1-16-10316/103

1 Kriminaalasi nr 1-16-10316 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10316 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Oleg Košljakovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu OLEG KOŠLJAKOV, isikukood 37801010216, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 07.07.2016 ja lõpp 07.03.2021 Kaitsja Irina Vassiljeva kokkuleppel RESOLUTSIOON Jätta OLEG KOŠLJAKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.11.2018 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava Oleg Košljakovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Oleg Košljakov kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 26.05.2017 kohtuotsusega nr 1-1610316 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 1,7 j ärgi ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati Oleg Košljakovile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 vangistuse 4 aastat ja 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks Oleg Košljakovi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 07.07.
2. Tegemist on kinnipeetava teise vangistuse ja viienda kuriteoga. Oleg Košljakovi esimesed kuriteod olid vargused ning seejärel avalik vargus vägivallaga, kelmus ja kehavigastuste tekitamine. Hilisemalt on isikut ühel korral karistatud joobes juhtimise eest. Käesolevalt on isik süüdi tunnistatud taaskord vägivaldse kuriteo toimepanemise eest, milleks oli raskete kehavigastuste tekitamine, millega põhjustati surm. Sellest tulenevalt on kuritegude raskusaste suurem. Ühiseks teguriks kõikide kuritegude puhul on olnud alkohol. Tallinna Vanglas läbis isik ajavahemikul 13.03.-20.04.2017 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja ajavahemikul 07.08.-04.09.2017 sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. L isaks läbis isik Tallinna Vanglas 19.06.2017 suitsetamisest l oobumise nõustamise ja ajavahemikul 12.09.2017-15.03.2018 A1 taseme riigikeelekursuse, kuid koolieksami tulemus ei olnud piisav, et asuda õppima A2 taseme kursusele, planeeritud on kursus uuesti läbida. Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul töötanud (planeeritud 2018 III kv -2019 II kv), põhjenduseks toob terviseprobleemid. Vestlus riskeerivast elustiilist loobumiseks on planeeritud 2019 I kv ning riskipõhised vestlused muutmaks süüdimõistetu kuritegelikke hoiakuid on planeeritud
3. aastaks. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetav nimetab oma elukohaks xxxx asuva 3-toalise korteri, mis kuulub tema ema N K. Samas viibis ta enamuse ajast oma elukaaslase juures xxxx majas, kus elavad tema elukaaslane J B koos oma poja N ja nende ühise tütre D. Käesoleval hetkel ei ole kinnipeetaval suhteid elukaaslasega ja lapse D. Elamistingimused mõlemal aadressil on head, korterid on remonditud, kõik igapäevaeluks vajalik on olemas. Jalavõruga vabanemiseks on elukoht sobiv ja ema on andnud nõusoleku, et poeg vabaneb tema juurde. Kinnipeetav omab põhiharidust, mille omandas Loksa Vene Gümnaasiumis. Edasist hariduse omandamist ei pidanud vajalikuks, vaid soovis hakata ise teenima, samas selgitas, et tegelikult ei õppinud edasi, kuna sai noorelt isaks ning ei olnud enam aega. Keskhariduse omandamise jaoks ei ole motiveeritud, leiab, et on selleks juba liiga vana. Isik on motiveeritud õppima riigikeelt. Hetkel on riigikeele oskus rahuldav, saab kõnest aru kui rääkida aeglaselt. Väidetavalt omas eelnevalt juhilube, kuid praegu on need kehtetud, lisaks on olemas tõstukijuhi tunnistus. Vahetult enne käesolevat vangistust töötas isik ametlikult xxxx Xxxx AS-s. Varasemalt on esinenud ka perioode, mil ei omanud kindlat sissetulekut, sai xxxx. Enne vangistust moodustas sissetuleku ka elukaaslase xxxx. Süüdimõistetu leidis, et raha jagus ning ta sai hakkama. Samas on eelnevalt toime pannud varguse majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vanglas soovib töötada, samas on vastumeelne majandustöödel osalemise suhtes, tuues ettekäändeks tervislikud põhjused. Isikut toetatakse vangistuse ajal materiaalselt. Suhted päritoluperekonnaga on head. Kinnipeetav suhtleb tihedalt nii ema kui vanema vennaga. Enne vangistust elas isik i gapäevaselt koos elukaaslase ja lapsega, samuti elas nende juures elukaaslase laps esimesest kooselust. Kinnipeetava korduvad seaduserikkumised on näidanud, et isiku senine elustiil on olnud liialt riskeeriv ja hoolimatu. Isikut on korduvalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Ise ta ennast alkoholi liigtarvitajaks ei pea, öeldes, et tarvitab alkoholi harva, kuid tarvitades on kogused pigem suured. Väidab, et tervislik seisund ei luba tal enam alkoholi tarvitada, samas siiski aegajalt tarvitab alkoholi. Väljendab, et on aru saanud alkoholi kahjulikkusest käitumisele. Narkootikume ei tarvita. Kinnipeetav saab alates 3
