) §-d 17 lg 5 p 2, § 14 lg 2, § 16 lg 1 ja väärtegu on kvalifitseeritud
26.06.2025 koostas kohtuväline menetleja samas väärteoasjas üldmenetluse otsuse. Väärteo kirjeldus, rikutud õigusnormid ja väärteo kvalifikatsioon on sama mis väärteoprotokollis kajastatu. Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo ning väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset või muid tõendeid. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusalune isiku 23.04.2024 ülekuulamise protokolliga, Jõhvi linnakaamera salvestisega, vaatluse protokolliga, teatisega karistusregistrist, teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest ning tunnistaja V. Tamme ülekuulamise protokolliga. Kohtuväline menetleja arvestas karistust kergendava asjaoluna kehtivate karistuse puudumist ning seda, et menetlusalune isik pakkus jalgratturile sündmuskohal igakülgset abi. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tähelepanematusest. Menetlusalusele isikule mõisteti
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 640 eurot, mis tuleb tasuda 45 päeva jooksul ehk hiljemalt 11.08.2025. 13.07.2025 edastas menetlusalune isik Aleksandr Mitin Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 26.06.2025 otsusele. Kaebuses menetlusalune isik tunnistab rikkumist ning kahetseb juhtunut siiralt kuid ei ole nõus määratud rahatrahvi suurusega. Isik leiab, et karistus on antud olukorras ebaproportsionaalselt suur ega arvesta tema isiklikku ja majanduslikku olukorda, sealhulgas tema osalist töövõimetust ning fakti, et tema sissetulek piirdub alampalgaga. Kaebuse esitaja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist rahatrahvi suuruse osas ja arvestada rahatrahvi määramisel isiku sissetulekuid ja osalist töövõimetust. Kohtuistungi pidamist isik ei taotle, samuti ei esita ta uusi tõendeid. 2/7 01.08.2025 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteo toimepanemise faktis vaidlust ei ole. Karistus määrati menetlusalusele isikule KarS § 56 lg-st 1 juhindudes.
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on seadusandja näinud põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 2400 eurot, aresti või juhtimisõiguse äravõtmiseni kuue kuuni. Seega on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (640 eurot) oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, moodustades vaid ¼ lähedase osa. Ei saa vaadata kõrvale ka asjaolust, et oma hooletu ja tähelepanematu juhtimise tulemusel tekitas menetlusalune isik tervisekahjustuse liiklusõnnetuses kannatada saanud jalgratturile. Väärteoasja materjalides on SA Ida-Viru Keskhaigla teatis, mille kohaselt diagnoositi kannatanul vasaku õlavarre proksimaalse (ülaotsa) kinnine murd ning vigastus määrati tiraaži käigus raskeks, sellele järgnes statsionaarne ravi. Kaebuses toob isik välja, et tegemist on tema esimese liiklusalase rikkumisega. Kohtuväline menetleja märgib, et isikul küll puuduvad kehtivad karistused, kuid ei ole õige väite, et tegemist oleks tema esimese liiklusalase rikkumisega. Osas, mis puudutab menetlusaluse isiku väidet tema sissetuleku (alampalk) ja osalise töövõimetuse kohta ei saa kohtuväline menetleja seisukohta kujundada, kuna kaebusele ei ole lisatud dokumente, mis antud väidet tõendaks. Kohtuväline menetleja leiab, et Aleksandr Mitini suhtes koostatud otsus on õiguspärane ning isikule määratud karistus on proportsionaalne nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke arvesse võttes. Väärteoasja toimikust selgub, et Aleksandr Mitin kuulati menetlusaluse isikuna üle kahel korral- liiklusõnnetuse toimumise päeval 23.04.2025 ja täiendavalt 28.05.2025. Kummastki ülekuulamise protokollist ei väljendu kahetsust teo toimepanemise osas. Kahetsust väljendab menetlusalune isik alles kohtule esitatud kaebuses, mistõttu mõjub see pigem näilisena, et vabaneda vastutusest või vähendada rahatrahvi suurust. Kuigi määratud rahatrahv on teo asjaolusid ja tagajärgi arvestades pigem väike, on kohtuväline menetleja arvamusel, et just selline karistus mõjutaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Rahatrahvi vähendamine seaks kahtluse alla karistuse eesmärgipärasuse ja selle mõju. Kohtupraktikas on leitud, et karistus peabki olema selline, mis tekitaks teo toimepanijas teatud ebamugavust. Karistus ei pea olema isikule mugav ega olema valitud rikkuja enda poolt. Vastasel juhul ei oleks tegemist karistuse vaid mugavuskokkuleppega, mis oma eesmärke tõenäoliselt ei täida. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Otsustamaks, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne ja vastab menetlusaluse isiku süü suurusele, tuleb kohtul kõigepealt kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Antud juhul heidetakse menetlusalusele isikule ette
Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Aleksandr Mitin, juhtides mootorsõidukit Hyundai Tucson reg/nr XXX, 23.04.2025 kell 10.38 Jõhvis Rakvere tn 16 juures sooritades parempööret Jaama tänavale ei andnud teed reguleeritud ülekäigurajal lubava 3/7 fooritulega sõiduteed ületanud jalgratturile, mille tulemusel toimus kokkupõrge sõiduauto ja jalgratta vahel ja kannatada sai jalgrattaga liikunud V. T.. Tunnistaja V. Tamme ütlustest nähtub, et 23.05.2025 sõitis ta jalgrattaga Narva mnt Rakvere tänavaga paralleelselt Side tänava suunas. Fooriga reguleeritud ristmikul (Rakvere/Jaama tn) enne ülekäigurada, kus põles talle roheline tuli, vaatas ta üle vasaku õla ning järgmine hetk oli juba õhus. Isik ei saanud aru mis juhtus, oli külili ning kott oli ratta korvis. Kõrvalseisjalt palus ta anda ratta korvist koti ja seejärel helistas ta tütrele. Autojuht tahtis teda oma autosse aidata ja traumapunkti viia, kuid tunnistaja keeldus sellest. Kes kutsus politsei ja kiirabi, isik ei tea. Autojuht ei ole hiljem ühendust võtnud. Kellaaeg oli hommikupoolne aeg, täpset aega ei tea. Väärteoasja materjalides on SA Ida-Viru Keskhaigla 24.04.2025 väljastatud teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest. Selle kohaselt on kannatanuks jalgrattur V. T. ning tema seisundiks on märgitud vasaku õlavarreluu proksimaalse (ülaotsa) murd, kinnine. Vigastuse raskusaste on märgitud raske ja ravi määratlus statsionaarne. Liiklusõnnetuse toimumise kohaks on märgitud Ida-Virumaa Jõhvi linn Rakvere 16 ja toimumise ajaks 23.04.2025 kell 10.30. 23.04.2025 sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud liikluskorraldust Jõhvi linnas Rakvere tn ja Jaama tn reguleeritaval ristmikul ning näidatud kokkupõrke koht. 23.04.2025 sõiduki vaatlusprotokollis vaadeldi liiklusõnnetuses osalenud sõiduautot Hyundai reg/nr XXX. Auto kõrvalistuja poolel, kuhu toimus kokkupõrge ratturiga, esimese ukse tahavaatepeegli all on näha erinevaid värvikahjustusi ja sama poole tahavaatepeeglil on näha kriimustused ja mõra ca 2,5cm, sama külje tagumisel uksel on mõlk u 15 x 10 cm. Protokollis on märgitud, et tegemist on vanema sõidukiga ning väiksemaid täkkeid ja vigastusi on autol erinevates kohtades. 23.04.2025 sõiduki vaatlusprotokollis vaadeldi liiklusõnnetuses osalenud jalgratast CLASSIC. Jalgratta ees asuva korvi servast puudub osaliselt värv, teisi nähtavaid vigastusi ei ole. Menetlusalune isik andus 23.04.2025 ütlusi, mille kohaselt sõitis samal päeval, s.o 23.04.2025 kell 10 kodust välja kauplusesse. Tulles tagasi koju kell 10.35 liikus ta mööda Rakvere tänavat. Rakvere ja Jaama tänava ristmikul hakkas valgusfoori rohelise tulega pöörama Jaama tänavale äärmiselt parempoolselt sõidurajalt, suunatuli oli sisse lülitatud. Sõitnud välja ülekäigurajale tunnetas isik perifeerse nägemisega jalgratturi lähenemist ja vajutas pidurile, kuid ikkagi toimus kokkupõrge. Isik väljus autost, püüdes naisjalgratturit abistada. Auto parem külg oli saanud mõlgi. Naisjalgrattur kurtis valu üle õlas ning tema laubal oli näha hematoomi. Menetlusalune isik helistas hädaabiteenistuse numbrile. Kokkupõrke hetkel oli turvavöö kinnitatud. Avariid nägi pealt menetlusaluse isiku tuttav. Kokkupõrke ajal naisterahvas ületas jalgrattaga sõiduteed mööda ülekäigurada. Täiendavalt 28.05.2025 antud ütlustes soovis menetlusalune isik lisada, et liiklus oli sel hetkel väga pingeline, seepärast et igal sõidurajal seisis transport. Lähenedes ristmikule ta ei näinud ristmikul jalakäijaid. Vaadanud tahavaatepeeglisse ja vasakule veendus isik, et kõik on normaalne. Siis pöörast ta Jaama tänavale vasakult sõidurajalt ning jälle ei näinud jalakäijaid ning hetke pärast tundis lööki vastu paremat tagumist ust. Kohtu hinnangul saab eelpool nimetatud tõendite alusel lugeda tuvastatuks, et Aleksandr Mitini juhitud mootorsõiduki Hyundai reg/nr XXX sõitis 23.04.2025 Jõhvi linnas Rakvere tn 16 juures 4/7 parempööret tehes reguleeritud ülekäigurajal otsa jalgratturil teed ületanud V. T., põhjustades viimasele tervisekahju.
