← Eesti

1-16-10316/71

Obsah (18)§ 217§ 238§ 313§ 310§ 180§ 175§ 179§ 7§ 68§ 337§ 237§ 293§ 339§ 233§ 63§ 234§ 45§ 185

1-16-10316 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10316 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšar

§ 217alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.07.2016.a, vahistatud 09.07.2016.a.

U.R isikukood: XXX; kodakondsus XXX; elukoht: XXX (hetkel viibib vahi all Tallinna Vanglas); emakeel: vene keel; XXX; töökoht: XXX, invaliidsuspensionär. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 05.02.2015.a Harju Maakohtu Asja lahendamise viis poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning kohaldades KarS § 65 lg 1 vangistusega 8 (kaheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva. Karistus loeti kantuks. Väärteokorras 2 (kaks) kehtivat karistust.

§ 217alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.07.2016.a, vahistatud 09.07.2016.a.

Vandeadvokaat Kristina Suvalova (U.R ) ja Sergei Porutško (Oleg Košljakov) 10.10.2017, avalik kohtuistung Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kaitsjad RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

  1. mai
  2. a kohtuotsus Oleg Košljakov’i ja U.R ’i suhtes jätta muutmata ja süüdistatavate ning nende kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova (reg. number 12223969) seoses vandeadvokaat Kristina Suvalova poolt U.R-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 168,00 (üks sada kuuskümmend kaheksa) eurot. Välja mõista U.R-ilt Eesti Vabariigi kasuks 168,00 (üks sada kuuskümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Kristina Suvalova’le makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank AS (a/a EE873300333499990003 või a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Oleg Košljakov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, ründas valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ajavahemikul 28.06.2016.a kell 20:17 kuni 29.06.2016.a kella 02:50-ni Harjumaal, Loksa linnas, XXX maja lähedal koos U.R-iga MJ, pekstes teda tahtlikult korduvalt rusikate ja jalgadega pea, näo ja keha piirkonda. Pea ja näopiirkonda peksmise tõttu tekkisid MJ-l eluohtlikud tervisekahjustused ja ta suri lühikese ajavahemiku jooksul sündmuskohal. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Oleg Košljakov koos U.R-iga MJ-le peaajuturse ning ägeda kopsude ja südamepuudulikkusega tüsistunud pea kinnise tömbi trauma kahepoolsete kõvakelme- ja ämblikvõrkkesta aluste verevalumitega, millised tervisekahjustused olid eluohtlikud. Eluohtlike tervisekahjustuste tõttu, mille Oleg Košljakov koos U.R-iga oli tahtlikult MJ 2

(18)pekstes tekitanud, põhjustasid nad ettevaatamatusest kannatanu surma kuna MJ suri sündmuskohal peale mõnede tundide möödumist. Oma tahtliku tegevusega pani Oleg Košljakov toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.R on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, ründas valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ajavahemikul 28.06.2016.a kell 20:17 kuni 29.06.2016.a kella 02:50-ni Harjumaal, Loksa linnas, XXX maja lähedal koos Oleg Košljakoviga MJ, pekstes teda tahtlikult korduvalt rusikate ja jalgadega pea, näo ja keha piirkonda. Pea ja näopiirkonda peksmise tõttu tekkisid MJ-l eluohtlikud tervisekahjustused ja ta suri lühikese ajavahemiku jooksul sündmuskohal. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas U.R koos Oleg Košljakoviga MJ-le peaajuturse ning ägeda kopsude ja südamepuudulikkusega tüsistunud pea kinnise tömbi trauma kahepoolsete kõvakelme- ja ämblikvõrkkesta aluste verevalumitega, millised tervisekahjustused olid eluohtlikud. Eluohtlike tervisekahjustuste tõttu, mille U.R koos Oleg Košljakoviga oli tahtlikult MJ pekstes tekitanud, põhjustasid nad ettevaatamatusest kannatanu surma kuna MJ suri sündmuskohal peale mõnede tundide möödumist. Oma tahtliku tegevusega pani U.R toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus 2. Harju Maakohtu 26. mai 2017.a. otsusega tunnistati Oleg Košljakov KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 7 (seitse) aastat. Vastavalt

§ 238

lg 2 sätetele vähendati Oleg Košljakov’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. Määrati, et KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda Oleg Košljakov’i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 07.07.2016.a. Määrati Oleg Košljakov’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt

§ 313

lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Sama otsusega tunnistati U.R KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 8 (kaheksa) aastat. Vastavalt

§ 238

lg 2 sätetele vähendati U.R-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud. Määrati, et KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks lugeda U.R’i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 07.07.2016.a. Määrati U.R’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt

§ 313

lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. VÕS § 1043 ja

§ 310

lg 1 alusel mõisteti välja Oleg Košljakov’ilt solidaarselt koos U.R-iga EL kasuks tsiviilhagi summas 613,35 eurot (kuussada kolmteist eurot ja kolmkümmend viis eurosenti). Määrati, et tsiviilhagi tuleb tasuda EL arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank pangas. Määrati, et ekspertiisiakti nr 16E-GE0817 tasu, summas 912,00 eurot (üheksasada kaksteist eurot) tuleb jätta riigi kanda. 3

(18)Oleg Košljakov’ilt mõisteti välja

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena:

§ 175lg 1 p 3 alusel riigituludesse ½ surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu (akt nr 16EPõ

S0038/345) summas 195,50 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot ja viiskümmend eurosenti);

§ 179

lg 1 p 1 alusel sundraha 1175 eurot (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot). Määrati, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda

§ 180

lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 114,21 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 114,19 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. U.R-ilt mõisteti välja

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena:

§ 175lg 1 p 3 alusel riigituludesse ½ surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu (akt nr 16EPõ

S0038/345) summas 195,50 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot ja viiskümmend eurosenti).

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1245,60 eurot (üks tuhat kakssada nelikümmend viis eurot ja kuuskümmend eurosenti eurot);

§ 179

lg 1 p 1 alusel sundraha 1175 eurot (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot). Määrati, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda

§ 180

lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 218,00 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 218,10 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. 3. Maakohus, kriminaalasja lühimenetluse korras arutamise järgselt ning asjas kogutud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudis seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud. Maakohus jättis tõendikogumist tervikuna kõrvale süüdistatavate ristküsitlusel antud ütlusi, kuna need on olnud vastuolus nii omavahel, kui ka süüdistatavate poolt varem eeluurimisel antud ütlustega. Maakohus märkis, et tunnistaja NH on ülekuulamisel selgitanud, et tema nägi, kuidas U.R peksis kannatanut korduvalt jalaga keha ja pea piirkonda, oli väga agressiivne, silmad olid väga kurjad. Samuti on tunnistaja OS selgitanud, et U.R peksis valimatult M mõlema jalaga nii pea kui ka keha piirkonda, hiljem liitus sellega ka Oleg. M oli maas pikali, ei osutanud vastupanu. M oli nagu kartulikott ning löömise ajal oli kuulda tugevaid mütsatusi kui U.R-i ja Olegi jalahoobid tema pead ja keha tabasid. Samuti tunnistaja OS ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt on tunnistaja selgelt näidanud, kuidas toimus kannatanu peksmine ning kus kohas asetsesid sündmuskohal olnud isikud peksmise ajal. Tunnistajad VS ja IK on selgitanud, et Oleg Košljakov ütles nende juuresolekul, samas vereloigule osutades, et tema ja „Lapata“ andsid kannatanule peksa, Lapata hüppas sellele lollile jalgadega otse peale, tema lõi M paar korda. Maakohus märkis, et samuti ei ole eluliselt usutav, et OS peksaks oma sõpra, kellega nad koos tööd tegid, kusjuures kannatanu alati leidis neile erinevaid tööotsasid. OS ütlustest nähtub, et kannatanu ostis temale suitsukala ning mingit lihasnäkki. Maakohus märkis, et on ütlustest nähtuv, et sündmuskohal oli tekkinud n.ö kaks gruppi. Üks grupp (S ja NH) ja teine grupp süüdistatavad ja kannatanu. S ja NH seisid liivakasti läheduses ning kannatanu ja süüdistatavad olid tunnistajatest kaugemal muruplatsil. Nii S kui ka NH on selgitanud oma ütlustes, et nad ei näinud kannatanu vigastusi. Kõige täpsemalt on samas kannatanu vigastusi kirjeldanud U.R , mis omakorda kinnitab, et tema oli kannatanu vahetus läheduses ning osales kannatanu peksmises. Seega ühegi kriminaalasjas kogutud tõendiga ei ole leidnud 4

