1-16-10316/116

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10316 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2018 määrus Oleg Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Oleg Košljakovi (ik 37801010216) kaitsja jurist Irina Vassiljeva, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 26.05.2017 otsusega tunnistati O. Košljakov süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.07.2016 ja lõpeb 07.03.
6. Viru Vangla esitas 05.11.2018 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu O. Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 14.12.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. O. Košljakovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta teistkordselt. Seega ei ole isik varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on võrreldes eelmisega raskem – O. Košljakovi karistati raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati oht elule ja teise isiku surm ettevaatamatusest. Eelmine kuritegu oli mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. O. Košljakov omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse eest, millest järeldub, et isik ei suuda ka vanglas range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale ning õiguskuulekalt käituda, mis omakorda seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses (RKKKm nr 3-1-1-91-06).
9. Maakohus pidas positiivseks, et O. Košljakov on kinnipidamiskohas läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning suitsetamisest loobumise nõustamise. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et süüdimõistetule individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine on pooleli. O. Košljakovil on vabanemise korral olemas kindel elukoht, kuid puudub kindel töökoht. Enne vangistust töötas süüdimõistetu ametlikult, saades ka töövõimetuspensioni. Seega, isegi kui O. Košljakovil oleks vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht, ei erineksid tema vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vangistust ning need ei ole ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel.
10. Ühtlasi on O. Košljakovil probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Süüdimõistetu ise ennast liigtarvitajaks ei pea, kuid tunnistab alkoholi tarvitamist. Samas on käesoleva raske kuriteo toimepanemist soodustanud alkoholi tarvitamine ning teda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Seega esineb maakohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk seoses O. Košljakovi poolt alkoholi kuritarvitamisega.
11. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus veendunud, et O. Košljakov oleks ennetähtaegse vabanemise korral suuteline täitma kõiki kriminaalhooldustingimusi ja kohustusi ning et käitumiskontroll oleks piisav, hoidmaks ära süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse O. Košljakovi kaitsja jurist I. Vassiljeva, kes taotleb Harju Maakohtu 14.12.2018 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega vabastada O. Košljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Alternatiivselt taotletakse asja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks. Samuti taotletakse kohustada O. Košljakovi läbima alkoholi tarvitamise vastane kodeerimine.
13. Esmalt toob O. Košljakovi kaitsja määruskaebuses välja Viru Vangla iseloomustuses toodud vead ning põhjused, miks süüdimõistetu ja tema kaitsja leiavad, et need ei vasta tõele.
14. Kokkuvõtvalt leitakse määruskaebuses, et O. Košljakovi ennetähtaegsest vabastamisest keelduti peamiselt üldpreventiivsetel kaalutlustel ja jäeti kõrvale eripreventiivsed kaalutlused. Maakohtu põhjendustes prevaleerib seisukoht, et vangistuses isiku käitumine ei parane, kuid sellise käsitluse korral muutub ennetähtaegse vabastamise instituut sisutuks. Ei ole arusaadav, missugused faktilised asjaolud võimaldavad arvata, et O. Košljakov võib panna toime uusi kuritegusid ega täidaks kriminaalhoolduse nõudeid. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. O. Košljakov on saavutanud individuaalses täitmiskavas 2 seatud eesmärgid ja tal on üks distsiplinaarkaristus, millele ei saa tõsiselt tugineda. O. Košljakovi püüdlikkus näitab, et karistuse üld – ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemseks. Vabaduses on talle garanteeritud töökoht, mida kinnitab vastav garantiikiri.
15. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus O. Košljakov viibib. Vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses, tegeleda oma perekonnaga, aidata oma ema, tagada neile materiaalse kindluse ja tegeleda oma tervisega. Samuti saab kriminaalhooldaja igal ajal kohtuda O. Košljakoviga ja kontrollida alkoholi tarvitamist. Lisaks sellele on O. Košljakov valmis pöörduma meditsiinilise abi poole ja läbima alkoholi tarvitamise vastase kodeerimise. Seega risk, et O. Košljakov paneks toime uusi kuritegusid, on elektroonilise valve tingimustes praktiliselt olematu.