4. aastast xxxx , kuna põeb xxxx. Tal on ka erinevad liigesevalud, samas tegeleb aktiivselt spordiga. A eg-ajalt on isikul esinenud ka depressiooni. Väga enesekindel. Toimepandud kurite gude arv näitab, et isik ei suuda ära tunda võimalikke riskiolukordi ega käituda alati oma tegevuse tagajärgedele mõtlevalt. Ametiisikutega suhtlemisel on viisakas ja sõbralik, samas ainult siis, kui teema on talle meeldiv. Kriminaalhooldusel viibides täitis nõudeid korralikult. Uue kuriteo pani toime ajal, mil enam ei viibinud kriminaalhooldusel. Korduvad kuriteod, ka joobes juhtimised viitavad sellele, et isik ei järgi ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid. Viimane kuritegu lõppes kannatanu surmaga, mis näitab, et isiku hoiakud ei ole muutunud ning ta on toime pannud raskeima tagajärjega kuriteo. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht on kõige tõenäolisem olukordades, kus isik on tarvitanud alkoholi, on sattunud kokku inimestega, kes samuti liigtarvitavad alkoholi, elavad riskeerivat eluviisi, tekib konflikt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 23% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Oleg Košljakovi vanglast tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldus ametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni 07.03.2021 ning tulenevalt tema ohtlikkusest ja uue kuriteo sooritamise riskist käitumiskontroll tähtajaga 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Oleg Košljakovile KarS § 75 lg 2 p -des 2,4,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb ametnik ettepaneku määrata 5 kuud. Oleg Košljakov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama läheks ta vabanemisel ema N K juurde xxxx aadressile xxxx. Ei vasta tõele, et ta oma tütrega ei suhtle. Tütar elab tema emaga ja on ema ülalpidamisel. Tütre emal on uus pere ja uus laps. Tütar käib teda ka vanglas vaatamas. Elukaaslasega ta tõesti ei suhtle, kuna viimasel on uus mees ja laps. Tütar ootab teda , käib tema juures pikaajalistel kokkusaamistel ja käis ka isadepäeval vanglas. Isiku väitel on tal probleeme jalgadega ja praegu läbi b ta uuringuid, kuna tal saab grupp läbi. Enne vangistust töötas ta metallkonstruktsioonidega. Ta ei ole teadlik, kas saab seda tööd edasi teha. Tal on vabanemisel töökoht olemas, materjalides peaks see ka kirjas olemas. Garantiikirja ei ole, aga kriminaalhooldusametnik, kes ema juures käis, helistas sinna firmasse ja uuris seda. Enne, kui vangla koostas kohtu jaoks dokumente, edastas ta vanglale selle info ja nad oleks id pidanud selle ära märkima. Kinnipeetav palus võtta arvesse, et vangistuse jooksul ei ole ta rikkunud korda ja tal on olnud aega mõelda oma käitumise üle. Kui kohus ta vabastab, siis on tal olemas töökoht ning ta saaks oma peret toetada. Ta tutvu s ühe naisterahvaga, kellel on poeg ja kellega nad suhtlevad tihedalt ning on valmis koos olema. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Oleg Košljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Oleg Košljakovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja Irina Vassiljeva märkis kohtuistungil, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla võimaldab teostada tema üle järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust ning see kindlustaks positiivsed muutused, andes temale võimaluse tõestada, et ta on võimeline õiguskuulekalt käituma. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kinnipidamise ajal muutunud, mistõttu saab teha järelduse, et karistus on 4 täitnud oma eesmärgi. Kinnipeetav on läbinud kursused viha käsitlemiseks, teised sotsiaalsed kursused, aktiivselt suhtleb inspektor-kontaktisikuga ja osaleb vestlustel psühholoogiga, läbis eesti keele kursused, jättis suitsetamise maha. Käesolevaks ajaks on ta ära kandnud 4 aasta ja 8 kuulisest karistusest 2 aastat ja 4 kuud. Seega, arvestades tema käitumist vangistuse ajal, saab teha vaid ühe järelduse, et puuduvad takistused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastavalt karistusregistri väljavõttele on Oleg Košljakovil vaid 2 kehtivat kriminaalkaristust, seega on kõik varasemad karistused kustunud ning selles osas on Oleg Košljakov ennast ühiskonna ees rehabiliteerinud. Samuti palu s kaitsja kohtul jätta tähelepanuta kinnipeetava kohta esitatud uute kuritegude toimepanemise protsendid, kuna jääb arusaamatuks, millest lähtuvalt on vangla leidnud, et isik, kes on 2 aastat ja 4 kuud olnud väga õiguskuulekas isik vanglas, on kõrgohtlik avalikkusele. Samuti on kohtud asunud korduvalt seisukohale, et vanglate poolt esitatud protsente uute kuritegude toimepanemise osas ei saa arvesse võtta. Õigusteaduslik arvamus, nagu tegelikult igasugu ne ratsionaalsetest kaalutlustest lähtuv arvamus peab baseeruma põhjendustel, seega tuleb ära näidata, miks keegi midagi arvab. Vangla arvamuses seda ei tehta. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka elutingimused, mis teda vabanemise korral ootavad. Kinnipeetaval on Eesti Vabariigis kindel elukoht, kus hakkab elama koos oma ema ja tütrega, kelle kasvatamisel ja ülalpidamisel soovib ta väga osaleda. Samuti on olemas kindel töökoht ja seega on võimalik ennast, oma last ja peret ülal pidada. Kinnipeetava käitumist vangistuse ajal saab hinnata vaid positiivselt – ta osaleb eesti keele õppes, vestlustel psühholoogiga, ta on üks kord distsiplinaarkorras karistatud (teretas teist kinnipeetavat). Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse on positiivne ja ta on koostöövalmis. Seega ohud, et vabanedes võib ta panna toime uue kuriteo, on minimaalsed, kuna ta on väga palju muutunud ja muutnud oma ellusuhtumist. Seega risk, et ta paneks toime uusi kuritegusid, on elektroonilise valve tingimustes praktiliselt olematu. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline järgima õiguskuulekat eluviisi. Kaitsja p alus kohtul võtta arvesse kinnipeetava probleeme tervisega. Tal on krooniline artroos, hüpertoonia, menisk
5. tase, mistõttu on vajalik kirurgiline sekkumine. Probleemid on ka maoga, mis vajavad samuti kirurgilist sekkumist, klapi vahetust. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Oleg Košljakov viibib. Vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses, tegeleda oma perekonnaga, aidata oma ema, tagada neile materiaalse kindluse ja tegeleda oma tervisega. Praegu kaaluvad positiivsed asjaolud üle kõik muud asjaolud, mistõttu palus kaitsja Oleg Košljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Oleg Ko šljakov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Seega ei ole isik varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käe solev kuritegu on eelmise kuriteoga võrreldes raskem, nimelt on käesolev kuritegu raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule ning sama tegevusega 5 põhjustatud ettevaatamatusest isiku surm, eelmine kuritegu oli mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse eest, millest järeldub, et ta ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis omakorda seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, suit setamisest loobumise nõustamise. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-112-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav ei ole veel tööle asunud, kuna tulenevalt tema tervise probleemidest on töötamine planeeritud 2018 III kv-2019 II kv, vestlus riskeerivast elustiilist loobumiseks on planeeritud 2019 I kvartalisse ning riskipõhised vestlused kuritegelike hoiakute muutmiseks on planeeritud
6. aastasse. Seega on kinnipeetavale individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine pooleli. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kuid garanteeritud töökoht puudub. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tal on vabanemisel töökoht olemas, kuid peale isiku enda ütluste muid tõendeid selle kohta ei ole. I seloomustusest nähtub, et vahetult enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult ning sai lisaks töövõimetuspensioni. Seega isegi, kui kinnipeetaval on vabanemisel olemas töökoht ja sellega kaasnev sissetulek majanduslikult toimetulemiseks, ei erine tema vabastamisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vangistust ning need ei ole ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Materjalidest nähtuvalt on isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Ise ta end liigtarvitajaks ei pea, kuid tunnistab, et alkoholi tarvitab. Samas on käesoleva raske kuriteo toimepanemist soodustanud alkoholi tarvitamine ning teda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Seega esineb kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk seoses kinnipeetava poolt alkoholi kuritarvitamisega. Kuivõrd käesolev kuritegu on toime pandud grupis, võib eeldada, et isiku tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid, kelle poolt ta võib olla mõjutatav. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud selles, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmak s ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingi misi enne tähtaega vabastamist. Kuigi kinnipeetava puhul esinevad mõned positiivsed asjaolud, ei kaalu need üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Oleg Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 6 Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
8. detsembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 14.12.2018 kohtumäärus 1 -16-10316 jõustus
9. veebruaril
10. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent