3-23-588/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-588 Haldusasi O.V kaebus Tervisekassalt vaktsiinikahju hüvitise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2024. a otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja O.V Vastustaja Tervisekassa, esindaja Matis Rüütel Kaasatud haldusorgan Ravimiamet, esindaja Heleni Mäe Menetluse alus ringkonnakohtus O.V apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta toimikusse võtmata O.V apellatsioonkaebuse lisad 1–6.

2.Jätta O.V apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2024. a otsus muutmata.

3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-588 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. O.V (kaebaja) esitas 13. mail 2022 Eesti Haigekassale (alates 1. aprillist 2023 Tervisekassa) taotluse vaktsineerimisega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks. Taotluses märgiti, et kaebajal on tekkinud vaktsineerimise tagajärjel süvaveeni tromboos. Samuti pikaajalised tugevad valud erinevates veenides üle kogu keha ja tugevad peavalud. Hiljuti diagnoositi astma ja kõhunäärme probleemid. Valud ja põletikud liigestes. Nõrkus, väsimus, immuunsuse langus, valud, halb enesetunne. Ilmselt erinevate organite ja süsteemide vigastused.

2.Eesti Haigekassa jättis 25. oktoobri 2022. a otsusega nr 1.1-3.5/730 kaebaja taotluse rahuldamata, sest seos vaktsineerimise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel tõenäoliselt puudub. Vastustaja tugines oma otsuse tegemisel Ravimiameti hinnangule, mis oli otsusele lisatud. Otsuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1)Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos vasempoolse v. brachialise tromboosi ja vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub. Puudub ajaline seos vaktsineerimise ja tromboosi vahel (vaktsineerimine toimus 13. oktoobril 2021, kaebused esitati 21. novembril 2021 ehk 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist). Kuigi tromboosi seostatakse nii Covid-19 infektsiooni põdemisega kui ka adenoviirusvektorvaktsiinidega, ei ole leitud põhjuslikku seost mRNAvaktsiinidega (sh Spikevax). Vaktsineerimise järgsete reaktsioonide, sh autoimmuunsete ja põletikuliste sündroomide teket Covid-19 vaktsineerimise järgselt on põhjalikult uuritud ning leitud, et keskmine sümptomite tekkeaeg pärast vaktsineerimist on kuni 3 nädalat. Ka Spikevax toimemehhanismi arvestades tekivad kõrvaltoimed immuunvastuse kujunemise ajal, s.o maksimaalselt kuni kolme nädala jooksul pärast vaktsineerimist, mistõttu ei saa hilisem terviseseisundi halvenemine olla ajalises seoses vaktsineerimisega. Teadaolevalt esineb aasta jooksul süvaveenitromboosi ühel isikul 1000-st, sellest omakorda ainult 4–10%-l on tromb ülajäseme veenides. Seda tüüpi tromboosi esineb enamasti patsienditel, kellel on rasked kaasuvad haigused (pahaloomulised kasvajad või ka meditsiiniline sekkumine (nt kateetrid)).

Neid faktoreid kaebajal ei esinenud. Pereanamneesis on kaebaja isal olnud insult. Kaebajalt võeti 2. detsembril 2021 erinevad hüübimisega seotud analüüsid. Üks neist oli Hep/Pf4 Ab, mis osutus positiivseks, kuid trombotsüütide arv ei olnud vähenenud. Tegemist oli antikehadega, mis seostuvad trombotsüütide faktor 4 kompleksiga. Selle tulemusena toimus trombotsüütide pinnal immunoloogiline reaktsioon, mis võis viia tromboosi tekkeni. Lisaks on detsembris 2021 positiivne luupusantikoagulantide test. Hep/PF4 antikehad hepariini puudumisel võisid esineda ka autoimmuunsete haiguste puhul, nende esinemine oli näiteks kirjeldatud süsteemse erütematoosluupuse patsientidel. Kuigi kaebajal ei olnud ühtegi autoimmuunset haigust diagnoositud, oli tal novembris 2021 radioloogiliselt algava sakroiliidi leid, vaktsineerimise eelselt alaselja kaebused, pikaajalised liigeste ja seedehäirete kaebused.

Hep/Pf4 Ab veremarkeri tõusu analoogilistel juhtumitel on kirjeldatud adenoviirusvektorvaktsiinidega seostatava trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi korral ning see konkreetne veremarker oli kaebajal tõusnud. See on ka põhjus, miks tema raviarstil jäi kahtlus, et v. brachialise tromboos oli tekkinud vaktsiini kõrvaltoimena. Ravimiamet kasutab põhjusliku seose hindamiseks Maailma Terviseorganisatsiooni juhendit. Juhendi kohaselt hinnang vasempoolse v. brachialise tromboosi ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele klass C, juhuslik kokkulangevus, st kõrvaltoime võib olla tingitud põhihaigusest või uuest haigusseisundist või kokkupuutest muu ainega kui vaktsiin;