(18)tõendamist, et kannatanut peksis hoopiski OS. Lisaks maakohus märkis, et U.R on selgitanud, et OS lõi kannatanut korduvalt nii rusikatega kui ka jalgadega. OS isiku läbivaatuse protokollis aga ei nähtu isikul ühtegi tervisekahjustust, mis viitaksid, et isik oleks kedagi intensiivselt rusikatega peksnud. OS-l tuvastatud hematoomid ei ole asjasse puutuvad, kuna ütlustest nähtuvalt kannatanu vastupanu ei osutanud ning enamus tuvastatud hematoome OS-l olid juba kollased. Ka see tõendab, et OS ei peksnud kannatanut. Maakohtu hinnangul on süüdistatava selline väide ennastõigustav ning antud lootuses vabaneda mõistetavast karistusest. Maakohus ei nõustunud kaitsjate ja süüdistatavate väidetega, et tunnistajate NH, OS, VS’i ja IK’i ütlused on ebausaldusväärsed. Samuti ei nõustunud maakohus argumendiga, et kannatanu eluohtlik vigastus võis saabuda ka kukkumise tagajärjel. Maakohus sedastas, et surnu ekspertiisaktist nähtub, et kannatanu vigastus võib olla saadud ka kukkumisest oma kasvu kõrguselt. Samas nähtub ekspertiisiaktist, et verevalumid keelel on tekkinud keele kokkusurumisest hammaste vahele pea piirkonda suunatud löökide ajal. Seega ka ekspertiisaktist nähtub selgelt, et kannatanut löödi pea ja keha piirkonda intensiivselt. Tunnistaja OS on nii kahtlustatavana kui ka tunnistajana ülekuulamisel andnud ütlusi, mille kohaselt kannatanut lõid nii U.R kui ka Oleg Košljakov. Kusjuures U.R lõi korduvalt kannatanut nii jalgade kui ka kätega. Hiljem liitus peksmisega ka Oleg Košljakov. Koos löödi maaslamavat kannatanut nii pea kui ka rindkere piirkonda. Samuti on tunnistaja NH selgitanud, et U.R lõi joodikut käega näkku, meesterahvas kukkus paremale küljele maha külili. U.R lõi maaslamavat meest korduvalt jalaga keha ja pea piirkonda, meesterahvas vastupanu ei osutanud. Maakohus märkis, et kuigi kannatanu kukkumine on leidnud tõendamist tunnistaja ütlustega, ei muuda see olematuks asjaolu, et kannatanut peksti väga intensiivselt jalgade ja kätega keha ja pea piirkonda ning selle tulemusena sai kannatanu eluohtlikud vigastused, mille tagajärjel ta hiljem suri. Intensiivsust kinnitab ka asjaolu, et kannatanul tuvastati kehatüve ja jäsemete pehmete kudede pindmised vigastused ning põrnapõrutus. Maakohus asus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on üheselt leidnud tõendamist, et kannatanu sai eluohtliku peatrauma just nimelt süüdistatavate poolt peksmise tulemusena. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatavate tegevuse ja kannatanu tervisekahjustuse vahel esineb põhjuslik seos. Kohtupraktikas on omaks võetud, et pea piirkonna saab lugeda elutähtsaks piirkonnaks ning sinna suunatud löögid võivad halvimal juhul lõppeda isiku surmaga. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid peksid süüdistatavad kannatanut üpris intensiivselt nii pea kui ka keha piirkonda, pidid nad möönma võimalust, et kannatanu võib surra nende tegevuse tagajärjel. Maakohtu hinnangul on süüdistatavate süü leidnud tõendamist kriminaalasjas esitatud tõenditega, eelkõige isikuliste tõenditega. Kõik ülekuulatud tunnistajad on selgelt väljendanud, et kannatanut peksid just nimelt süüdistatavad Oleg Košljakov ja U.R . Samuti on tunnistajad OS, VS ning IK selgitanud, et peksmine sai alguse, kuna kannatanu oli 300 dollarit võlgu. Isegi Oleg Košljakov on ise väitnud, et M-l olid probleemid, kuna ta pidevalt laenas teistelt isikutelt ning ei maksnud võlgu tagasi. Maakohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlusi süüdistatavate süüdi olekus, seega ei kuulu

§ 7lg 3 tulenev süütuse presumptsioon kohaldamisele.

ESITATUD APELLATSIOONID 4. Apellatsiooni esitas süüdistatava U.R-i kaitsja vandeadvokaat K. Suvalova, kes vaidlustab otsust U.R-i KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi süüdimõistmise ning tema vastu hagi rahuldamise osas täies ulatuses. Apellant leiab, et kohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt kriminaalmenetlusnorme ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, samas on mõistetud karistus liiga range. 5

