3-23-588/17
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-588 Haldusasi O.V kaebus Tervisekassalt vaktsiinikahju hüvitise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2024. a otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja O.V Vastustaja Tervisekassa, esindaja Matis Rüütel Kaasatud haldusorgan Ravimiamet, esindaja Heleni Mäe Menetluse alus ringkonnakohtus O.V apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta toimikusse võtmata O.V apellatsioonkaebuse lisad 1–6.
EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-588 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. O.V (kaebaja) esitas 13. mail 2022 Eesti Haigekassale (alates 1. aprillist 2023 Tervisekassa) taotluse vaktsineerimisega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks. Taotluses märgiti, et kaebajal on tekkinud vaktsineerimise tagajärjel süvaveeni tromboos. Samuti pikaajalised tugevad valud erinevates veenides üle kogu keha ja tugevad peavalud. Hiljuti diagnoositi astma ja kõhunäärme probleemid. Valud ja põletikud liigestes. Nõrkus, väsimus, immuunsuse langus, valud, halb enesetunne. Ilmselt erinevate organite ja süsteemide vigastused.
Neid faktoreid kaebajal ei esinenud. Pereanamneesis on kaebaja isal olnud insult. Kaebajalt võeti 2. detsembril 2021 erinevad hüübimisega seotud analüüsid. Üks neist oli Hep/Pf4 Ab, mis osutus positiivseks, kuid trombotsüütide arv ei olnud vähenenud. Tegemist oli antikehadega, mis seostuvad trombotsüütide faktor 4 kompleksiga. Selle tulemusena toimus trombotsüütide pinnal immunoloogiline reaktsioon, mis võis viia tromboosi tekkeni. Lisaks on detsembris 2021 positiivne luupusantikoagulantide test. Hep/PF4 antikehad hepariini puudumisel võisid esineda ka autoimmuunsete haiguste puhul, nende esinemine oli näiteks kirjeldatud süsteemse erütematoosluupuse patsientidel. Kuigi kaebajal ei olnud ühtegi autoimmuunset haigust diagnoositud, oli tal novembris 2021 radioloogiliselt algava sakroiliidi leid, vaktsineerimise eelselt alaselja kaebused, pikaajalised liigeste ja seedehäirete kaebused.
Hep/Pf4 Ab veremarkeri tõusu analoogilistel juhtumitel on kirjeldatud adenoviirusvektorvaktsiinidega seostatava trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi korral ning see konkreetne veremarker oli kaebajal tõusnud. See on ka põhjus, miks tema raviarstil jäi kahtlus, et v. brachialise tromboos oli tekkinud vaktsiini kõrvaltoimena. Ravimiamet kasutab põhjusliku seose hindamiseks Maailma Terviseorganisatsiooni juhendit. Juhendi kohaselt hinnang vasempoolse v. brachialise tromboosi ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele klass C, juhuslik kokkulangevus, st kõrvaltoime võib olla tingitud põhihaigusest või uuest haigusseisundist või kokkupuutest muu ainega kui vaktsiin;
Maailma elanikkonnast põeb seda haigust 5–10%. Maailmas on vaktsineeritud Spikevax vaktsiiniga miljoneid inimesi ning ainult üksikutel juhtudel on teada antud ajalisest seosest vaktsineerimisega hilise algusega astma tekkest. Kaebajal puudus lisaks muule ajaline seos vaktsiini ja astma tekke vahel (vaktsineerimine 13. oktoobril 2021, astma diagnoositud 17. juulil 2022). Maailma Terviseorganisatsiooni juhendi kohaselt hinnang astma ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele klass C, juhuslik kokkulangevus;
Ravimiameti ülesandeks ei ole tuvastada kaebaja tervisehädade põhjuseid. Ravimiamet peab üksnes hindama, kas arsti poolt dokumenteeritud tervisehäire ja vaktsineerimise vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos;
TTS-i (tromboos trombotsütopeeniaga sündroomi) seostatakse põhjuslikult adenoviirusvaktsiinidega, ajalises 3(11) 3-23-588 aknas ~3 nädalat, koos tromboosi sümptomitega tekib trombotsüütide arvu langus, esinevad Hep/PF4 antikehad hepariini manustamise puudumisel. Hep/PF4 antukehad hepariini puudumisel võivad esineda ka autoimmuunsete haiguste puhul, nende esinemine on näiteks kirjeldatud süsteemse erütematoosluupuse patsientidel. Kuigi kaebajal ei ole ühtegi autoimmuunset haigust diagnoositud, on tal novembris 2021 radioloogiliselt algava sakroiliidi leid, pikaajalised liigeste ja seedehäirete kaebused. Spikevax vaktsiini ja trombootiliste tüsistuste vahel puudub põhjuslik seos. Ajaline seos ei tähenda automaatselt põhjuslikku seost, tegu võib olla ajalise kokkulangevusega. Kaebaja raviarsti mainitud seos on üldsõnaline ja oletuslik ega tugine ühelegi allikale. Ravimiamet on hinnangu andmisel selgitanud, miks raviarstil võis jääda kahtlus vaktsineerimise ja tervisekaebuse vahelise põhjusliku seoses olemasolust. Hep/Pf4 Ab veremarkeri tõusu analoogilistel juhtumitel on kirjeldatud adenoviirusvektorvaktsiinidega seostatava trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi korral ning see konkreetne veremarker oli antud patsiendil ka tõusnud. See on ka põhjus, miks tema raviarstil jäi kahtlus, et v. brahialise tromboos oli tekkinud vaktsiini kõrvaltoimena. Raviarsti selgitatu ei mõjuta hinnangu õigsust;
Kaebaja selgitas, et probleem esines juba varem;
Kaebaja puhul tekkis tervisekahjustus 5 nädalat pärast vaktsineerimist;
Tromboosi tekkimise eelduseks on muutused veeni seinas (endoteeli kahjustus), hüperkoagulatsiooniseisund ja vähenenud verevool veenis. Tavaliselt on süvaveenitromboosi tekkel kaasatud kõik nimetatud faktorid, kuid mitte alati. Jäsemete venoosne tromboos saab esineda nii pindmises veenisüsteemis kui süvaveenisüsteemis. Enamus süvaveenitromboosi juhte paiknevad alajäsemete veenides. Ülajäseme veenides on esinemissageduseks ca 6%.
Riskifaktorid ülajäseme veenitromboosi korral on anatoomilised iseärasused (PagetSchroetter sündroom/thoracic outlet sündroom), noorem iga, tüüpiliselt teismelised, sportlikud, arenenud lihaskonnaga mehed, korduv käsivarre hüperabduktsioon, trombofiilia, kasvaja, süvaveenides paiknevad kateetrid, juhtmed (kardiostimulaator). Tromboosi tekkekiirust inimestel uuritud ei ole. Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape ei ole venoosse tromboosi ravim ning ei mõju trombi lahustavalt. Annuses 75–300 mg ööpäevas kasutatakse seda koronaararterite ehk südame pärgarterite ja ajuarterite tromboosi profülaktikaks ehk ennetamiseks. Puudub tõendatud mõju venoossele tromboosile. Seega ei ole tõendatud kaebaja toodud väide, et aspiriin oli trombi „natuke lahustanud“. Venoosne tromboos on nn punane tromb, mis sisaldab peamiselt fibriini ja selle võrgustikus paiknevaid vere vormelemente (peamiselt erütrotsüüdid, kuid ka trombotsüüte). Sellest tulenevalt on suur erinevus ka raviks kasutatavates preparaatides – arteriaalse tromboosi korral on vajalik kasutada antiagregante ehk vereliistakute kokkukleepumise takistajaid (nt aspiriin, klopidogreel jt). Venoosse tromboosi korral kasutatakse antikoagulante ehk hüübimist pärssivaid ravimeid (nt rivaroksabaan, edoksabaan, apiksabaan, madalmolekulaarne hepariin jt). Ägeda süvaveenitromboosi ravis saab kasutada vaid antikoagulante, kusjuures 5(11) 3-23-588 sissejuhatavas ravifaasis (5–10 päev) on tavaliselt ravi agressiivsem, sest tromboosi tekkimisel on ilma agressiivse ravita protsessil tendents tromboosi kiirele laienemisele. Kuna venoosse tromboosi korral on tarvis mõjutada fibriini formeerumist, tuleb ravis kasutada antikoagulante (otsene oraalne antikoagulant – rivaroksbaan, apiksabaan, edoksbaan, dabigatraan; madalmolekulaarne hepariin, fraktsioneerimata hepariin; varfariin).