2)Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos artralgia, võimaliku polüartriidi ja vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub. Esiteks esinevad need kaebused kaebajal juba aastaid varem enne vaktsineerimist. Esimene vihje aastast 2012. Kaebaja käis erinevate spetsialistide vastuvõttudel (neuroloog, ortopeed, taastusraviarst), saanud korduvalt füsioteraapiat. Sama muster on jätkunud ka vaktsineerimise järgselt. Oli kahtlus sakroiliidile (hetkel pole see 2(11) 3-23-588 kinnitunud), kuid ka see kahtlus tekkis enne vaktsiini manustamist. Maailma Terviseorganisatsiooni juhendi kohaselt hinnang artralgia, võimaliku polüartriidi ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele klass C, juhuslik kokkulangevus);

3)Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos kõhulahtisuse ja kõhuvalu (ärritunud soole sündroom) ning vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub. Kaebajal on olnud aastaid probleeme kõhuvaludega, seedehäirete ja kõhulahtisusega. Ta on käinud ka erinevate spetsialistide juures, tehtud täpsustavaid uuringuid. Probleem esines aastaid enne vaktsineerimist. Ajaliselt pärast vaktsineerimist on kaebaja käinud uuesti gastroenteroloogi vastuvõtul, kes esmakordselt tegi roojast lipaasi analüüsi. Selgus, et lipaas oli madal, ordineeriti ravi, mille efekt oli hea. Ultraheliuuringul ja kompuutertomograafilisel uuringul kõhunäärme patoloogilist muutust ei tuvastatud. Tegemist oli ilmselt ajalise kokkulangevusega, põhjuslik seos oli väga ebatõenäoline. Maailma Terviseorganisatsiooni juhendi kohaselt hinnang kõhulahtisuse, kõhuvalu (ärritunud soole sündroom) ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele klass C, juhuslik kokkulangevus;

4)Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos astma ja vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub. Esmalt, astmat täna Spikevax vaktsiiniga põhjuslikult ei seostata. Astma on väga levinud haigus.

Maailma elanikkonnast põeb seda haigust 5–10%. Maailmas on vaktsineeritud Spikevax vaktsiiniga miljoneid inimesi ning ainult üksikutel juhtudel on teada antud ajalisest seosest vaktsineerimisega hilise algusega astma tekkest. Kaebajal puudus lisaks muule ajaline seos vaktsiini ja astma tekke vahel (vaktsineerimine 13. oktoobril 2021, astma diagnoositud 17. juulil 2022). Maailma Terviseorganisatsiooni juhendi kohaselt hinnang astma ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele klass C, juhuslik kokkulangevus;

5)Ravimiamet tugines oma hinnangus kaebaja kohta tervise infosüsteemis (TIS) olevale dokumentatsioonile perioodil 1. jaanuar 2011 – 16. oktoober 2022.

3.Eesti Haigekassa jättis 14. veebruari 2023. a vaideotsusega nr 1.1-3.5/82 kaebaja vaide rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1)praeguses menetluses ei anta hinnangut kaebaja ravile (sh vaktsineerimise lubatavusele).

Ravimiameti ülesandeks ei ole tuvastada kaebaja tervisehädade põhjuseid. Ravimiamet peab üksnes hindama, kas arsti poolt dokumenteeritud tervisehäire ja vaktsineerimise vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos;

2)Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juhend on rahvusvaheliselt tunnustatud, hindamaks vaktsineerimisjärgsete reaktsioonide põhjuslikku seost. Algoritmi järgides võetakse põhjusliku seose hindamisel arvesse ka publitseeritud andmeid. Juhendit kasutavad kõik Maailma Terviseorganisatsiooni kõrvaltoimete monitoorimise programmiga liitunud riigid ning sama metoodika kasutamine võimaldab sarnaselt juhte klassifitseerida, võrrelda ja teha üldistusi samadel alustel hinnatud juhtude suurte andmemahtude pealt. Suurte andmemahtude alusel on võimalik usaldusväärselt hinnata põhjusliku seose olemasolu;

3)inimesele hüvitakse kahju, kui vaktsineerimise tagajärjel on tal tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud, või inimene sureb. Lisaks peab vaktsineerimise ja eelnimetatud tagajärje vahel esinema vähemalt tõenäoline põhjuslik seos (ravimiseaduse (RavS) § 9916). Tõenäoline põhjuslik seos vaktsineerimise ja kaebaja tervisekahjustuste vahel puudub;

4)Ravimiamet on kooskõlas RavS §-ga 9916 ning tervise- ja tööministri 25. aprilli 2022. a määruse nr 36 „Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused“ (määrus nr 36) §-ga 2 kohustatud hinnangu andmisel lähtuma arsti dokumenteeritud andmetest. Digiloo andmete kohaselt oli viide tromboosile 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist. Vaktsiini (Spikevax) puhul pole trombootiliste tüsistuste risk suurenenud. Käe valu ja turse tekkisid 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist, trombotsüütide arv ei olnud langenud, lisaks Hep/PF4 antikehadele, ka luupusantikoagulantide test detsembris 2021 positiivne.