(18)4.
  1. Apellant leiab, et maakohtu otsus ei ole nõutaval määral põhjendatud, kuna kohus piirdus vaid tõendite sisu refereerimisega andmata nendele oma analüüsi, mis on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kaitsja leiab, et maakohus ei põhjendanud süüdistatavate ütluste tõendikogumist väljajätmist. Süüdistatav O. Košljakov kinnitas, et politseitöötajad avaldasid temale survet, soovisid, et O. Košljakov annaks U.R-i vastu ütlusi ning lubasid vastutasuks O. Košljakovi vahi alt vabastada, mis on kohtu poolt tähelepanuta jäetud. Nimetatud kohtueelsete menetlejate käitumine seab kahtluse alla ka tunnistajate NH ja OS ülekuulamiste seaduslikkust ning vastavate tunnistajate ütluste usaldusväärsust, kuna ei saa välistada ka nimetatud isikutele surve avaldamist. Mis puudutab U.R-i ütlusi, siis tema kohtus ülekuulamise käigus ei olnud mingeid vastuolusid tema ütlustes tuvastatud. Süüdistatav U.R tunnistas kannatanu löömist lahtise käega näkku ning jalgadega kehapiirkonda. U.R-i löökide tagajärjel ei kukkunud kannatanu peaga oma kasvu kõrguselt, samas ei olnud löögid suunatud kannatanu pea, mh kukla piirkonda ega olnud nii tugevad, et põhjustada kannatanu surma põhjustanud vigastusi. Pärast esimest lööki kukkus kannatanu põlvedele, seejärel külili ning pärast seda selili maha pikali. U.R-il oli vaidlusalasel õhtul pehme tallaga jalatsid, millega ei olnud võimalik põhjustada ekspertiisis kirjeldatud eluohtlike vigastusi, ning oma tervisliku seisundi tõttu ei saanud U.R lüüa tugevalt (90% töövõimekaotus, isikul on olnud peaajuinfarkt ning 2015.a südameoperatsioon). Kohas, kus U.R kannatanut lõi oli kõrge rohi, seega oli vastav pind päris pehme ega vastanud eksperdiarvamuse tingimustele eluohtliku vigastuse tekkimiseks. Kaitsja leiab, et maakohus moonutas U.R-i ütlusi, kuna viimane, ei rääkinud, et kannatanu oli teadvuseta, kui OS tuli koos temaga süüdistatavate juurde. U.R rääkis sellest, et kannatanu oli teadvuseta teisel pool jõge, kui OS kas peksis teda või proovis turgutada. U.R nägi OS liigutusi käte ja jalgadega kannatanu suunas, kuid U.R ei väitnud, et kannatanu oli teadvuseta, kui tema OS-ga lähenesid süüdistatavatele. Kui kannatanu koos OS-ga tulid süüdistatavate juurde ei olnud kannatanu enam teadvuseta, vaid proovis hoopis U.R-i lüüa. Samas viitas maakohus maaslamava kannatanu peksmisele U.R-i poolt, kuid U.R rääkis, et lõi maaslamavat kannatanut vaid kaks korda kõhtu (seda kinnitab 17.04.2017.a kohtuistungi helisalvestis 8-9 minutil, U.R on esitanud 28.04.2017.a taotluse protokolli parandamiseks, mis ei olnud kirjalikult lahendatud, kuid kohus suuliselt nõustus taotluses tooduga, et istungi protokoll ei vasta selles osas helisalvestisele). Kaitsja märgib, et asjaolu, et U.R-i ütlused on osaliselt vastuolus tunnistajate ütlustega, et tähenda veel seda, et just süüdistatava ütlused ei vasta tegelikkusele. Igal tunnistajal võis olla oma motiiv U.R-i vastu ütluste andmiseks, nimelt OS soovis vabaneda vastutusest, NH oli väga armukade ning võis nii tema kui ka OS olla mõjutatud politseitöötajate poolt U.R-i vastu ütluste andmiseks. Kaitsja märgib, et prokurör ei ole taotlenud kohtuistungil U.R-i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist usaldusväärsuse kontrollimiseks. Seega ei ole U.R-i ütluste mittearvestamine otsuse langetamisel põhjendatud. Kaitsja leiab, et tunnistajate ütlustega ega teiste tõenditega ei ole usaldusväärselt ümber lükatud U.R-i ütlused selle kohta, et ta lõi kannatanut lahtise käega näkku, mille tagajärjel ei kukkunud kannatanu kuklaga vastu maad, ning lõi maaslamavat kannatanut vaid keha piirkonda. 4.
  2. Maakohus on alusetult välistanud kannatanu poolt eluohtliku vigastuse saamist enne süüdistatavatega kohtumist. U.R andis nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses ütlusi selle kohta, et nägi, kuidas OS lööb maaslamavat kannatanut. Kohtuistungil täpsustas ta, et tegemist võis olla olukorraga, kui OS proovis kukkunud kannatanut, kes oli teadvuseta, turgutada. 6
(18)Kaitsja märgib, et kriminaalasja materjalidest ei tulene, et kannatanu oleks OS sõber, samas ei saaks nimetatud asjaolu olla ka takistuseks isiku peksmiseks kui nende vahel tekiks konflikt. Mis puudutab maakohtu järeldust, et OS-l tuvastatud hematoomid ei ole asjasse puutuvad, siis apellant juhib tähelepanu sellele, et kaitsja viitas mitte hematoomidele, vaid paranemisjärgus vigastustele OS kätel, mis olid tuvastatud 05.07.2016.a läbivaatuse käigus (I kd 225-227), s.o nädal aega pärast sündmust. Kaitsja märgib, et OS jättis kannatanu enne silda kukkumise fakti mainimata, kuigi see asjaolu on tõendatud nii NH kui ka U.R-i ütlustega, samas nägi nimetatud kohas verd järgmisel päeval O. Košljakov. OS viskas ära T-särgi, milles oli sündmuskohal. Kõik asjas ülekuulatud isikud kinnitavad, et vaidlusalasel õhtul oli kannatanu väga purjus, see tuleneb ka ekspertiisiaktist, millega kohaselt tuvastati verest 3,91 mg/g ja uriinist 4,98 mg/g etanooli, mis tähendab, et ajal, kui süüdistatavad kohtusid kannatanuga oli joobeaste veel suurem, seega ei saanud kannatanu iseseisvalt liikuda ja seda enam süüdistatavatelt joosta nagu väidavad tunnistajad. Tunnistaja VS kinnitas, et kannatanu oli väga pujus, kui nemad OS-ga lahkusid sündmuskoha poole, OS pidi kannatanut talutama, et ta maha ei kukkuks (II kd lk 2-3). Samas nägi tunnistaja pärast toimunut verd OS riietel. Tunnistaja IK nägi, et kannatanu oli vaidlusalusel õhtul väga purjus ning tuikus kõvasti (II kd lk 611). Kannatanu pea oli verine, kui tema OS-ga tulid süüdistatavate juurde, seda kinnitasid nii süüdistatavad kui ka NH. Eelmainitud asjaolud viitavad sellele, et OS varjas kannatanu poolt teisel pool jõge peatrauma saamist, kuna kartis võimalikku vastutusele võtmist ning seepärast andis ennast õigustavaid ütlusi. Seega ei ole usaldusväärselt välistatud asjaolu, et kannatanu võis eluohtlike vigastusi saada ka enne süüdistatavatega kohtumist. 4.
  1. Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et kannatanu surma on põhjustanud pea piirkonna vigastused (pea kinnine tömp trauma) ning maakohtu viidatud verevalumid keelel ei ole põhjuslikus seoses kannatanu surma põhjustanud vigastustega. Asjas on tuvastatud, et U.R lõi kannatanut lahtise käega näkku (nii tunnistajate kui ka U.R-i enda ütlused), seega võisid need verevalumid keelel olla tekitatud sellest löögist ega kinnita veel seda, et kannatanu löödi intensiivselt pea ja keha piirkonda. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks kukkunud pärast U.R-i lööki peaga vastu maad. Kaitsja märgib, et löögid keha piirkonda ei oma esitatud süüdistuse mõttes tähendust, kuna neil puudub mingi seos kannatanu surmaga. Seega ei ole võimalik usaldusväärselt välistada, et kannatanu sai eluohtliku vigastuse kukkumisest oma kasvu kõrguselt, mis ei olnud kuidagi seotud süüdistatavate tegevusega. 4.
  2. Kaitsja leiab, et tunnistaja NH ütlused ei ole osaliselt usaldusväärsed, samas ei ole maakohus neid nõuetekohasel viisil analüüsinud. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud fakt, et NH oli sündmuste ajal U.R-i elukaaslane. Mõlemad süüdistatavad on seda asjaolu kinnitanud. Asjaolu, et ülekuulamise käigus nimetas NH teist elukohta ei tähenda veel seda, et tema ei olnud U.R-i elukaaslane. Asjaolu, et naine eitab seda fakti, viitab vaid sellele, et ta ei andnud tõeseid ütlusi ning võis olla mõjutatud politseiametnike poolt. Ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et 28.06.2015.a kl 19.52 helistas O. Košljakov NH-le (II kd lk 153-162) ning samal päeval kl 20.00 -20.10 toimus telefonivestlus O. Košljakovi ja U.R-i vahel, samas kl 20.18 toimus lühike telefonivestlus NH ja U.R-i vahel. Kannatanu MJ rääkis oma telefonilt samal päeval viimast korda kl 20.
