Obsah (6)

§ 118§ 68§ 75§ 76§ 199§ 424

1-16-10316 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-10316 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõ

) § 76 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta P.Z tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel P.Z-ilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ja 72 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. 1 1-16-10316 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 03.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
3. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.05.2017 otsusega tunnistati P.Z

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 8 aastat. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati P.Z-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 aastat ja 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks loeti P.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 07.07.

1. P.Z-i suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus jõustus 05.02.
3. Kinnipidamisasutuses P.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb süstemaatilises mootorsõiduki joobes juhtimises ja sellega avariiohtlike olukordade tekitamises. Samuti võib oht seisneda kehavigastuste tekitamises, mille tagajärjel võib kaasneda ka inimese surm. Oht on kõige tõenäolisem kui isik tarvitab alkoholi ja tal endal või mõnel seltskonnas viibijal tuleb mõte kuhugi sõita. Riski suurendab isiku tegevusetus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav P.Z-i tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
4. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et P.Z tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 07.11.2021 ja käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata P.Z-ile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75lg 2 p 9 alluma elektroonilisele valvele 6 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova nõustub oma 10.04.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti P.Z-i ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa P.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu P.Z jäi 10.04.2019 kohtuistungil selle juurde, et ta sooviks vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta tahaks rehabilitatsioonikeskusesse minna ja tahaks eemalduda kriminaalist. Samuti tahaks ta alustada korralikku elu, peret luua ja naist endale võtta ning rahulikult täisväärtusliku elu elada ja asuda tööle. Tugiisik saab talle võimaldada head tööd rehabilitatsioonikeskuses. Selle töö eest oleks tasu minimaalne palk või rohkem. Sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ on läbimata kolm tundi. See programm peab mai alguses lõppema. Hetkel ta ei mäleta, millal ta viimati ametlikult töötas. Aastast 2014 on ta xxx ja enne seda oli töötukassas arvel. A2 taseme riigikeele eksam toimub
3. septembril 2019.a. Tal on enda lähisugulastega head suhted. Tal on üks õde, kedagi teist ei ole. Alkholisõltuvust tal ei ole. Ta suudab täita lisakohustust mitte tarvitada alkholi. Tal on osaliselt teada rehabilitatsioonikeskuse tingimused: ei tohi narkootilisi aineid tarvitada, 2 1-16-10316 alkoholi ei tohi tarvitada, ei tohi suitsetada ja väljaspool peab liikuma ainult tugiisikuga või grupis. Ta saab ka pensioni 320 eurot, mis on määratud kuni aprillini
4. Tal on motivatsioon muutuda. Ta on täiskasvanud mees, 52 aastat vana. Tal ei ole soovi midagi kriminaalset teha, tahab korralikult elada. Talle teadaolevalt asub selles rehabilitatsioonikeskuses 25 isikut. Tema asub elama, kas kahe- või kolmekohalisse tuppa. Ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut ja palub teda vabastada tingimisi enne tähtaega.
5. Kaitsja toetas P.Z-i soovi vabaneda vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. P.Z-ile tehtud ettepanek, mille kohaselt ta saab elada rehabilitatsioonikeskuses, on hea pakkumine, et ta võiks korralikult elada ühiskonnas edasi. Kaitsja on ise käinud selles rehabilitatsioonikeskuses ja tuttav selle juhiga. Tegemist on hea asukohaga hoonega, mis asub eemal linna elamutest. Tegemist on päris kinnise asutusega ja seal keelatakse alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, ei tohi kakelda ja ei ole võimalik välja minna ilma tugiisikuta. Enamasti üritavad rehabilitatsioonikeskuse töötajad võimaldada inimestele tööd. Ühe aasta möödumisel püüavad ka töötajad seda sidet üleval hoida, aitavad töö, elukoha leidmisega ja võimaldavad ka psühholoogi nõustamist. Selles keskuses viibivad vangistusest enne tähtaega vabastatud isikud ja ka need, kellel raske olukord – pole sugulasi, elukohta jne. See koht sobib elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. P.Z-il oli infarkt ja tal on kõrge protsent töövõimetuses. Vähetähtis ei ole ka see, et rehabilitatsioonikeskuses viibides asub ta tööle ja jätkab oma tööoskuste täiendamist. Süüdimõistetul on kindlad plaanid tulevikuks, mille kohaselt plaanib ta tööle asuda ja pere luua. Selles aitab teda ka sotsiaalprogrammis osalemine ning on näha tema käitumisest ja sellest, kuidas ta vastab, et tegemist on rahuliku mehega, kes on võimeline erinevate eluajal tekkivate olukordadega toime tulema. Ta ei kaotanud lähedastega suhteid. Iseloomustusest selgub, et ta peab üleval õega suhet, mis on päris hea. Vaatamata sellele, et vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist on iseloomustuses märgitud päris madal uue kuriteo toimepanemise risk, mis on keskmisest madalam. Kaitsja toob välja, et P.Z-il on kogemus olemas hakkama saamisel kohustustega, kuna viimase sõnul läbis ta üsna edukalt käitumiskontrollnõuded varasemalt. Kaitsja rõhutas ka seda, et vanglas viibib P.Z alates 07.07.2016 ja tal ei ole ühtegi distsiplinaarrikkumist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et ei ole põhjendatud P.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.05.2017 otsusega tunnistati P.Z

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning talle 3 1-16-10316 mõisteti karistuseks vangistus 8 aastat. Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendati P.Z-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 aastat ja 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks loeti P.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 07.07.2016. 11.

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on P.Z temale mõistetud karistusajast, s.o 5 aasta ja 4 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui pool, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et P.Z on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla Rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusesse Uus põlvkond. Antud keskus vastab elektroonilise valve tingimustele. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis rehabilitatsioonikeskuse Uus põlvkond direktor Y M, kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 12.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 13.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei 4 1-16-10316 saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu individuaalse täitmiskava alusel 21.08.2018-06.12.2018 osales riigikeeleõppes A
2. Kursus sooritatud tulemusega 80%. Alates 21.01.2019 osaleb riigikeeleõppes A2 ning eksam toimub süüdimõistetu ütluste kohaselt
3. septembril
5. Eeltoodud iseloomustuse kohaselt alates 12.02.2019 osaleb süüdimõistetu sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Kohtuistungil selgus, et eeltoodud programmist on läbimata veel 3 tundi ja mai alguses 2019 esimestel kuupäevadel peaks see programm saama läbitud. P.Z-i ütluste kohaselt selles programmis osalemine on andnud talle oskuse inimestega suhelda ilma kartuseta ja agressioonita, oskuse konfliktide vältimiseks ja nendest eemalduda.
6. Lisaks kinnipeetu osalemisele eeltoodud programmis ning riigikeeleõppes on põhjendatud positiivse asjaoluna välja tuua ka see, et P.Z-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab seda, et ta on olnud suuteline alluma kinnipidamisasutuses kehtestatud korrale.
7. Eeltoodud andmete põhjal ei ole kohtul P.Z-i käitumisele kinnipidamisasutuses võimalik mingeid etteheiteid teha. Kinnipeetu isiklikust toimikust ei nähtu ka seda, et ta oleks keeldunud talle pakutud tööde tegemisest ning kohtuistungil kinnitas ta, et kindlasti nõustub tööd tegema. Asjaoluna, mis räägib süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kahjuks, analüüsides P.Z-i käitumist kinnipidamisasutuses, on see, et ta ei ole tänase päeva seisuga läbinud talle kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ette nähtud riskihinnangust lähtuvaid tegevusi. Nimetatud tegevuste läbimist antud juhul arvestades süüdimõistetu isikut, kes kannab tema enda ütluste kohaselt juba neljandat korda vabaduskaotuslikku karistust, peab kohus möödapääsmatuks. Riigikeele oskuse arendamine aitab tõsta süüdimõistetu konkurentsivõimet tööjõuturul. Täielikult ei ole veel läbitud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning ees ootab veel sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Samuti ei saa alahinnata kriminaalhooldusametnikuga ette nähtud vestluste positiivset mõju süüdimõistetu edaspidisele seaduskuulekusele.
8. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kinnipeetu käitumine vangistuses olles pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, kuna ta ei ole veel täitnud talle koostatud individuaalset täitmiskava. Arvestades, et P.Z kannab enda sõnul, milles kohtul ei ole alust selles osas kahelda, neljandat korda vabaduskaotuslikku karistust, siis ilmselgelt on varasemalt olnud tema sotsiaalsetes oskustes puudujääke, millega tuleb aktiivselt tegeleda saavutamaks seda, et süüdimõistetu suudab vabaduses olles elada täisväärtuslikku elu, mille viljelemise soovi on ta kohtuistungil avaldanud ja mille saavutamist tuleb igati toetada. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
9. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib P.Z elama asuda aadressile xxx. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Tegemist on Rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusega Uus põlvkond. Antud keskus vastab elektroonilise valve tingimustele ja rehabilitatsioonikeskuse direktor Y M teatas, et P.Z-ile tagatakse tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabanemisel elukoht xxx (juriidiline aadress xxx). Direktori sõnul on antud keskus kinnine, rehabilitatsiooni aeg on 1 aasta, millele järgneb adaptsiooni aeg kestvusega 6 kuud. 5 1-16-10316
10. Kaitsja on välja toonud, et on külastanud eeltoodud rehabilitatsioonikeskust ja leiab, et tegemist on P.Z-i jaoks hea pakkumisega, et viimane võiks korralikult elada ühiskonnas edasi. Kohus pigem on kahtleval seisukohal käesoleval juhul eeltoodud elukoha headuse osas, kuna süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt elab seal koos 25 erineva taustaga isikut ning ka tuba tuleb jagada vähemalt ühe isikuga. Nähtuvalt kinnipeetava iseloomustusest elas ta enne vangistust xxx korteris üksi. Seega puudub P.Z-il vabaduses olles toa jagamise kogemus ning arvestades kaitsja poolt välja toodut tuleb tal tõenäoliselt tuba jagada ka suhteliselt sarnase elukogemusega korterikaaslasega olles allutatud elektroonilisele valvele. Seega kohus leiab, et vaatamata sellele, et tegemist on kinnise keskusega, siis välistada ei saa kaaselanike vahelisi arveteklaarimisi, mis võivad päädida ka vägivalla kasutamisega. Kohus näeb, et käesoleval juhul on P.Z-i karistatud Harju Maakohtu 26.05.2017 otsusega