TTS-i (tromboos trombotsütopeeniaga sündroomi) seostatakse põhjuslikult adenoviirusvaktsiinidega, ajalises 3(11) 3-23-588 aknas ~3 nädalat, koos tromboosi sümptomitega tekib trombotsüütide arvu langus, esinevad Hep/PF4 antikehad hepariini manustamise puudumisel. Hep/PF4 antukehad hepariini puudumisel võivad esineda ka autoimmuunsete haiguste puhul, nende esinemine on näiteks kirjeldatud süsteemse erütematoosluupuse patsientidel. Kuigi kaebajal ei ole ühtegi autoimmuunset haigust diagnoositud, on tal novembris 2021 radioloogiliselt algava sakroiliidi leid, pikaajalised liigeste ja seedehäirete kaebused. Spikevax vaktsiini ja trombootiliste tüsistuste vahel puudub põhjuslik seos. Ajaline seos ei tähenda automaatselt põhjuslikku seost, tegu võib olla ajalise kokkulangevusega. Kaebaja raviarsti mainitud seos on üldsõnaline ja oletuslik ega tugine ühelegi allikale. Ravimiamet on hinnangu andmisel selgitanud, miks raviarstil võis jääda kahtlus vaktsineerimise ja tervisekaebuse vahelise põhjusliku seoses olemasolust. Hep/Pf4 Ab veremarkeri tõusu analoogilistel juhtumitel on kirjeldatud adenoviirusvektorvaktsiinidega seostatava trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi korral ning see konkreetne veremarker oli antud patsiendil ka tõusnud. See on ka põhjus, miks tema raviarstil jäi kahtlus, et v. brahialise tromboos oli tekkinud vaktsiini kõrvaltoimena. Raviarsti selgitatu ei mõjuta hinnangu õigsust;

5)Ravimiamet pole hinnangu andmisel eksinud kaebaja andmetes. Kaebajal oli 2021. a detsembris luupusantikoagulantide test positiivne. Ravimiamet ei ole hinnangu andmisel selgitanud, et kaebaja on diagnoositud luupus. Ravimiamet ei ole hinnangus lähtunud ka eeldusest, et kaebajal on diagnoositud sakroiliit;

6)kaebaja tervisekaebused ei ole vähemalt tõenäolises põhjuslikus seoses vaktsineerimisega, kuivõrd varasemalt esinenud haiguse sama muster on jätkunud ka pärast vaktsineerimist (artralgia, võimalik polüartriid, kõhulahtisus ja kõhuvalu (ärritunud soole sündroom)).

4.Kaebaja nõuab halduskohtule esitatud kaebuses 25. oktoobri 2022. a otsuse ja 14. veebruari 2023. a vaideotsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist hüvitama tekkinud vaktsiinikahju. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1)kaebajal hakkas pärast vaktsineerimist halb. Enesetunne paranes paari päevaga. Paarikolme nädala pärast tundis kaebaja, et käsi on paistes ja valulik. Kaebaja võttis 2 või 3 päeva aspiriini. Kolmandal korral sõitis ta EMO-sse ja tuvastati süvaveeni tromboos. Tromboos tekkis vaktsineerimise tagajärjel;

2)kaebaja ootas EMO-s 8 tundi, oli halva enesetunde tõttu šokis, ei nõudnud oma probleemide täpset kirjapanekut ega kontrollinud kirjapandut. Haiguslugu ei kajasta seda, mida kaebaja tegelikult rääkis. Arstid olid huvitatud vaid vahetult juhtunust, mitte varasemast.

Kaebaja selgitas, et probleem esines juba varem;

3)arvestamata jäeti kaebaja raviarsti arvamusega. Kaebaja ei ole nõus kahju tuvastamise metodoloogiaga, mis põhineb statistikal, kuid ka see ei välista tromboosi seostamist vaktsineerimisega;

4)kaebajat ei oleks tohtinud vaktsineerida, kuna ta oli juba eelnevalt Covid-19 läbi põdenud ja tal oli tekkinud tugev immuunsus. Kaebajal oli närvikahjustuse tõttu operatsioon. Kaebaja ei pöördunud kohe arsti poole, vaid uuris infot internetis. Artiklite tõttu hakkas kaebaja kahtlustama trombi, sest peopesa ja näpud olid turses. Kaebaja võttis aspiriini, sest seda soovitati internetis. Seejärel tema seisund paranes. Kaebaja tervis siiski halvenes ja see ajendas EMO-sse pöörduma. Uuemad uuringud on kinnitanud süvaveeni tromboosi teket 30 päeva jooksul Moderna vaktsiiniga vaktsineerimise järel. Ravimiamet lähtus statistikast, kuid paljud juhtumid ei ole veel statistikasse jõudnud, nt kaebaja oma.