  3. Seega lükkavad nimetatud protokolli andmed NH ütlusi selle kohta, et tema ja süüdistatavad lahkusid koos jõe äärest. 7
(18)Kaitsja märgib, et NH varjab, et ta on U.R-i elukaaslane ning tegelikult läks ta vaidlusalasel õhtul jõe äärde koos U.R-iga . See seab kahtluse alla nimetatud tunnistaja poolt antud ütluste usaldusväärsust. Kannatanu oli raskes alkoholijoobes ning sai ka enne sillale minekut kukkumisest rasket pea traumat, seega ei saanud ta iseseisvalt liikuda ega seista. Seega tunnistajate ütlused selle kohta, et kannatanu jooksis eemale, kui nägi süüdistatavaid ei ole eluliselt usutavad ega usaldusväärsed. Kaitsja nõustub samas maakohtu hinnanguga, et just NH on andnud kõige selgemaid ütlusi kannatanu MJ peksmise osas. Kaitsja osundab, et tegelikult kinnitas tunnistaja NH, et kannatanu MJ oli väga purjus ning enne sillale minekut kukkus, OS toetas teda käe alt. Kui OS koos kannatanuga tulid üle silla, siis kannatanul juba olid vigastused näol. Tunnistaja annab ütlusi ka selle kohta, et U.R lõi esimest korda kannatanut lahtise käega näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu muru peale külili, pärast seda lõi U.R veel paar korda kas pea või kehapiirkonda ei oska tunnistaja täpsustada. Vigastused näol olid kannatanul ka enne peksa saamist (II kd lk 11-14). Kaitsja leiab, et seega maakohus moonutas tunnistaja NH ütlusi, mis tegelikkuses ei kinnita U.R-i poolt kannatanu pea piirkonda jalgadega löömist. 4.
  1. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud ka OS ütlusi nõuetekohasel viisil analüüsimata. Apellant leiab, et ka tunnistaja OS ütlused ei kinnita esitatud süüdistust ning U.R-i poolt kannatanu pea piirkonda löömist. Tunnistaja OS ütluste ja olustiku seostamisel ei kinnitanud oma ütlusi selle kohta, et pärast U.R-i esimest lööki kukkus kannatanu selili maha pikali ning selle kohta, et U.R lõi väidetavalt maas lamavat kannatanut rusikate ja jalgadega pea piirkonda. OS rääkis hoopis sellest, et kannatanu oli „natuke peksa saanud“ (I kd 267), „natukene löödi“ (I kd 268), näitas, kuidas kannatanu kukkus pärast U.R-i lööki lahtise käega näkku, nimelt kukkus külili (I kd 269), koht kus kannatanu peksti oli kõrge rohuga kaetud, näitas, kuidas U.R lõi kannatanut jalgadega külgede ja rindkere piirkonda, ning lõpuks olevat löönud rusikaga suhu. Seega ei kinnita ka OS ütlused kannatanule eluohtliku vigastuse tekitamist U.R-i poolt. 4.
  2. Kaitsja leiab, et kannatanu võis saada eluohtliku vigastuse ka pärast seda, kui süüdistatavad lahkusid sündmuskohalt Tunnistaja KL, KF ja SŠ ütlustest tuleneb, et kl 20.30 paiku oli kannatanu veel elus ning sai liikuda (istus, rääkis ning tunnistajad nägid, kuidas ta kukkus). SŠ poolt kasutajana XXX Instagrammis postitatud piltidel kannatanuga sündmuskohalt (I kd lk 149 -150) on näha kannatanu asukoht kl 21.00 paiku ning see erineb kohast, kus kannatanu oli surnuna leitud (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll I kd ). Kohtus uuritud KL poolt tehtud videosalvestisel sündmuskohal on näha, et kannatanu asukoht erineb kohast, kust teda leiti surnuna, samas on näha, et kaks noormeest jooksevad kannatanu eemalt. Seega ei ole usaldusväärselt tuvastatud, mis toimus pärast seda, kui süüdistatavad sündmuskohalt lahkusid. Surma põhjustanud vigastusi võis kannatanu saada ka peale süüdistatavate lahkumist sündmuskohalt. 4.
  3. Kaitsja leiab, et U.R-i süüdimõistmisel on rikutud süütuse presumptsiooni printsiipi. Käesolevas kriminaalasjas ei ole asjas kogutud tõenditega kinnitatud, et U.R võis oma löökidega põhjustada kannatanule eluohtlike vigastusi. Asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused tema süüdiolekus, mida ei saa täiendavate menetlustoimingutega kõrvaldada, seega süütusepresumptsioonist lähtuvalt kuulub U.R-ile etteheidetav tegevus ümberkvalifitseerimisele KarS § 121 lg 1 järgi. 4.
  4. Apellant leiab, et U.R-i tegevus kuulub ümberkvalifitseerimisele KarS § 121 järgi, seega tuleb automaatselt muuta ka mõistetud karistust. Juhul, kui kuriteo kvalifikatsioon jääb samaks, palub apellant vähendada U.R-ile mõistetud vangistust ning kaaluda vangistuse tingimisi 8
(18)kohaldamata jätmist. Kaitsja palub karistuse mõistmisel võtta arvesse U.R-i tervislikku seisundit. U.R-il on 90% töövõimekaotus, temal on olnud XXX ning 2015.a XXX. Kohtuistungil avaldas süüdistatav kahetsust, et kannatanu suri. . 4.
  1. Kuna U.R-i tegevusel puudub põhjuslik seoses kannatanu surmaga, siis palub apellant jätta kannatanu tsiviilhagi U.R-i suhtes rahuldamata. Samuti palub kaitsja menetluskulud jätta suuremas osas riigi kanda, kuna U.R-i majanduslik seisund ei võimalda neid täies ulatuses kandmist, ainuke sissetuleku allikaks pärast vabanemist on invaliidsuspensioon. 4.
  2. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
  3. mai
  4. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-10316 U.R-i KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi süüdimõistmise ning tsiviilhagi rahuldamise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista U.R KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi õigeks ning kvalifitseerida tema tegevus KarS § 121 järgi, mõistes kergemat karistust. Juhul, kui kvalifikatsioon jääb samaks, palub kaitsja vähendada U.R-ile mõistetud karistust. Kaitsja samuti palub jätta tsiviilhagi U.R-i suhtes rahuldamata või alternatiivselt saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  5. Süüdistatava Oleg Košljakovi kaitsja vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses. Kaitsja leiab, et kohtuotsuse tegemisel leidis aset kriminaalmenetluse normide oluline rikkumine, ja nimelt kohtuotsuses puudub põhjendus ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. 5.
  6. Kaitsja leiab, et kõigist kriminaalasjas olevatest tõenditest maakohus hindas ja võttis süüdimõistva kohtuotsuse aluseks üksnes need tõendid, mis viitavad Oleg Košljakovi osalusele kuriteo toimepanemises teise süüdistava – U.R-i poolt. Need tõendid olid maakohtu poolt valikuliselt hinnatud süüdistatava kahjuks, seejuures põhjendamatult olid jäetud tähelepanuta kriminaalasjas olevad otsesed tõendid, mis seavad kahtluse alla O. Košljakovile esitatud süüdistust. Kaitsja märgib, et kriminaalasja materjalides on kaks otsest tõendit, mis viitavad vägivalla kasutamisele kannatanu MJ suhtes. Nendeks on tunnistajate NH ja OS ütlused. NH ütlused täielikult õigustavad O. Košljakovi, kuna tunnistaja väidab, et vägivalda kannatanu suhtes kasutas ainult U.R . Tunnistaja NH väidab, et Košljakov ei peksnud kannatanut ning kirjeldab U.R-i tegevust. ( II kd., tl. 11-16). Vaatamata sellele, et ta oli tol ajal U.R-i elukaaslane, räägib ta sellest, mida U.R tegi ning väitis, et Košljakov ei kasutanud vägivalda kannatanu suhtes. Tunnistaja NH O. Košljakovi kasuks antud ütlustele kohus kohtuotsuses hinnangut ei andnud, samas ei põhjendanud nende puudumist kohtuotsuses. 5.
  7. Kaitsja leiab, et tunnistaja OS tunnistajana antud ütlused 13.07.2016 (I kd., tl. 248-253) ülekuulamise protokollis on juriidiliselt tühised, kuna olid saadud