Antiagregantidel (aspiriin, klopidogreel jt) puudub koht ägeda süvaveenitromboosi ravis, sest nende ravimite toimepunktiks on trombotsüütide agregatsiooni takistamine, mis on oluline arteriaalse tromboosi kontekstis. Aspiriini võib kaaluda ühe ravivariandina pikendatud süvaveenitromboosi ravis (pärast antikoagulandiga raviperioodi lõppu), kuid ka siin on viimases ravijuhises soovitus eelistada aspiriinile madalas doosi otsest oraalset antikoagulandi ravi;
Halduskohus esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:
Tegemist on tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusega (VÕS § 769), mida kaebaja saab vaidlustada maakohtus. RavS § 9920 lg 3 järgi tuleb vaktsiinikahju hüvitamise taotluse menetlemisel lähtuda TIS-is olevatest andmetest. Vastustaja ega Ravimiameti pädevuses ei ole kaebaja tervislikku seisundit hinnata ega talle diagnoose panna;
Pigem näitab see soovi oma varem antud ütlusi muuta, et end kahju hüvitamise saamise tingimustele vastavaks muuta;
Kaebaja enda esitatud digiloo haigusjuhtum nr 520305741 kinnitab, et 2. detsembri 2021. a seisuga oli kaebaja rahuldavas üldseisundis, ravi foonil oli käe paistetus taandunud. 20. jaanuari 2022. a seisuga tuvastati ultrahelis, et tromboos oli lahenenud. Arvestades, et kaebajat vaktsineeriti 13. oktoobril 2021 ja tromboos tuvastati 19. novembril 2021, siis ei kestnud tromboos vähemalt 4 kuud. Lühiajaline halb enesetunne või kiiresti möödunud terviserike ei anna alust vaktsiinikahju hüvitamiseks;
6(11) 3-23-588
Põhjusliku seose tuvastamine ei ole arsti, vaid Ravimiameti pädevuses. Põhjusliku seose tuvastamisel ülemaailmsest kogemusest lähtumine on õiguspärane ja võimaldab kohelda vaktsineeritud isikuid võimalikult ühetaoliselt. Juhend tugineb laiemalt tunnustatud teaduslikule teadmisele ja kohtul puudub põhjus selle usaldusväärsuses kahelda;
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
Apellandi hirm tromboosi ees ei ole leidnud kinnitust. Kaebajal ei ole esinenud tervisekahju, mis kestaks vähemalt neli kuud;
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11.
Kaebaja apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2 (ambulatoorsed epikriisid), lisa 3 (halduskohtule esitatud vastuväide), lisad 4 ja 5 (Ravimiameti ja kaebaja kirjavahetus) ning lisa 6 (vaidlustatud halduskohtu otsus) tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata, kuna need on toimikus olemas (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
12.
Tervisekassa on kohustatud hüvitama õigustatud isikule varalise ja mittevaralise kahju, kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud, või patsient sureb ning kui vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise või patsiendi surma vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos (RavS § 9916 p 1).
13.
Tegemist on vaktsiinikindlustuse kui sundkindlustuse ühe liigiga (RavS § 99 14 lg 1; vt ka tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse 522 SE seletuskiri (seletuskiri), lk 1 ja 57). Kindlustusjuhtumi esinemiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
14.
Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus eelmises punktis märgitud esimese eelduse esinemise osas.
8(11) 3-23-588 15.
Vaidluse all on teine eeldus, s.o kas kaebajal diagnoositud haigust – tromboos – saab käsitada raske tervisekahjustusena, mis kestis vähemalt neli kuud.