5.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1)asjaolu, et kaebaja on haigestunud või tal tekkis mõni tervisevaevus pärast vaktsineerimist, ei tõenda põhjusliku seose olemasolu. Halva enesetunde ja vaktsineerimise vahel ei ole ajalist seost. Kaebaja sai mRNA-vaktsiini, mille puhul trombootiliste tüsistuste risk pole teadaolevalt 4(11) 3-23-588 suurenenud. 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist tekkiva turse ja valu puhul puudub sümptomitel ajaline seos vaktsiiniga;

2)kaebajal esines aastaid enne vaktsineerimist erinevaid valusid. Vaktsineerimisega samal päeval anti kaebajale saatekiri uuringule seoses radikulopaatiaga, selgituseks valu nimmeristluu piirkonnas. Kaebaja vilets enesetunne ja vaevused on olnud olemas enne vaktsineerimist. Kaebaja on enne vaktsineerimist aastaid regulaarselt saanud ravimeid nii seljavalu, somatoformsete häirete, gastroduodeniidi, vöötohatise kui ka hemorroidide raviks, hulgaliselt on saadud muude vaevuste tarbeks ravimeid vähemregulaarselt;

3)vastustaja ei pea tuvastama kaebaja vaevuste põhjuseid ja vastustaja vastu esitatud kaebuse raames ei saa tuvastada võimalikke ravivigu.

6.Kaasatud haldusorgan jäi vastuses seisukoha juurde, et kaebajal tekkinud tervisekahjustuse ja vaktsiini vahel puudub ajaline seos. Põhjendused:

1)dokumenteeritud andmed kinnitavad fakti, et tromboos tekkis kaebajal 18. novembril 2021, mitte paari nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Vaktsineerimise järgsete reaktsioonide, sh autoimmuunsete ja põletikuliste sündroomide teket Covid-19 vaktsineerimise järgselt on põhjalikult uuritud ning leitud, et keskmine sümptomite tekkeaeg pärast vaktsineerimist on kuni 3 nädalat. Ka Spikevax vaktsiini toimemehhanismi arvestades tekivad kõrvaltoimed immuunvastuse kujunemise ajal, s.o maksimaalselt kuni 3 nädala jooksul pärast vaktsineerimist, mistõttu ei saa hilisem terviserike olla ajalises seoses vaktsineerimisega.

Kaebaja puhul tekkis tervisekahjustus 5 nädalat pärast vaktsineerimist;

2)kaebaja arst ei andnud hinnangut vaktsiini ja tekkinud tervisekahjustuse põhjusliku seose kohta;

3)süstekoha (õlavarre väliskülg) ja tromboosi lokalisatsioon on erinevad ning otsest lokaalset toimet ei saa kahtlustada. Vaktsiin süstitakse õlavarre lihasesse sügavusel, kus suuri veresooni ei ole, mis välistab võimaluse vaktsiini komponentide levikuks verevooluga. Lisaks brahhiaalehk õlavarreveen ei kulge süstekoha piirkonnas, veen kulgeb õlavarre siseküljel. Vasaku ülajäseme ultraheliuuringul ei ole täpsustatud trombi täpne asetus v. brachialis ulatuses ja trombi suurus ning kuju. Süvaveenitromboos on haigusseisund, mille korral tekib veenis/veenides ebasobival ajal, ebasobival määral ja ebaõige lokalisatsiooniga tromb.

Tromboosi tekkimise eelduseks on muutused veeni seinas (endoteeli kahjustus), hüperkoagulatsiooniseisund ja vähenenud verevool veenis. Tavaliselt on süvaveenitromboosi tekkel kaasatud kõik nimetatud faktorid, kuid mitte alati. Jäsemete venoosne tromboos saab esineda nii pindmises veenisüsteemis kui süvaveenisüsteemis. Enamus süvaveenitromboosi juhte paiknevad alajäsemete veenides. Ülajäseme veenides on esinemissageduseks ca 6%.

Riskifaktorid ülajäseme veenitromboosi korral on anatoomilised iseärasused (PagetSchroetter sündroom/thoracic outlet sündroom), noorem iga, tüüpiliselt teismelised, sportlikud, arenenud lihaskonnaga mehed, korduv käsivarre hüperabduktsioon, trombofiilia, kasvaja, süvaveenides paiknevad kateetrid, juhtmed (kardiostimulaator). Tromboosi tekkekiirust inimestel uuritud ei ole. Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape ei ole venoosse tromboosi ravim ning ei mõju trombi lahustavalt. Annuses 75–300 mg ööpäevas kasutatakse seda koronaararterite ehk südame pärgarterite ja ajuarterite tromboosi profülaktikaks ehk ennetamiseks. Puudub tõendatud mõju venoossele tromboosile. Seega ei ole tõendatud kaebaja toodud väide, et aspiriin oli trombi „natuke lahustanud“. Venoosne tromboos on nn punane tromb, mis sisaldab peamiselt fibriini ja selle võrgustikus paiknevaid vere vormelemente (peamiselt erütrotsüüdid, kuid ka trombotsüüte). Sellest tulenevalt on suur erinevus ka raviks kasutatavates preparaatides – arteriaalse tromboosi korral on vajalik kasutada antiagregante ehk vereliistakute kokkukleepumise takistajaid (nt aspiriin, klopidogreel jt). Venoosse tromboosi korral kasutatakse antikoagulante ehk hüübimist pärssivaid ravimeid (nt rivaroksabaan, edoksabaan, apiksabaan, madalmolekulaarne hepariin jt). Ägeda süvaveenitromboosi ravis saab kasutada vaid antikoagulante, kusjuures 5(11) 3-23-588 sissejuhatavas ravifaasis (5–10 päev) on tavaliselt ravi agressiivsem, sest tromboosi tekkimisel on ilma agressiivse ravita protsessil tendents tromboosi kiirele laienemisele. Kuna venoosse tromboosi korral on tarvis mõjutada fibriini formeerumist, tuleb ravis kasutada antikoagulante (otsene oraalne antikoagulant – rivaroksbaan, apiksabaan, edoksbaan, dabigatraan; madalmolekulaarne hepariin, fraktsioneerimata hepariin; varfariin).