§ 68ja 74 nõuete rikkumisega.

Kaitsja leiab, et

  1. juulil uurija OS üle ei kuulanud, vaid peaaegu täies mahus kopeeris
  2. juulil 2016 OS kahtlustatavana antud ütlused ning arvuti abil sisustas nendega OS tunnistajana antud ütluste protokolli. Kaitsja leiab, et need kaks protokolli on koostatud copy-paste meetodil. Kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et need ütlused on «sarnased». Need ei ole sarnased, vaid peaaegu täielikult kopeeritud uurija poolt ja kantud OS tunnistajana ülekuulamise protokolli. Mis aga puudutab S kahtlustatavana ülekuulamisprotokolli, siis tuleb arvestada seda fakti, et esialgselt oli S ise kahtlustatav antud kuriteos ning ta peeti kahtlustatavana kinni
  3. juulil 2016.a. On ilmne, et sellises olukorras oli ta valmis andma mis tahes ütlusi teiste isikute suhtes, et ta vabastataks ning et vältida vastutust. Kaitsja järeldab, et just nimelt see asjaolu, et OS oli ise kahtlustatava rollis ajendas teda andma ütlusi teiste isikute vastu ning tema kahtlustatavana ja tunnistajana antud ütlusi tuleb hinnata 9

(18)kriitiliselt. Tähelepanuväärne on uurija poolt suunavate küsimuste esitamine OS-le. Näiteks, tema ütluste võrdlemisel sündmuskoha olustikuga seostamise protokollis esitatakse selliseid küsimusi nagu « …rääkige, kuidas U.R ja Košljakov peksid kannatanut jalgadega». Kaitsja märgib, et suunavaid küsimusi ei tohi tulenevalt § 68 lg 4 esitada. (I kd., tl. 254). 5.
  1. Kaitsja oletab, et OS räägib tõtt vaid osaliselt, kuid mitte kogu tõde. Vaatamata sellele, kõigis oma ütlustes ta väidab, et kannatanut peksis U.R , aga Oleg Košljakov lõi ainult kaks korda kannatanud vastu jalgu, kui viimane oli maas pikali peale U.R-i lööki. Kui pidada objektiivseks OS ütlusi, mis ta andis sündmuskoha olustikuga seostamisel, siis O. Košljakov lõi kannatanut kõigest kaks korda jalgade piirkonda, kui viimane oli juba maha kukkunud U.R-i löögist ja lamas maas, kui tema eemale läks ja oli kõrvaline pealtvaataja/pealtnägija (I kd., tl. 278-279). Kõik see on maakohtu poolt uuritud videosalvestuse läbivaatamisel, kuid ei ole fikseeritud kohtuotsuses. Kaitsja juhib ringkonnakohtu tähelepanu toimikulehtede ebaõigele numeratsioonile OS ütluste olustikuga seostamisel sündmuskohal. Dubleeritakse I kd., tl. 267-
  2. Harju Maakohus üldse ei pööranud sellele tähelepanu. Aga see on väga tähtis, kuna I kd. tl. 267/2, 269/2 tunnistaja OS väidab, et pärast seda, kui süüdistatav U.R ründas kannatanut ja lõi ta jalust maha käelöögiga, siis süüdistatav O. Košljakov seejärel lõi paar korda kannatanud jalgade piirkonda ja läks eemale, aga kannatanu peksis läbi U.R . Kohtuotsuses nendele ütlustele ei ole antud mitte mingit hinnangut, kohus üldse ei viidanud nendele kas ebaõige numeratsiooni põhjusel või muudel kohtu poolt nimetamata motiividel. 5.
  3. Kaitsja leiab, et tunnistaja OS vaikib maha olulised ning kriminaalasjas tähtsust omavad asjaolud. Ta ei soovi rääkida kannatanu kukkumisest, kuigi see leidis aset. See on tuvastatud mitte üksnes süüdistatava O. Košljakovi ütlustega, vaid ka tunnistaja NH
  4. juulil 2016.a. antud ütlustega II kd. tl. 11-
  5. Toimiku II kd. tl. 13 ta räägib, et MJ kukkus teiselpool silda, kui OS tassis teda enda seljas. Kaudselt kinnitab seda ka tunnistajad VS’i ja IK’i ütlused, kes seletasid, et enne lahkumist oli väga purjus. OS pidi teda lausa talutama, et ta maha ei kukuks ja ise samal ajal tassis ka tema kotti koos kaubaga». Kaitsja järeldab, et kannatanu kukkus juba enne süüdistatavatega kokku saamist, tema pea oli verine, seda tunnistavad süüdistatavad. See veri oli ilmselt ka S särgil, kuid tema loomulikult ei soovinud sellest rääkida ning väidab, et viskas ära, kuid kuhu ja kus – ei mäleta, I kd. tl. 274 alt
  6. lõik. Vastavalt kohtuarstlikule ekspertiisile 16E-PõS0038/345 I kd. tl. 44-64 kannatanu MJ surma põhjuseks oli peaaju turse tüsistunud pea kinnise tömbi traumaga. Surma põhjuseks olevad tervisekahjustused pea piirkonnas võisid olla tekitatud kõvade tömpide esemetega, näiteks rusikatega, kängitsetud jalgade või muude sarnaste esemetega, samuti kannatanu kukkumisega oma kasvu kõrguselt ja kukla ära löömisega vastu kõva eset või pinda. Teised tervisekahjustused ei olnud ohtlikud kannatanu elule. 5.
  7. Tunnistajate IK’i ja VSi ütlustest nähtub, et nad nägid verd maas. Kaitsja selgitab, et see veri oli teisel pool silda, kust tulid OS ja MJ, mitte aga kohas, kus leidis aset tegevus, milles süüdistatakse Košljakovi ja U.R-i.
  8. juunil kella 04.15 kuni 05.30 läbiviidud sündmuskoha vaatluse (I kd. tl. 21-22) käigus kohas, kus leiti kannatanu surnukeha, ei olnud verd üldse. Hinnates tunnistajate IK’i ja VSi ütlusi, tuleb arvestada, et nad on OS head tuttavad, veedavad koos aega, pruukides alkoholi. Enne seda, kui OS hakkas kannatanut koju saatma, jõid nad pikemat aega alkohoolseid jooke bussipeatuses, kust hiljem OS lahkuski koos kannatanuga. Neid kuulati üle pärast OS ning ilmselt pärast jutuajamist temaga on ka nende ütlused temast mõjutatud. 5.
  9. Kaitsja leiab, O. Košljakovi süü puudumist kinnitavad DNA ekspertiisiakt (II kd., tl. 131-140), millega ei ole tuvastatud O. Košljakovi puutumust talle süüks arvatud kuriteoga. Samuti O. 10
(18)Košljakovilt ära võetud jalatsitel – rannaplätudel ei ole kannatanu vere jälgi. Ka ei ole selliste jalanõudega võimalik tekitada kannatanul esinenud kehavigastusi, millele otseselt viitab kohtuarstliku ekspertiisi akt, kus on öeldud, et peatrauma võis tekkida löögist kängistatud jalgadega (I kd., tl. 51). 5.
  1. Puudutavalt maakohtu seisukohta O. Košljakovi kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kohta, siis kaitsja arvates ta põhjendas usutavalt oma seiskohta selle kohta, et ta ei andnud kohtueelsel uurimisel süüstavaid ütlusi U.R-i kohta, kes on tema lähedane sõber, siis tema kohtus antud ütlused on tõendiks. 5.
  2. Samuti kaitsja on seisukohal, et O. Košljakovi poolt kannatanule kahe löögi tekitamine jalgade piirkonda ei saanud kannatanu surma põhjustada. Kannatanu surigi teisel kinnise peaajutrauma põhjusel. Kaitsja juhib tähelepanu, et ütluste seostamisel sündmuskoha olustikuga OS väitis, et kõik juhtus spontaanselt, U.R-il ja O. Košljakovil ei olnud mingit kokkulepet ning kannatanut peksis ainult U.R , O. Košljakov aga seisis eemal ja oli kõrvaline pealtvaataja/pealtnägija, I kd., tl. 278-
  3. O. Košljakov ei valitsenud olukorda, kannatanu peksmine U.R-i poolt sai alguse spontaanselt ega hõivanud O. Košljakovi tahtlust, samuti ei olnud see tema kontrolli all. U.R-i tegevus peab olema käsitletud kui täideviija ekstsess, ning O. Košljakov ei saa kanda vastutust KarS § 118 lg 1 p 1, 7 ettenähtud kuriteo kaastäideviijana. Samadel motiividel ka kaks lööki kannatanu jalgade piirkonda ei saa olla kvalifitseeritud kaasaaitamisena süüdistatavale U.R-ile vastavalt KarS §
  4. Seega, kui pidada tõendatuks O. Košljakovi tegevust kannatanu suhtes, nimelt kahe löögi tekitamist jalgade piirkonda ning tema järgnevat käitumist, siis tema tegevuses ei ole KarS §118 lg 1 p-des 1,7 ettenähtud kuriteokoosseisu, kuna puuduvad antud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kaitsja leiab, et arvestades menetluslikke rikkumisi OS ülekuulamisel ning arvestades seda, et NH väidab, et O. Košljakov ei kasutanud vägivalda kannatanu suhtes, (II kd., tl. 13 , 14), siis OS ütlused ei tõenda isegi mitte kahe jalahoobi tekitamist kannatanule. 5.
  5. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 26.05.2017.a. kohtuotsus Oleg Košljakovi suhtes täies ulatuses ning mõista ta õigeks talle KarS § 118 lg 1 p 1, 7 esitatud süüdistuse osas.
  6. Süüdistatav U.R vaidlustab oma apellatsioonis Harju Maakohtu otsust tervikuna ning rõhutab, et vastavalt ekspertiisile MJ surma põhjuseks olevad tervisekahjustused pea piirkonnas võisid olla tekitatud kõvade tömpide esemetega, näiteks rusikatega, kängitsetud jalgade või muude sarnaste esemetega, samuti kannatanu kukkumisega oma kasvu kõrguselt ja kukla ära löömisega vastu kõva eset või pinda. Tunnistaja NH seletas, et nägi, kuidas U.R lõi kannatanut lahtise käega ühel korral näkku ning 3-4 korda jalaga vastu keha. Tunnistaja ütlustest ei tulene, et süüdistatav oleks kannatanut löönud jalgadega pea piirkonda. Maakohus alusetult asub seisukohale, et tema peksis kannatanut jalgadega pähe ning järeldab valesti, et kannatanu sai surmavaid vigastusi just peksmise tagajärjel. Selliseid tõendeid kriminaalasjas uuritud ei ole. Tunnistajad NH ja OS ütlustest tuleneb, et U.R-i poolt näkku löögi tagajärjel kannatanu kukkus paremale küljele, mitte selja peale. Ennem, kui OS lohistas kannatanut üle silla ta nägi ja seletas kohtule, et OS ise peksis kannatanut käte ja jalgadega, mille tõttu viimane kukkus selili asfaldi peale. Seda asjaolu kinnitab oma ütlustes ka tunnistaja NH. Maakohus ei ole seda väidet aga üldse tähele pannud. Süüdistatav palub mõista teda talle inkrimineeritud kuriteos õigeks, kuna kannatanule tekitatud kehavigastused ei ole põhjuslikus seoses tema tegevusega. 11
(18)
  1. Süüdistatav Oleg Košljakov vaidlustab oma apellatsioonis Harju Maakohtu otsust tervikuna ning osundab, et ta pole kannatanut üldse löönud, vaid teda peksis läbi U.R , kelle tegevus kannatanu suhtes oli temale väga ootamatu. Oleg Košljakovi süü puudumist kinnitavad tunnistajate NH ja OS ütlused. OS seletas, et ta lõi jalgadega maaslamavat kannatanut viimase jalgade piirkonda paaril korral, seejärel aga seisis kõrval ja enam ei sekkunud. Kannatanut peksis U.R . Maakohus ei võtnud arvesse NH ütlusi selle kohta, et ta nägi kuidas kannatanu kukkus teisel pool silda ning ta pea oli veine. Kannatanu oli väga purjus ja nende kohtumisel iseseisval liikuda ei saanud. Just seetõttu tunnistaja IK palus OS, et viimane saadaks kannatanut koju. Kannatanu kukkus raskelt teisel pool silda – asfalttee peal. Just sinna oli vereloik jäänud. Sündmuskohalt – kus U.R kannatanut jalgadega peksis, verd ei olnud. Tunnistaja OS oli ise väga purjus ning ei saanud kõike mäletada. Ta andis tõele vastavaid ütlusi vaid osaliselt. Süüdistatav palub tühistada Harju Maakohtu otsus ning mõista teda talle inkrimineeritud kuriteos õigeks. PROKURATUURI VASTUS APELLATSIOONILE
  2. Vastuses apellatsioonidele prokuratuur leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 26.05.2017.a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ning märgib apellatsioonis esitatu kohta alljärgnevat: Prokuratuur leiab, et süüdistatavate ütlusi kõrvale jättes kohus selgitas põhjendatult, et kuna isikud on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi, tuleb need tõendikogumist välja jätta. O.Košljakov ei suutnud kohtule selgitada, miks ütlused on omavahel diametraalses vastuolus, selgitades seda sellega, et ei soovi süüstada U.R-i , kuigi vastupidiselt sellele väitele asus just U.R-i teos süüdistama. U.R-i ütlused seevastu ei riimu kriminaalasjas üle kuulatud teiste tunnistajate ütlustega ning pole ka eluliselt usutavad. Samuti pole tema ütlused omavahel riimuvad – nii on ta esmasel ülekuulamisel väitnud, et sündmuse päeva ja selle tegevusi ei mäleta, järgnevalt selgitas, et oli kannatanuga kohtumise hetkel kõrvuti koos kaassüüdistatavaga ja NH-ga kuigi nemad seda asjaolu ei kinnita. Kannatanu löömise kohta toob ebausutava väite, et kuigi tema sõnul oli kannatanu juba ilmselt tunnistaja OS poolt teadvusetuks löödud, tõrjus tema sellele vaatamata kannatanust lähtuvaid rünnakuid enese kaitseks. Kohtuotsusest ja kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatavate eeluurimisel antud ütlused on avaldatud ning uuritud ja nende avaldamise pidasid pooled lubatavaks. Seega on kohus põhjendatult neile ka tuginenud süüdistatavate ütluste usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel. Apellatsioonide kohaselt peetakse tunnistaja OS ütlusi ebausaldusväärseks eeskätt seetõttu, et ta oli sündmuse järgselt minema visanud oma särgi, mis kannatanuga kokkupuutudes oli saanud veriseks, leides et see viitab tõendite hävitamisele. Tunnistaja OS on eluliselt usutavalt selgitanud, et ta viskas need minema kuna need olid saanud mustaks. OS selgitas samuti ülekuulamisel, et ta on kodutu ja ööbib seal, kus saab. Seega ei ole tal ka pesumasinat ja sellise eluviisi puhul on tavaline, et määrdunud riided visatakse puhaste saamise võimalusel (kogumispunktides, varjupaikades vms) minema ja neid ei kanta pesemisvõimalust oodates enesega kaasas. Apellatsioonis esitatud väitele, et tunnistaja OS ütlused on saadud menetlusnorme rikkudes on kohus otsuses juba põhjendatult selgitanud, et erineval ajal ülekuulatuna on tunnistaja andnud küll sarnaseid ütlusi kuid need langevad kokku üksnes sisu poolest, mitte üks-ühele. On loomulik, et tajudes ühe sündmuse asjaolusid, kirjeldab toimunut tajunud isik seda sündmust sarnaselt. Ka tunnistaja IK tõendab, et tunnistaja OS aitas kannatanut koju saata (seda kinnitab ka tunnistaja H), kes oli liiga purjus ja seega puudus tal ka igasugune põhjendus sellise abistamise käigus kannatanut peksma hakata. O.Košljakov on vahetult peale sündmust tunnistanud, et tema koos kaassüüdistatavaga peksid kannatanut. Tunnistaja OS sõnul peksid mõlemad ja seejuures U.R lõi kõigepealt kannatanule pea piirkonda, millest kannatanu kukkus pikali ja seejärel mõlemad jätkasid kannatanu peksmist s h 12
(18)jalgadega. U.R-i lööki kannatanu pihta nägi ka tunnistaja H. Isikute süüd surmaga lõppenud raske tervisekahjustuse tekitamisel ei välista see, et surma põhjustanud vigastuse võis kannatanu saada ka kukkumisest kuna sellise kukkumiseni viiski löök pea piirkonda, mis oli nii tugev, et kannatanu saadud löögist kukkus ja isegi peale seda jätkati koos s o isikute grupis kanatanule löökide tegemist ja s h ka pea piirkonda. Seega on peatrauma, mis viis kannatanu surmani otseselt tekkinud peksmise tulemusena kuna ta kukkus löögist pikali. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1 palun jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