15.1. Seadusandja on ajalise kriteeriumi ehk neljakuulise tingimuse kujundamisel lähtunud analoogiast nii karistusõigusega (vt Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2022. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 5 lg 2 p 3) kui ka tööõigusega (töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1) (vt seletuskiri, lk 57). Kui isiku terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul, siis esineb teoreetiline võimalus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellises olukorras peab vaktsiinikindlustus aitama parandada inimeste majanduslikku toimetulekut võimaliku töökaotuse korral või töö säilimise korral katta omaosalusega soetud kulutusi täiendavatele teenustele, ravimitele või abivahenditele (seletuskiri, lk 80). Seadusandja eesmärk oli hüvitada vaktsineerimisega tekkinud mitte igasugune, vaid üksnes tõsine tervisekahju ning neljakuuline kriteerium aitab seda tingimust täpsemalt hinnata (seletuskiri, lk 57).
15.2. Ringkonnakohus jagab halduskohtu järeldust, et esitatud tõendite ja TIS-i andmete alusel pole siinsel juhtumil täidetud eeldus, mille kohaselt oleks kaebajale tekkinud raske tervisekahjustus, mis oleks kestnud neli kuud. Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt, millel võivad põhjustada erinevad riskitegurid, nt vähene liikumine või liikumatus pika aja vältel, kõrgenenud vererõhk, kõrge kolesterooli tase, suitsetamine, ebatervislikud toitumisharjumused, ülekaalulisus jms (http://tromboos.ee/patsiendile/tromboos/mis-tromboos/). Tromboos kui tagajärg ei kestnud kaebajal vähemalt neli kuud. Halduskohus tõi esile, et kaebaja vaktsineeriti 13. oktoobril 2021 ja tromboos tuvastati 19. novembril 2021. Halduskohus tugines TIS-is kajastatud haigusjuhtumile, millest nähtub, et 2. detsembri 2021. a seisuga oli kaebaja rahuldavas üldseisundis, ravi foonil oli käe paistetus taandunud ning 20. jaanuari 2022. a seisuga tuvastati ultrahelis, et tromboos oli lahenenud. Halduskohus tõi põhjendatult esile, et alla neljakuuline halb enesetunne või terviserike ei anna alust vaktsiinikahju hüvitamiseks. Ükski esitatud tõend ei luba järeldada, et vaktsineerimine kui väidetav tromboosi tekkepõhjus ongi kaebajal edaspidi trombooside peamiseks uueks ja jätkuvaks riskiteguriks.
15.3. Kaebaja toob apellatsioonkaebuses välja, et tema haigus kestis rohkem kui neli kuud, sest ravi lõpetamiseni läks enam kui neli kuud. Lisaks toob kaebaja esile, et tal jätkuvalt käsi vahetevahel valutab, millega ta on käinud EMO-s. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka need kaebaja väite alust, järeldamaks, et kaebajal diagnoositud tromboos oleks käsitatav raske tervisekahjustusena, mis oleks kestnud vähemalt neli kuud. Haigusloo väljavõtte kohaselt tuvastati kaebajal tromboos 19. novembril 2021 ja kaebaja sai seejärel kohe ravi ja ravi andis tulemust. Kaebaja viidatud 25. veebruari 2022. a kompuutertomograafia uuringu tulemustest nähtub samuti, et KATE-t ega siinustromboosi ei ilmnenud, muud aktuaalsed leiud puuduvad (dtl 28). 25. veebruari 2022. a laboratoorsetelt uuringutelt saadud tulemused näitasid, et uuritavad näitajad jäid referentsväärtuste vahele (dtl 1087). Kuigi kaebaja pöördus 31. augustil 2022 EMO-sse, siis haigusloo väljavõtte kohaselt ei luba meditsiinitöötaja kirja pandu asuda seisukohale, et kaebaja vaidlusalune haigus oleks kestnud kauem kui neli kuud: kaebajat analüüsiti, analüüsi tulemused olid normi piires, süvaveenitromboos (SVT) välistatud uuringute abil, patsiendi enesetunne parem ja lubatud koju heas üldseisundis (dtl 38–41). Seega ükski objektiivne leid ei luba järeldada, et kaebaja haiguse näol oleks olnud tegemist raske tervisekahjustusega, mis oleks kestnud vähemalt neli kuud. Kuna kindlustusjuhtumi jaatamiseks teine eeldus on täitmata, siis on halduskohus õiguspäraselt jätnud kaebuse rahuldamata.