Antiagregantidel (aspiriin, klopidogreel jt) puudub koht ägeda süvaveenitromboosi ravis, sest nende ravimite toimepunktiks on trombotsüütide agregatsiooni takistamine, mis on oluline arteriaalse tromboosi kontekstis. Aspiriini võib kaaluda ühe ravivariandina pikendatud süvaveenitromboosi ravis (pärast antikoagulandiga raviperioodi lõppu), kuid ka siin on viimases ravijuhises soovitus eelistada aspiriinile madalas doosi otsest oraalset antikoagulandi ravi;

4)kaebajal teostatud uuringute alusel ei ole leitud muutuseid geneetilistes ega ka muudes analüüsides, mis võiksid viidata tromboosi tekkepõhjusele. Ravimiameti hinnangul on tegemist teadmata tekkepõhjusega (kuid soodustavaks faktoriks meessugu, amet autojuhina, võimalik käsivarre hüperabduktsioon ujumisel (mida kaebaja epikriiside kirjelduste kohaselt harrastab), esmase vasempoolse perifeerse ülajäseme süvaveenitromboosiga (v. brachialis; vähesümptoomne, ultraheliuuringul on olnud viide v. brachialise tromboosile, veen osaliselt komprimeeritav, seega osaline tromboos).

7.Tallinna Halduskohus jättis 22. jaanuari 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1)vaktsiinikahju hüvitamise eesmärgiks on hüvitada vaktsineerimise kui ravimi manustamise tagajärjel tekkinud tervisekahju. Selle eesmärgiks ei ole hüvitada tervishoiuteenuse osutamisel tekitatud kahju. Asjakohased pole kaebaja väited, et teda ei oleks tohtinud vaktsineerida. Kui kaebaja leiab, et talle osutatud tervishoiuteenus ei olnud kvaliteetne, siis tuleb tal pöörduda nõudega tervishoiuteenuse osutaja vastu. Tegemist on tsiviilõigusliku suhtega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 jj), millega seotud vaidluse lahendamine on maakohtu, mitte halduskohtu pädevuses;

2)halduskohus ei analüüsi kaebaja väiteid selle kohta, kas TIS sisaldab õigeid asjaolusid.

Tegemist on tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusega (VÕS § 769), mida kaebaja saab vaidlustada maakohtus. RavS § 9920 lg 3 järgi tuleb vaktsiinikahju hüvitamise taotluse menetlemisel lähtuda TIS-is olevatest andmetest. Vastustaja ega Ravimiameti pädevuses ei ole kaebaja tervislikku seisundit hinnata ega talle diagnoose panna;

3)kohus nõustub vastustaja ja Ravimiameti põhjenduste ja järeldustega ning järgib neid;

4)kaebaja terviseprobleemide ja vaktsineerimise vahel puudub tõenäoline põhjuslik ja ajaline seos, mistõttu tuli tema kahju hüvitamise taotlus jätta rahuldamata;

5)tromboosi ja vaktsineerimise vahel ei saa ajalist seost tuvastada, sest nende vahele jäi liiga pikk aeg. Usutav pole, et kaebaja hiljem (vaides ja kaebuses) esitatud väited on usaldusväärsemad kui varem (EMO-s ja kõrvaltoimete teatise menetluses) antud selgitused.

Pigem näitab see soovi oma varem antud ütlusi muuta, et end kahju hüvitamise saamise tingimustele vastavaks muuta;

6)isegi kui möönda ajalise seose olemasolu vaktsineerimise ja tromboosi vahel, puudub igal juhul õiguslik alus kaebajale kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hüvitise väljamaksmine on õigustatud juhul, kui vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud, või patsient sureb. Kaebajal ei ole selliseid tagajärgi tekkinud.

Kaebaja enda esitatud digiloo haigusjuhtum nr 520305741 kinnitab, et 2. detsembri 2021. a seisuga oli kaebaja rahuldavas üldseisundis, ravi foonil oli käe paistetus taandunud. 20. jaanuari 2022. a seisuga tuvastati ultrahelis, et tromboos oli lahenenud. Arvestades, et kaebajat vaktsineeriti 13. oktoobril 2021 ja tromboos tuvastati 19. novembril 2021, siis ei kestnud tromboos vähemalt 4 kuud. Lühiajaline halb enesetunne või kiiresti möödunud terviserike ei anna alust vaktsiinikahju hüvitamiseks;

6(11) 3-23-588

7)süvaveeni tromboosi üheks tekkepõhjuseks on pikalt sundasendis olemine. Kaebaja töötab taksojuhina, mis võib olla tõenäoline põhjus tromboosi tekkeks;

8)kaebaja raviarst ei tuvastanud tromboosi ja vaktsineerimise vahel põhjuslikku seost, vaid esitas Ravimiametile raporti võimaliku seose ehk püstitas hüpoteesi võimaliku seose kohta.

