1-16-10316/161

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10316 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Riina Palmi, Natalja Lehmus Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru Kaitsja Vandeadvokaat Argo Küünemäe kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Oleg Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu OLEG KOŠLJAKOV, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 37801010216, Karistuse kandmise algus 07.07.2016 ja lõpp 07.03.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.09.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta OLEG KOŠLJAKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Oleg Košljakovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 26.05.2017 otsusega tunnistati Oleg Košljakov süüdi KarS § 118 lg 1 p 1,7 järgi ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. KarS 1 § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning Oleg Košljakovile mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 07.07.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Oleg Košljakovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Oleg Košljakovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta saab aru, et on toime pannud kuriteod ja kannab nende eest karistust. Vabaduses on tal xxxx laps, kes elab oma vanaemaga. Ta peab hakkama teda üleval pidama. Lapse ema jättis lapse koos temaga ja last kasvatab alates
2. aastast kinnipeetava ema, kellel on olemas ametlik töö- ja elukoht. Ema on xxxx, kuid töötab. Tööle saab kinnipeetav asuda teisel päeval peale vabanemist ilma katseajata firmasse, mis tegeleb ripplagede paigaldusega. Tal on metallkonstruktsioonide kokkupanemise elukutse omandatud. Sõltuvusi ei ole tal põhimõtteliselt olnud, ravi ei ole ta saanud. Tarvitas alkoholi väga harva. Lubab täita vabanemisel kõiki kohustusi. Tütar on talle kõige tähtsam ja nad suhtlevad telefoni teel ning teevad koduseid töid, kuna vanaema lõpetab töö alles kell 10 õhtul. Tütrega läbisaamine on väga hea. Selgitab, et tal olid lühiajalised kokkusaamised tütre ja emaga, kuna laps on alaealine ja ta ei saa üksi külastama tulla. Nad käisid ka pikaajalistel kokkusaamistel. Selgitab, et kuritegu, mille eest ta praegu karistust kannab, ei ole toime pandud ettekavatsetult. Ta on terve elu tööd teinud, normaalset elu elanud ja ei ole kuulunud kuritegelikesse ühendustesse. Ta on endas kindel, et ei pane toime uusi kuritegusid. Kaitsja toob välja, et isiku toimepandud kuritegu ei õigusta miski ja isik ei püüagi seda õigustada, kuid käesoleval ajal tuleb otsustada, mis inimesest edasi saab. Kaitsja leiab, et olukorras kus isik on 2/3 oma karistusest ehk üle 3 aasta ära kandnud ning isikul on elu sellisel moel muutunud, et tema ainuke laps on läinud elama vanaema juurde ja lapse ema on sisuliselt lapse hüljanud, siis kaitsja leiab, et süüdimõistetul on olemas sotsiaalne keskkond, mis ilmselgelt tulevikus motiveerib teda teisiti käituma, kui ta varem seda teinud on. Kinnipeetava ja tema tütre vahel toimub väga sage suhtlemine ja kohtumised kinnitavad seda, et isikute vahel on hea suhe. Kui kinnipeetava elab koos oma ema ja xxxx lapsega, kelle vahel on head suhted, siis ilmselgelt soodustab see isiku käitumise muutust. Kogu ühiskond saab sellest kasu, kui kinnipeetu väljub vanglast, tal on olemas sotsiaalne keskkond ja tulevikus ei pea riik tegelema tema õigusvastase tegevusega. Isik kinnitas, et ta kohustub täitma lisatingimusi ja riigil on lisaks võimalus kontrollida isiku käitumist läbi kriminaalhooldaja ja elektroonilise valve. Eeltoodud asjaoludel palub kaitsja vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega kohaldades lisatingimusi, et riigil oleks ülevaade isiku tegevusest. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on käesoleval ajal karistusregistri andmete kohaselt 1 kehtiv kriminaalkaristus. Vangistuses viibib ta juba teist korda, mistõttu ei ole varasem reaalne vangistus isikule vajalikku preventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on vägivaldne kehavigastuse tekitamine, millega põhjustati inimese surm. Kuritegu on toime pandud grupis, alkoholijoobes olles isiklike suhete pinnalt tekkinud probleemide tõttu, mis viitab oskamatusele probleeme lahendada seaduskuulekal teel. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Ta on määratud tööle vangla majandustöödele koristajana, kuid ta keeldub koristajana töötamisest, enda sõnul soovib muud tööd teha, kuna tal on muud tööoskused. Seetõttu on kinnipeetaval 1 kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse eest, millest järeldub, et kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 31-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav alustas 17.06.2019 riigikeele A1 taseme läbimist ning temaga on vesteldud erinevatel riskipõhistel teemadel, sealhulgas alkoholi liigtarvitamisest, mõjust käitumisele ja tagajärgede analüüsist ning ka kuritegelikust käitumisest, ühiskonna normidest ja empaatiavõimest. Vestluste läbimise järgselt ilmnes, et kinnipeetav ise end alkoholisõltlaseks ei pea ning oma tarvitamise harjumustes suurt probleemi ei näe. Samuti hindab ta toimepandud kuritegu küll negatiivselt, kuid süüd ei tunnista, isiku sõnul on tegu tõendamata. Enda sõnul võib ta kergelt ärrituda, kuid süüdistab enda ärritumise põhjuses teiste inimeste käitumist. Vabanemisjärgseid elutingimusi võib kinnipeetava puhul pidada kohati heaks ja vabanemist toetavaks. Tal on võimalik elama asuda emale kuuluvas korteris xxxx. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ema on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks korteris ja seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Samas nähtub, et enne vangistust elas ta samuti xxxx ning kuriteod on toimepandud seal. Seega vabaneks ta samasse keskkonda, mistõttu ei ole elukoha olemasolu määrava tähtsusega edaspidi kuritegude ärahoidmisel, pigem jätkates suhtlemist endise tutvusringkonnaga on tegemist uue kuriteo toimepanemise riskiga, kuivõrd kuriteo pani ta toime grupis, kus oli teise süüdistatava poolt pigem mõjutatav ning ta ei olnud võimeline iseseisvalt vastu võtma seaduskuulekaid otsuseid. Vabanemisel on kinnipeetaval garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx, mis tagab talle ka igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetav töötas ka vahetult enne vangistust ning omas sissetulekut. Kuivõrd kuritegu ei ole toime pandud materiaalse kasu saamiseks, ei vähenda töökoha olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski isiku puhul. Iseloomustusest nähtuvalt isik end ise alkoholi liigtarvitajaks ei pea ning üldiselt oma tarvitamise harjumuses probleemi ei näe. Tunnistab, et tarvitab alkoholi harva, kuid suures koguses ja tavaliselt kaasnevad tarvitamisega negatiivsed tagajärjed. Lisaks nähtub, et isik on kõrge enesehinnanguga ning peab enda seisukohti teiste omadest tähtsamaks. Kohus peab alkoholi tarvitamise ning endise tutvusringkonnaga suhtlemise jätkamist uue kuriteo panemise kõrgeks riskiks ja seda eriti olukorras, kus isik käesolevas kuriteod oma süüd ei näe ega seda tunnista, mis viitab sellele, et ta võib sarnases olukorras samuti vägivaldselt käituda, mis võib lõppeda pöördumatute tagajärgedega. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Oleg Košljakovi vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud. Kuritegude toimepanemise asjaoludest, tema varasemast elukäigust ja hoiakutest ning käitumisest vangistuses lähtuv ohuprognoos annab 3 küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid kindla elu- ja töökoha näol, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Oleg Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 27.09.2019 kohtumäärus 1-16-10316 jõustus
3. novembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 4