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi selles, et ta grupis peksis julmalt kannatanut, mis tõi kaasa viimase surma. Seega on kohus kõhklev selles osas, kas P.Z-i puhul on eeltoodud rehabilitatsioonikeskus parim elukoha valik enne kui on läbitud talle määratud sotsiaalprogrammid.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist vaatamata sellele, et tal on olemas xxx sissetulek xxx eurot kuus ning kohtul ei ole ka alust kahelda, et ka lähedase tugi õe näol. Kohtu pigem negatiivsele seisukohale elutingimuste osas annab kaalu juurde ka see, et süüdimõistetul on rahalisi kohustusi 13 875, 54 euro suuruses summas ning tema ametliku töötegemise aeg jääb väga kaugesse minevikku ja seega ei ole tema võimalused ametliku töö leidmiseks kõige paremad, sest hetkel on ka riigikeele oskuse tase vaid A
2. Paljasõnaliseks jäi hetkel ka P.Z-i poolt välja toodu, mille kohaselt rehabilitatsioonikeskuses on võimalik asuda ametlikult tööle teenides vähemalt miinimumpalka. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
3. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
4. P.Z-i iseloomustus näitab, et ta on keskhariduse omandanud L gümnaasiumis. Pärast seda teenis sõjaväes ning pärast sõjaväeteenistust jätkas õpinguid T M, kus omandas xxx eriala. Koolis end sõnul probleeme ei esinenud. 21.08.2018 - 06.12.2018 omandas A1 riigikeele taseme. Alates 21.01.2019 õpib A2 riigikeelt.
5. P.Z on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.05.2017 otsusega tunnistatud süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks Kr

MS § 238 lg 2 alusel 5 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus. Iseloomustusest tulenevalt kannab P.Z reaalselt vangistuses 4ndat korda. Isik kriminaalkorras karistatud 3-l korral (ekslikult on karistusregistri andmetes arhiveerimata Harju Maakohtu 09.11.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10374 mõistetud karistus). Varasemalt karistatud ka

§ 199

lg 2 p 4, 8 ja

§ 424järgi.