Põhjusliku seose tuvastamine ei ole arsti, vaid Ravimiameti pädevuses. Põhjusliku seose tuvastamisel ülemaailmsest kogemusest lähtumine on õiguspärane ja võimaldab kohelda vaktsineeritud isikuid võimalikult ühetaoliselt. Juhend tugineb laiemalt tunnustatud teaduslikule teadmisele ja kohtul puudub põhjus selle usaldusväärsuses kahelda;

9)kaebaja teiste tervisehädade osas ei nähtu veenvat seost vaktsineerimisega. Kaebajal olid mitmed terviseprobleemid juba enne vaktsineerimist, mistõttu ei saa neid seostada vaktsineerimisega. Enam kui pool aastat pärast vaktsineerimist tekkinud astmat ei saa usutavalt vaktsineerimisega seostada, sest ajaline vahe on liiga pikk. Kaebaja viitas käenärvikahjustusele ja sellega seotud operatsioonile. 4. oktoobri 2022. a epikriisist (digiloo haigusjuhtum nr 22103225) nähtuvalt oli tegemist närvi kompressiooniga. Selle tekkel on mitmeid põhjuseid, mh traumad ja jäseme sundasendis hoidmine. Kaebaja töötab taksojuhina, seega on ta pidevalt sundasendis. Järelikult on kaebaja terviseprobleemide tõenäolisemaks põhjuseks tema amet. Seejuures ei ole vastustaja ega Ravimiameti ülesandeks tuvastada kaebaja terviseprobleemide põhjuseid, vaid hinnata, kas terviseprobleemi tekkimist saab tõenäoliselt seostada vaktsineerimisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1)halduskohus ei oleks tohtinud otsuse tegemisel lähtuda TIS-s kajastatud 19. novembri 2021. a EMO visiidil kirja pandut, sest see ei kajastanud kaebaja kõiki selgitusi ja jätab olukorrast eksliku mulje;

2)halduskohus oleks pidanud lähtuma kaebaja antud selgitustest, sest need on tõesed;

3)kaebajal tekkis tromboos kohe pärast vaktsineerimist või 7–10 päeva, kuid mitte rohkem kui 28 päeva möödumisel;

4)tromboosi tekkimisest ravi lõppemiseni läks rohkem kui neli kuud. Kuigi kaebajal hakkas parem detsembris, siis see ei tähenda, et ta oli haigusest paranenud. Ka aasta pärast tromboosi on kaebajal halb ja vahetevahel käsi valutab. Kaebaja käis käega uuesti EMO-s;

5)halduskohus on paljasõnaliselt leidnud, et tromboos tekkis kaebaja ameti tõttu. Kaebaja töötas vähe ja käis ujumas;

6)halduskohus oleks pidanud kaebaja arsti andmeid arvesse võtma;

7)kaebaja teised probleemid tekkisid samuti vaktsineerimise tõttu;

8)kohus pole kaebaja selgitusi olukorra kohta arvesse võtnud. WHO juhiste alusel jõudis kaebaja teisele tulemusele.

9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1)lähtuda tuleb TIS-i andmetest. See, kas TIS-i on andmed kantud korrektselt, puudutab tervishoiuteenuse osutajat. Kui TIS-s andmed muutuvad, siis saab kaebaja esitada uue kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja oli TIS-s esitatud andmetega tutvunud;

2)kaebaja vaktsineeriti 13. oktoobril 2021, tromboos tuvastati 19. novembril 2021 ja 2. detsembri 2021. a seisuga oli kaebaja rahuldavas üldseisundis. 20. jaanuaril 2022 fikseeriti, et tromboos on lahenenud. Seega võib lugeda kaebaja käe paistetust ning tuvastatud tromboosi küll ajutiseks tervisega seotud ebameeldivuseks, ent meditsiiniliselt on see lahenenud vähem 7(11) 3-23-588 kui nelja kuu jooksul. Kaebajal puudub seega alus saada vaktsiinikahju taotluse alusel hüvitist ajalise kestvuse nõude täitmata jäämise tõttu;

3)eeltoodut ei väära kaebaja viidatud EMO-sse pöördumine 31. augustil 2022. Objektiivne leid on tuvastanud, et süvaveenitromboos on välistatud ning vasak käsi on tursevaba.

Apellandi hirm tromboosi ees ei ole leidnud kinnitust. Kaebajal ei ole esinenud tervisekahju, mis kestaks vähemalt neli kuud;

4)vastustaja ei pea tuvastama kaebaja terviseprobleemi põhjuseid. Kaebaja puhul ei esine tõenäolist põhjuslikku seost vaktsineerimise ja tervisekahju vahel. Tõenäolisim on, et apellandi tromboosi põhjuseks on sundasendid ja need on omakorda tekkinud tööst taksojuhina. Samas on tegemist hüpoteesiga, mille tõele vastavust ei ole vaja praeguses menetluses kontrollida.