MENETLUS RINGKONAKOHTUS JA KOHTUISTUNG 9. Esitatud apellatsioonides süüdistatavad ja nende kaitsjad ei taotlenud suulist menetlust, seega 24.08.2017 ringkonnakohus määras kriminaalasja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kriminaalasja lahendamisel tuvastas ringkonnakohus, et maakohus lubas süüdistatavatel anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta vabas vormis. Süüdistatavate ristküsitlemist maakohtus

§ 237

lg 5; § 293 nõuete kohaselt pole toimunud, samas asus maakohus oma otsuse kõrvutama süüdistatavate eeluurimisel ning maakohtu istungil antud ütlusi. Ringkonnakohus leidis, et selliselt rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme, kuid selline rikkumine on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. 08.09.2017 ringkonnakohus määras kriminaalasja lahendamiseks suulises menetluses ning 10.10.2017 toimunud kohtuistungil korraldas süüdistatavate ristküsitlemist

§ 237lg 5; § 293 kohaselt.

Ringkonnakohtu istungil jäid kõik apellandid oma apellatsioonides esitatud taotluste juurde ning palusid apellatsioonid rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 10. Kohtukolleegium esmalt osundab, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme kui lubas süüdistatavatel anda vabas vormis seletusi tõendamiseseme asjaolude kohta lisaks nende poolt eeluurimisel antud ütlustele. Maakohus pole süüdistatavate käest küsinud, kas nad soovivad olla ülekuulatud. Süüdistatavate poolt kohtule antud põhjalike seletuste sisust tulenevalt oleks pidanud maakohus tegema ainuvõimaliku järelduse, et mõlemad süüdistatavad soovivad anda ütlusi vastavalt

§ 237lg 5.

Väärib tähelepanu, et kohtunik asus ise esimesena küsitlema O. Košlajkovi tõendamiseseme asjaolude kohta, seejärel andis prokurörile võimaluse esitada süüdistatavale küsimusi ning viimasena võimaldas kohus süüdistataval vastata kaitsjate küsimusetele. Selline küsitlemise järjekord on vastuolus

§ 293lg 3 sätestatud järjekorraga.

Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et pooled oleks kokku leppinud muus ristküsitlemise järjekorras. Maakohtu ekslikku arusaamist kohtuliku uurimise olemusest lühimenetluses ilmestab kohtuniku protokollitud märkus, et lühimenetluses mingit ristküsitlust ei toimu. Prokuröri asjakohasele märkusele, et eesistuja selline seisukoht on ekslik ning vastuolus

§ 237

lg 5 sätestatuga vastas kohtunik jätkuvalt, et lühimenetluses ei toimu ristküsitlust, kuna see on üldmenetluse rida (kd IV lk 54 pöördel). Maakohus ei korraldanud süüdistatavatele ristküsitlemist

§ 293nõuete kohaselt, seega süüdistatavate ristküsitlemist maakohtus ei ole toimunud.

Kohtukolleegium osundab Riigikohtu seisukohale, et süüdistatava ülekuulamine lühimenetluses lähtuvalt

§-st 293 tähendab seda, et ka lühimenetluses tuleb süüdistatava ülekuulamisel juhinduda

§-st 2862 ja §-dest 288-289 (

§ 293lg 1). Eeskätt tähendab see süüdistatava 13

(18)ristküsitlemist, vajadusel tema kohtus antavate ütluste usaldusväärsuse kontrollimist ja seega võimalust, et süüdistatav tunnistatakse ebausaldusväärseks tõendiallikaks ning kõik tema ütlused jäetakse kohtuasja lahendamiseks lubatavate tõendite hulgast välja (Vt 3-1-1-98-13 ning mutatis mutandis 3-1-1-87-11, p 7). Kriminaalasja materjalidest aga nähtub, et maakohus avaldas süüdistatavate poolt eeluurimisel antud ütlused tervikuna ning asus neid kõrvutama kohtuistungil antud süüdistatavate põhjalike seletustega tõendamiseseme asjaolude kohta. Eelkirjeldatud viisil rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme ning selline lühimenetluses kohtulikus uurimises tehtud viga on käsitletav rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Ringkonnakohus samas leidis, et selline rikkumine on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses süüdistatavate ristküsitlemise võimaldamisega. 10.10.2017 toimunud ringkonnakohtu istungil taotlesid mõlemad süüdistatavad enda ristküsitlemist. 11. Ringkonnakohtus toimunud ülekuulamisel seletas süüdistatav U.R , et kannatanut peksis sündmuskohast teisel pool silda käte ja jalgadega hoopis tunnistaja OS. Sellele juhtis tema tähelepanu NH. Siis aitas OS kannatanu püsti ning nad tulid üle silla teisele poole, kus asusid U.R , NH ja O. Košljakov. Ta tuli kannatanu ning OS juurde ning küsis viimase käest, keda ja miks ta just peksis. Kannatanu rippus jõuetult OS süles. Kui ta kummardas kannatanu poole, siis kannatanu ootamatult lõi teda. Tema lõi aga kannatanut vastu lahtise käega näkku ja see löök oli enesekaitseks. Kannatanu jäi uuesti jõuetult OS külge rippuma. Ta nägi, et kannatanu pea ja kukal olid verised juba enne seda, kui ta oli sunnitud kannatanut enesekaitseks lööma. Siis OS (hüüdnimega B) lasi kannatanu käest ning kannatanu kukkus maha. Kannatanu hakkas teda (U.R-i ) sõimama ning ta lõi vastuseks sõimule kannatanut paar korda keha piirkorda. Pea piirkonda kannatanut pole löönud. NH palus tal kannatanu löömine lõpetada ning nad läksid kõik kolmekesi (U.R , NH ja O. Košljakov) sündmuskohalt ära. U.R seletas, et tema hüüdnimeks on Lopata. Süüdistatava U.R-i ristküsitlemise käigus ei taotlenud keegi menetlusosalistest tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Süüdistatav O. Košljakov andis kohtule ütlusi, mis üldjoontes riimuvad süüdistatav U.R-i ütlustega osas, et ta nägi kuidas OS tassis kannatanut üle silla ning kuidas U.R lõi ühel korral kannatanule käega näkku. Tema kannatanut ei löönud ega puutunud üldse. Prokuröri taotlusel ning tulenevalt

§-st 289 O. Košjakovi ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas ringkonnakohus O. Košljakovi eeluurimisel antud ütlusi osas, millest esinesid diametraalsed vastuolud kohtuistungil antud ütlustega. Ilmnes, et tema eeluurimisel antud ütlused praktiliselt tervikuna on vastuolus kohtulikul uurimisel antud ütlustega, mistõttu on õige maakohtu lõppjäreldus, et O. Košljakovi ütlused tuleb tervikuna tõendikogumist kõrvale jätta. O. Košljakov ei suutnud ringkonnakohtule mõistetavalt seletada miks ta diametraalselt oma ütlusi muutis, samas ei oleks see muutunud asjaolu, et O. Košljakovi ütlused on tervikuna ebausaldusväärsed. Hinnangu süüdistatava U.R-i ütlustele annab ringkonnakohus teiste kriminaalasjas kogutud ning uuritud tõenditega nende kogumis hindamise tulemusena. Samas õige on maakohtu poolt tehtud tähelepanek, et süüdistatav U.R on ise väitnud, et tema hinnangul oli kannatanu peaaegu teadvuseta olekus ja abitu, seega ei ole loogiline ega mõistetavalt seletatav miks U.R-il oli vaja abitus seisundis olevat kannatanut MJ lüüa käega näkku ja peale seda veel mõned korrad jalaga vastu keha, mida ta ise tunnistab. 12. Asudes vastama apellatsioonides toodud seisukohtadele märgib kohtukolleegium sissejuhatuseks, et süüdistatavad esitasid kohtule taotluse kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluse korras. Nimetatud süüdistatavate taotlusega nõustusid kaitsjad ja prokurör. Nähtuvalt kriminaaltoimiku materjalidest selgitati süüdistatavatele nende õigused lühimenetluses ning 14

(18)muuhulgas see, et

§ 233

lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada kriminaaltoimiku materjali põhjal tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata. See tähendab muuhulgas seda, et kriminaalasja arutamisel lühimenetluse vormis ei saa kohtumenetluses enam lisatõendeid esitada, välja arvatud

§ 63

lg-s 2 nimetatud tõendeid kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks (3-1-1-79-10, 3-1-1-105-10). Väärib tähelepanu, et selliselt loobusid süüdistatavad ja nende kaitsjad võimalusest ristküsitleda kohtus kriminaalasjas võtmetunnistajateks olevaid NH ning OS, seega apellatsioonides esitatud väited nimetatud tunnistajate ütluste ebausaldusväärusest jäävad paljasõnalisteks. Oletuslikku laadi on apellatsioonides toodud väited, et NH-l ja OS-l olid omad motiivid süüdistatavate suhtes süüstavate ütluste andmiseks. Süüdistatavad ja kaitsjad loobusid teadlikult võtmetunnistajate ristküsitlusest ning seeläbi nende ütluste usaldusväärsuse kontrollimisest. Sel põhjusel, et süüdistatavad ja kaitsjad loobusid tunnistajate ristküsitlusest, leiab ringkonnakohus, et ainetu on ka O. Košljakovi kaitsja etteheide, et erineva menetlusstaatusega (kahtlustatava ja tunnistajana) ülekuulatud OS eeluurimisel antud ütlused on protokollitud copy-paste meetodil. Kohtukolleegium märgib, et OS 06.07.2016 kahtlustatavana ning 13.07.2016 tunnistajana antud ütlused on küll praktiliselt identsed (mõningad erinevused ütlustes siiski esinevad). See asjaolu ongi seletatav arvutiga protokollimise võimaluse kasutamisega menetleja poolt ning väikese ajavahega sündmuse ja kahe menetlustoimingu vahel, kus isiku mälestused sündmuse kohta on värsked ning sisuliselt samad. Kui kaitsja aga seadis kahtluse alla OS poolt eeluurimisel antud ütluste usaldusväärsuse, ei oleks ta pidanud nõustuma lühimenetluse kohaldamisega

§ 234

lg 4 kohaselt ning oleks pidanud ristküsitlema kõiki tunnistajaid üldmenetluse käigus. Ringkonnakohtul tuleb samas hinnata, kas maakohus jõudis õigele järeldusele, kui leidis, et tunnistajate NH ja OS ütlused riimuvad omavahel ning teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 13. Kõigi esitatud apellatsioonide keskseks argumendiks on väide, et MJ oli kukkunud juba enne süüdistatavatega kohtumist seljale ja peaga asfaldi vastu kas ise või OS poolt peksmise tulemusena. Apellatsioonides märgitakse, et MJ oli raskelt purjus ning ei suutnud jalgade peal seista ning leitakse, et pole välistatud olukord, et surma põhjuseks olnud peatrauma sai kannatanu just eelneva kukkumise tagajärjel, mida on peetud võimalikuks ka kohtuarstliku ekspertiisi arvamuses. Apellatsioonides leitakse, et maakohus jättis põhjendamatult selles osas uuritud tõendid tähelepanuta. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus asus õigele seisukohale, kui leidis, et süüdistatavate tegevuse ja kannatanu tervisekahjustuse vahel esineb põhjuslik seos ning kas väärib tähelepanu apellantide väide, et maakohus on kannatanu eelnevat kukkumist kinnitavad tõendid põhjendamatult tähelepanuta jätnud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tunnistaja NH selgitas ülekuulamisel, et „üks neile lähenevatest meesterahvast oli eriti purjus ja kukkus, aga kuidas ta täpselt kukkus ja kuidas võis end ära lüüa tunnistaja ei näinud. Teine joodik seepeale toetas teda käe alt. Nad omavahel ka rääkisid midagi, aga millest, tunnistaja ei tea.“ (kd II lk 13) Kohtukolleegium märgib, et tunnistaja NH ei rääkinud midagi sellest, et OS oleks kannatanut eelnevalt löönud või tunnistaja poolt nimetatud kukkumise tagajärjel oleks kannatanu pea veriseks saanud. Kahtlustatavana ülekuulatud tunnistaja OS selgitas, et kannatanu M (J) oli väga purjus, seega pidi ta teda vasaku käe alt toetama, et ta maha ei kukuks ja tassima tema kotti, mis oli tunnistaja vasakus käes. Kui nad olid jõudnud üle silla, siis nägid seal silla juures oleva plekist kasti juures seismas O. Košlajkovi, U.R-i ja ühte heledate juustega naisterahvast nimega NH. (Kd I lk 243) Eelviidatud ütlustest tuleneb, et ka tunnistaja OS ei rääkinud midagi sellisest kannatanu kukkumisest, et viimane oleks endale pea veriseks löönud, kuid seejuures selgitas, et kannatanut oli vaja toetada, et ta ei kukuks. 15

(18)Kohtukolleegium märgib samuti, et juba füüsika kooliprogrammist on üldteada asjaolu, et kukkuda oma kasvu kõrguselt kukla peale ei ole võimalik edasi liikudes ja komistades, nagu MJ ja OS liikumist kirjeldasid OS ise ja tunnistaja NH. Kohtukolleegium leiab, et tunnistajate NH ja OS ütlustega on täielikult ümber lükatud süüdistatava U.R-i verisoon ja ütlused sellest, et OS peksis MJ pea veriseks ning viimane on juba enne süüdistatavatega kohtumist oma kasvu kõrguselt kukla peale kukkunud ja surmava vigastuse saanud.
  1. O. Košljakovi kaitsja väidab esitatud apellatsioonis, et tunnistajate IK ja VS ütlustest nähtub, et nad nägid verd maas, kuid see veri oli teisel pool silda, kust tulid OS ja MJ, mitte aga kohas, kus leidis aset tegevus, milles süüdistatakse O. Košljakovi ja U.R-i . Kaitsja järeldab, et seega on õiged U.R-i ütlused, et MJ kukkus pea veriseks ja sai surmavaid vigastusi juba enne silla ületamist. Kohtukolleegium leiab, et selline kaitsja järeldus on ekslik ning ei tugine kriminaalasjas kogutud tõenditele. Mõlemad tunnistajad (IK ja VS) selgitasid, et nägid verd liivakattega teel, mitte asfaltteel. Nimelt selgitas IK VS-st mõnevõrra detailsemalt, et teel jalakäijate silla juurde, mis viib Männi tänavale, jalutas neile vastu Oleg Košljakov. O. Košljakov ütles neile mingil põhjusel, et „noh, andsime talle eile hästi“. Nad olid juba selleks hetkeks liikunud Männi tänava maja XXX juures asuva muruplatsi juurde. Seal muruplatsi läheduses on teerada, mis on liivane. Kui nad liivarajale jõudsid, siis nägi ta kahe peopesa laiust ja umbes 300 mm pikkust vereriba. O. Košljakov osutas sellele ja ütles, et M oli talle 300 dollarit võlgu (Kd II lk 9). Kohtukolleegium osundab, et nähtuvalt OS ütluste ja olustiku seostamise protokolli juures olevast fototabelist (Kd I lk 286) maja aadressil XXX, viidatud liivarada, OS ütlustest nimetatud plekist kast, muruplats, kus leiti MJ surnukeha, asuvad ühel ja samal pool jõge, seega vale on kaitsja väide, et IK ja VS nähtud vereloik asus teisel pool jõge enne silda. Asjaolu, et sündmuskoha vaatluse protokollis sündmuskohal olnud verejäljed ei olnud menetleja poolt nõuetekohaselt fikseeritud ei tähenda, et verejälgi sündmuskohal ei olnud ega neid näinud tunnistajad IK ja VS. Sündmuskoha vaatluse protokollil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, see on vaid üks kriminaalasjas kogutud paljudest tõenditest, mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Lisaks väärib märkimist, et tunnistajad SŠ ja LK selgitasid, et MJ nägu oli tema leidmiskohas verine, veri polnud veel kuivanud, seega on loogiline, et verise peaga maaslamava kannatanu alla pidid jääma ka verejäljed, millistest ilmselt rääkisid ka tunnistajad IK ja VS.
  2. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on vastanud O. Košljakovi kaitsja argumendile, et O. Košljakovi süü puudumist talle inkrimineeritud kuriteos kinnitab DNA ekspertiisiakt (II kd., tl. 131-140), millega ei ole tuvastatud O. Košljakovi puutumust talle süüks arvatud kuriteoga. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles osas ning ei pea vajalikuks seda korrata. Lisaks märgib kohtukolleegium, et sarnaselt sündmuskoha vaatluse protokolliga on DNA ekspertiisiakt vaid üks mitmetest tõenditest, mida maakohus on nende kogumis hinnanud.
  3. Kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad NH, OS, IK ja VS selgitasid, et MJ peksmine süüdistatavate poolt sai alguse just O. Košljakovi poolt kannatanule esitatud etteheitest, et viimane on talle võlgu 300 dollarit. Maakohus on põhjalikult analüüsinud NH ja OS omavahel riimuvaid ütlusi, kes nägid vahetult MJ peksmist ning tuli õigele järeldusele, et mõlemad süüdistatavad peksid kannatanut, U.R aga eriti intensiivselt. Kuigi NH ei näinud kannatanu peksmist O. Košljakovi poolt, kuna U.R-i tegevuse jõhkruse tõttu pööras ta selja ning lihtsalt palus peksmine lõpetada, kannatanu peksmist O. Košljakovi poolt nägi OS. NH selgitas, et ta seisis seljaga peksmise poole ca 4 minutit ning sel ajal võis O. Košljakov kannatanut peksta viisil, nagu seda kirjeldab OS, kes selgitas, et peksmise ajal liitus U.R-iga ka O. Košljakov, kes samuti hakkas maas lamavat M peksma mõlema jalaga valimatult pea ja keha piirkoda. Samas selgitas OS, et O. Košljakovi 16
(18)tekitatud lööke oli umbes
  1. Samas kinnitas OS NH ütlusi sellest, et mingil hetkel NH pööras peksmisele hetkeks selja, kuna oli kohkunud U.R-i ja O. Košljakovi käitumisest. (Kd I lk 251). Tunnistajatele IK ja VS-le rääkis süüdistatav O. Košljakov aga ise, et eelmisel päeval „andsid nad M-le hästi“ ning et „Lopata (U.R ) hüppas sellele lollile jalgadega otse tema peale ja O. Košljakov andis sellele lollile M-le paar korda“. (Kd 2 lk 3, 9)
  2. Paika ei pea O. Košljakovi kaitsja väide, et isegi kui on tõendamist leidnud, et O. Košljakov on löönud MJ vaid paaril korral, siis tema kaitsealuse süüdimõistmine KarS § 118 lg 1 p 1,7 järgi ei ole põhjendatud, sest tõendatud ei ole, et just tema kaitsealune põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjutuse. Vastuseks sellele seisukohale osundab ringkonnakohus, et KarS § 21 lg 2 teine lause toob eraldi välja, et kaastäideviimine on ka see, kui süüteokoosseisu tunnustele vastab mitte iga üksiku kaastäideviija tegevus, vaid kui nende teopanused koostoimes täidavad süütekoosseisu tunnused. Kaastäideviimise korral omistatakse ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikutele kogu tegu ja selle tagajärg. See tähendab, et ühise vägivalla kasutamise käigus põhjustatud raske tervisekahjustuse eest vastutavad kõik osalenud, sõltumata sellest, kes konkreetselt raske tervisekahjustuse põhjustas (analoogsete olukordade kohta vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.04.2001 otsuse nr 3-1-1-29-01 p 5.1 ja 18.01.2005 otsuse nr 3-1-1-97-04 p 19–21). Kuna kaastäideviimise puhul annab iga kaastäideviija oma tegu valitseva panuse ühise teoplaani realiseerimisse, on alusetu O. Košljakovi kaitsja seisukoht, et O. Košljakov ei valitsenud olukorda, seega ei saa kanda vastustust KarS § 118 lg 1 p 1,7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas on vaieldamatult tõendamist leidnud, et peksmisele eelnenud konflikti raha teemal alustas just O. Košljakov, kes liitus U.R-i poolt alustatud kannatanu intensiivse ja jõhkra peksmisega. Erinevalt tunnistaja NH-st, ei proovinud O. Košljakov väidetavalt talle ootamatut U.R-i tegevust takistada, vaid peksis samuti maas lamavat kannatanut jalgadega.
  3. Kõik kaitsjad rõhutavad, et MJ surma põhjuseks olevad tervisekahjustused pea piirkonnas võisid olla tekitatud kõvade tömpide esemetega, näiteks rusikatega, kängitsetud jalgade või muude sarnaste esemetega, samuti kannatanu kukkumisega oma kasvu kõrguselt ja kukla ära löömisega vastu kõva eset või pinda. Teised tervisekahjustused ei olnud ohtlikud kannatanu elule. Kaitsjad järeldavad, et pole välistatud, et MJ surmav tervisekahjustus on saadud oma kasvu kõrguselt kukkumise tagajärjel, mitte aga peksmise tagajärjel, seega süüdistatavatel puudus tahtlus kannatanule raske surmaga lõppenud tervisekahjustuse tekitamiseks. Vastuseks sellele argumendile ringkonnakohus osundab Riigikohtu 02.06.2015 lahendile kriminaalasjas nr. 3-1-1-46-15, milles Riigikohus obiter-dictum korras (p 10.1, 10.2) märkis järgmist.
  4. jaanuaril 2015 jõustus karistusseadustiku muudatus, millega lisati KarS § 118 esimesse lõikese seitsmes punkt. Selles nähakse ette karistus isikule, kes tekitab teisele tervisekahjustuse, mis põhjustab surma. Kuivõrd surma tahtlik põhjustamine kujutab endast tapmist või mõrva (KarS §-d 113 ja 114), ei saa KarS § 118 lg 1 p 7 kohaldada juhul, kui tervisekahjustuse tekitaja tegutseb tahtlikult ka surma osas - sellisel juhul neeldub KarS § 118 lg 1 p 7 §-s 113 või §-s
  5. Seega tuleb KarS § 118 lg 1 p 7 kohaldamine kõne alla vaid juhul, kui tervisekahjustuse tekitaja tegutseb surma põhjustamisel ettevaatamatusega. Selline tõlgendus baseerub KarS §-l 19, mis näeb ette, et isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. KarS § 19 käsitleb vaid enamohtlike tagajärgede subjektiivset koosseisu põhikoosseisu osas kehtib aga KarS § 15 lg-s 1 sätestatud põhimõte, et üldjuhul on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu. See tähendab, et KarS § 118 lg 1 p 7 järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma kui enamohtliku tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus e põhikoosseisule (KarS § 121) vastav tagajärg. 17
(18)KarS § 118 esimesse lõikesse seitsmenda punkti lisamisel on tähendus ka lõike ülejäänud punktide (s.o p-de 1-6) jaoks. Nii on pärast
  1. jaanuari 2015 toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest võimalik KarS § 118 lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (KarS § 18 lg 2) või hooletult (KarS § 18 lg 3). Kuivõrd KarS § 118 lg 1 p-des 1-6 kirjeldatud tagajärgede tahtlikku põhjustamist (erinevalt surma põhjustamisest) ei ole seadusandja eraldi kriminaliseerinud, tuleb KarS § 118 lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka selline isik, kes põhjustab tagajärje tahtlikult. Käesoleval juhul peksid mõlemad süüdistatavad kannatanut jalgadega pea ja keha piirkonda ning see peksmine oli intensiivne ning kestis ca 4 minutit, seega süüdistatavate tegevuse kvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi ei oma tähtsust asjaolu, et surmav vigastus võis kannatanul tekkida juba esimese U.R-i poolt käega tekitatud löögist, mille tulemusel kannatanu oma kasvu kõrguselt kukkus.
  2. U.R-i kaitsja palub mõista süüdistatavale kergem karistus üksnes tema tegevuse kergemaks ümberkvalifitseerimise kontekstis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistatavate tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1,7 järgi ning nõustub maakohtu põhjendustega süüdistatavatele karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata, siis jääb kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus rahuldamata. 20.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

U.R-i kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova taotles maakohtu otsusega tutvumise, apellatsiooni koostamise ja istungil osalemise eest riigi õigusabi osutamiseks tasu väljamõistmist summas 168,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse I. Sokolvi ja O. Košljakovi suhtes muutmata, seega jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 21. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellantide poolt nimetatud ja

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 26.

mai 2017 otsuse I. Sokolvi ja O. Košljakovi suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.