16. Arvestades O. Košljakovi vabastamise kasuks rääkivate asjaolude rohkust, ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks need asjaolud kogumis ei saanud vaatamata kuritegude toimepanemise asjaoludele siiski kaasa tuua O. Košljakovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
17. Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 21.01.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
18. Ka ringkonnakohus ei vabasta O. Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
19. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et esitatud määruskaebus on õiguslikult ebakorrektne. Kaebuses taotletakse Harju Maakohtu 14.12.2018 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega vabastada O. Košljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Ringkonnakohus märgib, et sellist Harju Maakohtu otsust käesolevas asjas ei ole ning määruskaebemenetluses on võimalik taotleda üksnes Viru Maakohtu 14.12.2018 määruse tühistamist ja O. Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ühtlasi taotletakse alternatiivselt asja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks, samas ei ole kaebuses välja toodud, missugusele kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele tuginevalt asja tagastamist maakohtule taotletakse. Kindlasti ei saa selleks olla maakohtu põhjendustega mitte nõustumine. Seega on alternatiivselt esitatud taotlus õiguslikult sisutühi. Viimaks selgitab ringkonnakohus sedagi, et käesolevas määruskaebemenetluses ei ole võimalik vaidlustada Viru Vangla iseloomustuses toodud faktilisi asjaolusid. Kui süüdimõistetu ei nõustu tema kohta koostatud iseloomustusega, on seda võimalik vaidlustada halduskorras.
20. Mis puudutab aga O. Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlust, siis siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Vastupidiselt määruskaebuse esitaja seisukohale on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, arvestades ka O. Košljakovi positiivselt iseloomustavate asjaoludega, miks viimane tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Seega ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja O. Košljakovi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3
21. On õige, et O. Košljakovi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid – isik omab vabanemise korral kindlat elukohta, on läbinud kinnipidamiskohas sotsiaalprogramme ja osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel ning riigikeelekursusel tasemel A
22. Samas ei kaalu süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud käesolevalt üle temast lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
23. Esmalt on O. Košljakovi osas tõepoolest täitmata vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab O. Košljakov kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse eest. Kaebuses toodud seisukoht, et tegemist on tühise rikkumisega, on ainetu. Distsiplinaarkaristusi ei ole võimalik selliselt määratleda. Arvestades O. Košljakovile määratud distsiplinaarkaristust, on võimalik öelda, et O. Košljakovil on siiski olnud kinnipidamiskohas probleeme ametnike korraldustele allumisega. Eeltoodust on aga võimalik omakorda järeldada, et kui O. Košljakov ei ole range järelevalve tingimustes suuteline kehtestatud reegleid täitma, on vähe tõenäoline, et ta ka temale määratud kriminaalhooldusnõudeid täidaks.
24. Samuti ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et süüdimõistetu oleks vabaduses suuteline uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. O. Košljakov omab kahte kehtivat kriminaalkaristust erinevate kuritegude toimepanemise eest (KarS § 424 ning § 118 lg 1 p 1 ja 7). Muuhulgas on käesoleva karistuse aluseks olev kuritegu ringkonnakohtu hinnangul äärmiselt vägivaldne – nimelt peksis O. Košljakov kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega pea, näo ja keha piirkonda, mille tagajärjel tekkisid kannatanul eluohtlikud tervisekahjustused ja ta suri sündmuskohal. Kuriteo toimepanemise eesmärgiks oli valu ja tervisekahjustuste tekitamine. Seega saab öelda, et O. Košljakovi puhul on tegemist impulsiivse, tagajärgedega mittearvestava isikuga, kes võib ilma mõjuva põhjuseta toime panna raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalhooldustingimustes oleks tagatud O. Košljakovi õiguskuulekus. Ringkonnakohus, tuginedes eeltoodule, selles nii veendunud ei ole. Nimelt, arvestades kogumis süüdimõistetu käitumist kinnipidamiskohas ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole ringkonnakohus vastupidiselt kaebuses toodule kindel, et O. Košljakov oleks suuteline täitma kriminaalhooldusnõudeid ja hoiduma uue kuriteo toimepanemisest. Seega on O. Košljakovi vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht, mistõttu tuleb süüdimõistetu jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda ka elektroonilise valve alla.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 14.12.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4