Käesoleva kuriteoga lisandunud vägivald, mille tagajärjel suri ka inimene. Soodusteguriks iseloomustuse kohaselt grupi mõju. 26. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel esineb tõsine oht, et kinnipeetu võib uuesti sooritada kuriteo, mis on seotud füüsilise vägivalla kasutamisega. Ka ei saa täielikult välistada uue varavastase kuriteo toimepanemist, kuna varasemalt on P.Z-i karistatud ka

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ning eeltoodud andmetest nähtub, et tegemist ei ole majanduslikult kindlustatud isikuga. xxx on kõrvutades rahaliste kohustuste summaga 13 875, 54 eurot kaduvväike. Kohus on seisukohal, et toimepandud kuriteo raskus ja kuriteo asjaolud ning vabaduses kindla töökoha puudumine on käesoleval juhul kaalukamad asjaolud kui positiivsed asjaolud ning kohtul puudub veendumus, arvestades seda, et süüdimõistetul on kehtivaid kriminaalkaristusi erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude toimepanemise eest, et ta ilma individuaalse täitmiskava läbimiseta suudab käituda 6 1-16-10316 õiguskuulekalt. P.Z kohtuistungil eitas seda, et tal esineb alkoholisõltuvus ning ka kohtul puuduvad usaldusväärsed andmed selle jaatamiseks, kuid karistusregistri andmetest nähtub, et varasemalt on P.Z-i alkoholi tarbimine toonud kaasa ka kriminaalkorras karistatava teo, kuna teda on karistatud ka liiklussüüteo toimepanemise eest, s.o

§ 424järgi.

Seega täielikult ei saa käesoleval juhul välistada ka alkoholi tarbimist kui uute kuritegude toimepanemise soodustegurit, mis kinnitab seda, et vajalik on ka sotsiaalprogrammi „Eluviistreening“ läbimine.

1. Kokkuvõttes leiab kohus, et P.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata P.Z-i positiivselt iseloomustavatest andmetest (sotsiaalprogrammis osalemine, riigikeele õpe ja distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha ja lähedase isiku toe olemasolu) ja tema poolt kohtuistungil väljatoodust kohus jõuda ei saa. Kuriteo toimepanemise asjaolud (vägivald, mille tagajärjel suri ka inimene) ja varasem korduv karistatus kriminaalkorras annavad kohtule küllaldase põhjuse arvata, et esineb tõsine oht, et isik võib jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohtu sellise negatiivse tulevikuprognoosi tingib ka see, et süüdimõistetu enda sõnul on talle varasemalt osaks saanud võimalus enne tähtaega vangistusest vabastada, mida aga P.Z ei osanud piisavalt hinnata, kuna pärast seda on teda karistatud esimese astme kuriteo toimepanemises. Seega käesoleval juhul vaatamata sellele, et kohus nõustub kaitsjaga selles, et P.Z jättis kohtuistungil rahuliku mehe mulje, kelle tulevikuplaanid on ka igati toetamist väärivad, siis käesoleval juhul kohus jääb ikkagi selle juurde, et ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ennatlik ning P.Z-ile tuleb kinnipidamisasutuses võimaldada veel ette nähtud nõustamistööd, et viimane oleks võimeline vabaduses olles enda elus uue peatüki avama, kus puuduvad kriminaalkorras karistatavad teod.
2. Kohtuistungil osales süüdimõistetu P.Z-i kaitsja Irina Žurina. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 180, 72 eurot. Vastavalt seadusele tuleb kõnealune menetluskulu P.Z-ilt välja mõista. Kohus leiab, et P.Z-ile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu P.Z-i tähtaega vabastamata. vangistusest tingimisi enne /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 7