet, mille tulemusel kostja endine elukaaslane J. S. kas kättemaksu või muudel eesmärkidel sõiduki võõrandas.
3. Kostja tekitas hagejale kahju, mille saabumine oli ettenähtav (

§ 127lg 3).

Kostja ja kolmas isik valmistasid sõiduki võõrandamise ette, tehes sõidukist fotod ja saatsid need müügipakkumisena edasi. Kostja oli teadlik nii liisingulepingu sõlmimisest kui ka sellest, et sõiduki üleandmisel kolmandale isikule jääb hageja sellest ilma ning tekib kahju. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Hagejale on osutatud õigusabi 24 h ja 42 min hinnaga 140 eurot + km. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu on õigusabi summa 3458 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 1400 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
2. Kostja leidis, et hagi on esitatud vale inimese vastu, mistõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata või kostja suhtes menetlus lõpetada. Hageja väiteid kostja omaks ei võtnud. Kostja oli H. P.ga elukaaslane ja nad soovisid koos auto soetada. Kuna H. P.l puudusid juhiload, sõitis autoga kostja. Sõiduk soetati läbi 5 ettevõtte, kus H. P. oli osanik. Pooled leppisid kokku, et kui nende suhe ei õnnestu, jääb sõiduk kostjale. Kostja ei soovinud sõidukit tasuta, vaid pakkus, et tasub poole liisingumaksest, mida H. P. ei soovinud.
3. 15.04.2024 teatas kostja H. P.le, et nende suhe ei saa jätkuda. H. P. lubas sõidukit edasi kasutada vaid siis, kui kostja ei suhtle oma endise elukaaslasega. Kostja soovis sõidukit kasutada ühe kuu, kuni ta leiab uue sõiduki, kuid kirjalikult selles kokku ei lepitud. 16.03.2024 sõitis kostja autoga tööle. H. P. käis autol järel, et teha autole õlivahetus ning tõi selle tagasi järgmisel hommikul. Hiljem tunnistas H. P., et paigaldas autosse jälgimisseadme. Seega oli H. P.l oli teada alates 17.03.2024, kus asub auto. Lisaks oli autos Mercedes Adapter, mis võimaldab näha kõiki autoga seonduvaid toiminguid. Holgeril oli võimalus jätta auto enda kasutusse, kuid ta tõi selle tagasi.
4. Hagile lisatud vestluse väljavõttest ei nähtu kõiki lauseid. Kostja ei sõlminud kokkulepet, et ta ei või anda sõidukit kolmandatele isikutele kasutada. H. P. ähvardas, et võtab sõiduki ära, kui kostja ei lõpeta suhtlemist J. S.iga. Pooled jõudsid kokkuleppele, et kostja võib sõidukit kasutada ühe kuu.
5. 26.03.2024 sai kostja kõne H. P.lt, et ta on maja ees ja soovib koheselt sõidukit tagasi saada, kuna see ei olnud pargitud Jüris kostja maja ees. H. P. ähvardas, et ta kutsub politsei ja kostja peab kohe sõiduki tagastama. Kuna kostja oli üksi kodus, tundis ta hirmu, kuna talle tundus H. P. olevat alkoholi või mingite ainete joobes. Kostja ütles H. P.le, et auto on J. S.i käes. Tegelikult oli auto pargitud parkimiskohtade puudumise tõttu teise maja juurde. Samal õhtul tuli J. S. kostja juurde ja lubas ise auto tagastada. J. S. võttis ise auto võtmed. Mõni aeg hiljem tuli ta tuppa ja ütles, et kõik on korras ning ta andis auto üle. Kostjale ütles J. S., et ta tagastas võtmed ja asjad H. P.le.
6. Kostja võttis uuesti H. P.ga ühendust, kui ta nägi, et J. S. oli kostja telefonist saatnud kellelegi sõiduki pilte ning H. P. väitis, et sõiduk pole temani jõudnud. H. P. ütles, et jälgimisseadme kohaselt on sõiduk kuskil Kadaka puiesteel. Kostjal tekkis kahtlus, et J. S. on sõiduki ära peitnud. Kui juhtunust teavitati politseid, katkes kostja kontakt J. S.iga.
7. Kostja ei ole nõus kahju hüvitama. Kostja lubas aidata ja suunas H. P. politsei poole, kui tekkis kahtlus, et sõiduk asub Tallinnas. Kostja andis kogu info, mis tal oli. Kostja kinnitas, et tema väited on õiged ja tema ei soovi kellegi teise teo eest endale vastutust võtta. Kostja ei andnud sõidukit kolmandale isikule kasutamiseks, vaid J. S. võttis ise auto võtmed, et sõiduk H. P.le tagastada. Pole ka välistatud, et hageja võis ise midagi autoga teha ja vastutuse ning kahju lükata kellegi teise kanda.