10.Kaasatud haldusorgan taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1)vaktsiinikahju hüvitamise menetluses on väga oluliseks tõendiks taotleja TIS-s kajastuvad terviseandmed. Juurdepääsu loa andmetele annab taotleja. Seega ei saa taotlejale tulla üllatusena teave, millised tema terviseandmed kohta on TIS-s;

2)Ravimiamet ei ole tervishoiuteenuse osutaja ning ei tee sissekandeid TIS-i;

3)põhjendatud on seda, et ajaline seos tervisekahju ja vaktsineerimise vahel puudub;

4)kaebaja hiljem esitatud väide tekkinud tervisekahjustuse kestuse kohta ei ole suurema kaaluga kui TIS-s kajastatud andmed;

5)vastustaja selgitas, et tromboosi tekkepõhjused pole teada, kuid selle soodustavaks faktoriks on ka autojuhiamet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11.

Kaebaja apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2 (ambulatoorsed epikriisid), lisa 3 (halduskohtule esitatud vastuväide), lisad 4 ja 5 (Ravimiameti ja kaebaja kirjavahetus) ning lisa 6 (vaidlustatud halduskohtu otsus) tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata, kuna need on toimikus olemas (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).

12.

Tervisekassa on kohustatud hüvitama õigustatud isikule varalise ja mittevaralise kahju, kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud, või patsient sureb ning kui vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise või patsiendi surma vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos (RavS § 9916 p 1).

13.

Tegemist on vaktsiinikindlustuse kui sundkindlustuse ühe liigiga (RavS § 99 14 lg 1; vt ka tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse 522 SE seletuskiri (seletuskiri), lk 1 ja 57). Kindlustusjuhtumi esinemiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1)tegemist on Eestis turustatud vaktsiiniga ja vaktsineerimine toimus Eestis;

2)vaktsineeritud isikul tekkis raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud, või isik sureb;

3)vaktsineerimise ja raske tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli kuud, või isiku surma vahel esineb vähemalt tõenäoline põhjuslik seos.

14.

Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus eelmises punktis märgitud esimese eelduse esinemise osas.

8(11) 3-23-588 15.

Vaidluse all on teine eeldus, s.o kas kaebajal diagnoositud haigust – tromboos – saab käsitada raske tervisekahjustusena, mis kestis vähemalt neli kuud.

15.1. Seadusandja on ajalise kriteeriumi ehk neljakuulise tingimuse kujundamisel lähtunud analoogiast nii karistusõigusega (vt Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2022. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 5 lg 2 p 3) kui ka tööõigusega (töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1) (vt seletuskiri, lk 57). Kui isiku terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul, siis esineb teoreetiline võimalus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellises olukorras peab vaktsiinikindlustus aitama parandada inimeste majanduslikku toimetulekut võimaliku töökaotuse korral või töö säilimise korral katta omaosalusega soetud kulutusi täiendavatele teenustele, ravimitele või abivahenditele (seletuskiri, lk 80). Seadusandja eesmärk oli hüvitada vaktsineerimisega tekkinud mitte igasugune, vaid üksnes tõsine tervisekahju ning neljakuuline kriteerium aitab seda tingimust täpsemalt hinnata (seletuskiri, lk 57).

15.2. Ringkonnakohus jagab halduskohtu järeldust, et esitatud tõendite ja TIS-i andmete alusel pole siinsel juhtumil täidetud eeldus, mille kohaselt oleks kaebajale tekkinud raske tervisekahjustus, mis oleks kestnud neli kuud. Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt, millel võivad põhjustada erinevad riskitegurid, nt vähene liikumine või liikumatus pika aja vältel, kõrgenenud vererõhk, kõrge kolesterooli tase, suitsetamine, ebatervislikud toitumisharjumused, ülekaalulisus jms (http://tromboos.ee/patsiendile/tromboos/mis-tromboos/). Tromboos kui tagajärg ei kestnud kaebajal vähemalt neli kuud. Halduskohus tõi esile, et kaebaja vaktsineeriti 13. oktoobril 2021 ja tromboos tuvastati 19. novembril 2021. Halduskohus tugines TIS-is kajastatud haigusjuhtumile, millest nähtub, et 2. detsembri 2021. a seisuga oli kaebaja rahuldavas üldseisundis, ravi foonil oli käe paistetus taandunud ning 20. jaanuari 2022. a seisuga tuvastati ultrahelis, et tromboos oli lahenenud. Halduskohus tõi põhjendatult esile, et alla neljakuuline halb enesetunne või terviserike ei anna alust vaktsiinikahju hüvitamiseks. Ükski esitatud tõend ei luba järeldada, et vaktsineerimine kui väidetav tromboosi tekkepõhjus ongi kaebajal edaspidi trombooside peamiseks uueks ja jätkuvaks riskiteguriks.