9(11) 3-23-588 16.
Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kindlustusjuhtumi kolmas eeldus (vt käesolev otsus, p 12 alap 3) ei ole täidetud ja ei korda kõiki seisukohti (HKMS § 201 lg 4).
Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
16.1. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja hinnangut, et kohus on ekslikult kasutanud TIS-s esitatud andmeid. Nimelt toob kaebaja välja, et nende koostamist ei saanud ta kontrollida, need ei kajastanud tegelikku olukorda ning EMO-s suhtuti temasse umbusklikult ja tõrjuvalt.
Kaebaja ise andis Ravimiametile ja Tervisekassale nõusoleku kasutada vaktsiinikindlustusjuhtumi uurimiseks TIS-s olevaid andmeid (RavS § 9920 lg 3; dtl 167). Kui TIS-s olevad andmed ei kajastanud tegelikku olukorda, siis oleks kaebaja pidanud esmalt nõudma meditsiiniteenuse pakkujalt andmete parandamist. Seda pole kaebaja teinud, samuti pole ta vaktsiinikahju taotluses toonud esile, et need andmed ei vasta tegelikkusele (dtl 167).
Meditsiinitöötaja poole pöördudes võtsid meditsiinitöötajad esmalt aluseks kaebaja antud selgitused. Puudub loogiline põhjendus, miks meditsiinitöötajad oleksid pidanud kajastama TIS-s andmeid mitte selliselt, mida kaebaja ise toona väitis, vaid teisel, s.o kaebajale kahjulikul kujul.
16.2. Halduskohus pole kaebaja väiteid TIS-i andmete väidetava mitte tõele vastavuse kohta jätnud tähelepanuta. Halduskohus hindas kaebaja väiteid koos teiste asjaoludega ja pidas TIS-s kajastatud andmeid tõeseks.
16.3. Kaebaja väide, et tromboos tekkis pärast vaktsineerimist 7–10 päeva pärast või isegi esimestel päevadel, ei ole tõendatud. Kaebajal puuduvad selle kohta pädeva isiku selgitused, sh uuringud, mis seda väidet kinnitaksid. Samuti ei kinnita kaebaja väidet TIS-s kajastatud andmed.
16.4. Kuigi praeguse vaidluse esemeks pole selle analüüsimine, kas kaebaja amet võib soodustada tromboosi tekkimist, ning halduskohus oleks saanud otsust põhjendada ka sellekohase hinnanguta, siis ei too see kaasa kaebuse rahuldamist.
16.5. Õige pole kaebaja väide, et halduskohus eiras teiste arstide seisukohti. Halduskohus toob põhjendatult esile, et põhjusliku seose küsimuse tuvastab Tervisekassa koostöös Ravimiametiga. Kaebaja viidatud arstid pole põhjuslikku seost jaatanud, vaid üksnes tõstatanud sellekohase kahtluse, mida tuli hilisemas menetluses lähemalt kontrollida.
Põhjusliku seose täpsema kontrollimise tulemusena ei olnud võimalik jaatada vaktsineerimise ja kaebaja terviserikke vahelist seost.
16.6. Kaebaja teiste terviseprobleemide ja vaktsineerimise vahelise võimaliku seose kohta on halduskohus otsuses hinnangu andnud ega jätnud kaebaja sellekohaseid väiteid tähelepanuta (vt käesolev otsus, p 7 alap 9).
16.7. Halduskohus on õigesti leidnud, et põhjusliku seose tuvastamisel Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juhendist lähtumine oli õiguspärane. Selle juhendi aluseks on laiemalt tunnustatud teadustööd. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu juhendi alusel tehtud järeldusega, ei muuda halduskohtu otsust õigusvastaseks.
17.
Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
10(11) 3-23-588 18.
Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 11(11)