8. 29.07.2025 seisukohas leidis kostja jätkuvalt, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Sõiduki andis kostjale ühisomandina kasutamiseks H. P., mitte Piirmets OÜ. H. P. oli sellel ajal eraisik ja kostja elukaaslane. Tagajärgede eest kostjat ei hoiatatud. Puudub kokkulepe, et kostjal ei olnud õigust anda sõidukit kolmandale isikule kasutamiseks. J. S. on esitanud puhtsüdamliku ülestunnistuse, mida tuleb arvestada. Ta võttis sõiduki võtmed toast siis, kui kostjat ei olnud toas, kostja seda ei näinud ega lubanud. Kui kostja sai teada, lubas ta ise sõiduki tagastada.
9. Kostja palus arvesse võtta, et ta on töötu, tal on osaline töövõime ja eraisiku pankrot. Kostja kasvatab üksi 7 aastast last, kellel algab esimene kooliaasta. Kostja ei ole võimeline midagi tasuma. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, et menetluse kestel on selgunud asjaolu, mille tõttu tuleb esitatud hagi jätta läbi vaatamata, sest hagimenetluse korras ei saa hageja nõuet menetleda. TsMS § 423 lg 1 p 13 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
11. Kostja teatas alles 29.07.2025 menetlusdokumendis, et tema suhtes on välja kuulutatud füüsilise isiku 6 pankrot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus on 14.11.2022 teinud tsiviilasjas nr 2-2210518 määruse, millega kuulutas välja kostja kui füüsilisest isikust võlgniku pankroti 15.11.2022 kell 09.
13. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ning § 35 lg 1 p 2 järgi läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 44 lg 1 näeb ette, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Eeltoodust tuleneb, et kohus ei saa pärast pankroti väljakuulutamist lahendada rahalist nõuet pankrotivõlgniku vastu hagimenetluse korras. Eeltoodu ei sõltu sellest, millisel õiguslikul alusel on rahaline nõue võlgniku vastu esitatud.
14. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.03.2024 sõiduki liisingulepingu. Hageja ja kostja 16.03.2024 kokkuleppe alusel oli kostjal õigus sõidukit tasuta kasutada, kuid kostja ei võinud sõiduki valdust anda üle kolmandale isikule. Kostja rikkus sõiduki tasuta kasutamise lepingut, andis sõiduki valduse üle kolmandale isikule, mille tõttu läks sõiduk kaduma ning hagejale tekkis kahju.
15. PankrS § 46 lg 1 näeb üldnormina ette, et halduril on õigus võlgniku poolt sõlmitud lepingust tulenev seni täitmata kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist või loobuda võlgniku lepingust tuleneva kohustuse täitmisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur ei või loobuda võlgniku lepingust tuleneva kohustuse täitmisest, kui kohustuse täitmise tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge. PankrS § 46 lg 2 näeb ette, et kui teine pool teeb haldurile ettepaneku PankrS § 46 lõikes 1 nimetatud valikuõigust kasutada, peab haldur viivituseta, ent mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul teatama, kas ta täidab võlgniku kohustuse või loobub sellest. Kui haldur ei teata õigeaegselt kohustuse täitmisest või sellest loobumisest, ei ole tal õigust teiselt poolelt lepingu täitmist nõuda, kuni ta ei ole võlgniku kohustust täitnud. PankrS § 46 lg 6 sätestab, et lepingu teise poole selline nõue võlgniku vastu, mis on tekkinud kohustuse täitmisest pärast seda, kui haldur on teiselt poolelt nõudnud kohustuse täitmist, on massikohustus. PankrS § 46 lg 7 aga näeb ette, et kui haldur loobus pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku kohustuse täitmisest, võib lepingu teine pool esitada lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana.
16. Kuigi pankrotiseadus ei reguleeri eraldiseisvalt, kuidas tuleb pärast pankroti väljakuulutamist lahendada neid nõudeid, mis tulenevalt kolmanda isiku ja võlgniku vahel sõlmitud vara tasuta kasutamise lepingutest, leiab kohus, et üldnormina kohaldub eelviidatud PankrS §
17. Kohus ei saa hagimenetluse korras ja väljaspool pankrotimenetlust lahendada võlgniku võimaliku võlgnevuse küsimust, mis tuleneb tema ja kolmanda isiku vahel pärast pankroti väljakuulutamist sõlmitud lepingust. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi kostja vastu jätta läbi vaatamata.
18. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna käesoleval juhul ei esine TsMS § 168 lõigetes 3 kuni 5 toodud asjaolusid, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2025 kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.08.2025 kohtumääruse resolutsioon muutmata, kuid muudeti maakohtu määruse põhjendusi. 8