15.3. Kaebaja toob apellatsioonkaebuses välja, et tema haigus kestis rohkem kui neli kuud, sest ravi lõpetamiseni läks enam kui neli kuud. Lisaks toob kaebaja esile, et tal jätkuvalt käsi vahetevahel valutab, millega ta on käinud EMO-s. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka need kaebaja väite alust, järeldamaks, et kaebajal diagnoositud tromboos oleks käsitatav raske tervisekahjustusena, mis oleks kestnud vähemalt neli kuud. Haigusloo väljavõtte kohaselt tuvastati kaebajal tromboos 19. novembril 2021 ja kaebaja sai seejärel kohe ravi ja ravi andis tulemust. Kaebaja viidatud 25. veebruari 2022. a kompuutertomograafia uuringu tulemustest nähtub samuti, et KATE-t ega siinustromboosi ei ilmnenud, muud aktuaalsed leiud puuduvad (dtl 28). 25. veebruari 2022. a laboratoorsetelt uuringutelt saadud tulemused näitasid, et uuritavad näitajad jäid referentsväärtuste vahele (dtl 1087). Kuigi kaebaja pöördus 31. augustil 2022 EMO-sse, siis haigusloo väljavõtte kohaselt ei luba meditsiinitöötaja kirja pandu asuda seisukohale, et kaebaja vaidlusalune haigus oleks kestnud kauem kui neli kuud: kaebajat analüüsiti, analüüsi tulemused olid normi piires, süvaveenitromboos (SVT) välistatud uuringute abil, patsiendi enesetunne parem ja lubatud koju heas üldseisundis (dtl 38–41). Seega ükski objektiivne leid ei luba järeldada, et kaebaja haiguse näol oleks olnud tegemist raske tervisekahjustusega, mis oleks kestnud vähemalt neli kuud. Kuna kindlustusjuhtumi jaatamiseks teine eeldus on täitmata, siis on halduskohus õiguspäraselt jätnud kaebuse rahuldamata.

9(11) 3-23-588 16.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kindlustusjuhtumi kolmas eeldus (vt käesolev otsus, p 12 alap 3) ei ole täidetud ja ei korda kõiki seisukohti (HKMS § 201 lg 4).

Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.

16.1. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja hinnangut, et kohus on ekslikult kasutanud TIS-s esitatud andmeid. Nimelt toob kaebaja välja, et nende koostamist ei saanud ta kontrollida, need ei kajastanud tegelikku olukorda ning EMO-s suhtuti temasse umbusklikult ja tõrjuvalt.

Kaebaja ise andis Ravimiametile ja Tervisekassale nõusoleku kasutada vaktsiinikindlustusjuhtumi uurimiseks TIS-s olevaid andmeid (RavS § 9920 lg 3; dtl 167). Kui TIS-s olevad andmed ei kajastanud tegelikku olukorda, siis oleks kaebaja pidanud esmalt nõudma meditsiiniteenuse pakkujalt andmete parandamist. Seda pole kaebaja teinud, samuti pole ta vaktsiinikahju taotluses toonud esile, et need andmed ei vasta tegelikkusele (dtl 167).

Meditsiinitöötaja poole pöördudes võtsid meditsiinitöötajad esmalt aluseks kaebaja antud selgitused. Puudub loogiline põhjendus, miks meditsiinitöötajad oleksid pidanud kajastama TIS-s andmeid mitte selliselt, mida kaebaja ise toona väitis, vaid teisel, s.o kaebajale kahjulikul kujul.

16.2. Halduskohus pole kaebaja väiteid TIS-i andmete väidetava mitte tõele vastavuse kohta jätnud tähelepanuta. Halduskohus hindas kaebaja väiteid koos teiste asjaoludega ja pidas TIS-s kajastatud andmeid tõeseks.

16.3. Kaebaja väide, et tromboos tekkis pärast vaktsineerimist 7–10 päeva pärast või isegi esimestel päevadel, ei ole tõendatud. Kaebajal puuduvad selle kohta pädeva isiku selgitused, sh uuringud, mis seda väidet kinnitaksid. Samuti ei kinnita kaebaja väidet TIS-s kajastatud andmed.

16.4. Kuigi praeguse vaidluse esemeks pole selle analüüsimine, kas kaebaja amet võib soodustada tromboosi tekkimist, ning halduskohus oleks saanud otsust põhjendada ka sellekohase hinnanguta, siis ei too see kaasa kaebuse rahuldamist.

16.5. Õige pole kaebaja väide, et halduskohus eiras teiste arstide seisukohti. Halduskohus toob põhjendatult esile, et põhjusliku seose küsimuse tuvastab Tervisekassa koostöös Ravimiametiga. Kaebaja viidatud arstid pole põhjuslikku seost jaatanud, vaid üksnes tõstatanud sellekohase kahtluse, mida tuli hilisemas menetluses lähemalt kontrollida.

Põhjusliku seose täpsema kontrollimise tulemusena ei olnud võimalik jaatada vaktsineerimise ja kaebaja terviserikke vahelist seost.

16.6. Kaebaja teiste terviseprobleemide ja vaktsineerimise vahelise võimaliku seose kohta on halduskohus otsuses hinnangu andnud ega jätnud kaebaja sellekohaseid väiteid tähelepanuta (vt käesolev otsus, p 7 alap 9).

16.7. Halduskohus on õigesti leidnud, et põhjusliku seose tuvastamisel Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juhendist lähtumine oli õiguspärane. Selle juhendi aluseks on laiemalt tunnustatud teadustööd. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu juhendi alusel tehtud järeldusega, ei muuda halduskohtu otsust õigusvastaseks.

17.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

10(11) 3-23-588 18.

Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 11(11)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.