lg 1 näeb ette vastutuse mh mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Aleksandr Mitinile heidetakse ette
lg 5 p 2, § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 rikkumist.
lg 5 p 2 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed: jalakäijale, jalgratturile, kergliikurijuhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 2 sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Antud juhul on väärteoasja materjalidega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik, alustades Rakvere tn parempoolselt sõidurealt parempööret Jaama tänavale, ei andnud valgusfooriga reguleeritud ülekäigurajal teed jalgratturile, kes ületas sõiduteed ülekäigurajal rohelise fooritulega.
-1 lg 3 sätestab, et ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab; ülekäigurajal või ülekäigukohal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega. Tõenditest nähtubki, et menetlusalune isik pööras teele, mille jalgrattur ületas ülekäigurajal rohelisel fooritulel. Arvestades juhtunu asjaolusid ja menetlusaluse isiku enda ütlusi, saab lugeda tuvastatuks, et menetlusalune isik ei pannud tähele paremalt poolt lähenenud jalgratturit ja ei andnud jalgratturile teed. Menetlusaluse isiku poolt 23.04.2025 antud ütlustes nähtub, et ülekäigurajale sõites tunnetas ta perifeerse nägemisega jalgratturi lähenemist. Arvestades, et roheline foorituli oli nii sõidukijuhil kui jalgratturil (ja jalakäijatel), kes ületavad Rakvere-Jaama tänava ristmikku, peab Rakvere tänavalt Jaama tänavale parempööret tegev autojuht hoolsalt veenduma, et ülekäigurajale ei ole asumas teisi liiklejaid, seda ka sõidukijuhi suhtes paremalt poolt, kus nähtavus on sõiduki juhi jaoks piiratum. Seega loeb kohus objektiivsest küljest tuvastatuks, et Aleksandr Mitin 23.04.2025 kell 10.38 Jõhvi linnas Rakvere tn 16 juures, juhtides mootorsõidukit Hyundai reg/nr XXX, sooritades parempööret suunaga Jaama tänavale, ei olnud piisavalt tähelepanelik, ei andnud teed reguleeritud ülekäigurajal lubava fooritulega sõiduteed ületanud jalgrattur V. T., põhjustades viimasele tervisekahjustuse ettevaatamatusest. Puutuvalt süüteokoosseisu subjektiivsesse külge pöörab kohus kohtuvälise menetleja tähelepanu KarS §-le 18, mis sätestab ettevaatamatuse liigid ja nende määratlused. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tähelepanematusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse liigid kergemeelsus ja hooletus. Sama sätte lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Seega ei ole tähelepanematus karistusõiguses käsitatav eraldiseisva ettevaatamatuse vormina. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Selline üldhoolsuskohustus on sätestatud
5/7 lg-s 2 ja §-s 16 lg 1 (vt eelpool), konkreetne kohustus anda teed jalgratturile on
Seega, kui menetlusalune isik oleks olnud hoolikam, siis ei oleks tema juhitud sõiduk sõitnud otsa teed ületavale jalgratturile. Ts ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, sest nägi jalgratturit viimasel hetkel perifeerselt. Samas kui ta oleks tähelepanelikum, siis oleks tal võimalik teist liiklejat õigel ajal näha ja oma liiklemist korrigeerida. Seega pani Aleksandr Mitin väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS 18 lg 3 mõttes. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o 2400 eurot), aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 640 eurot. Kohtuväline menetleja tõi karistust kergendava asjaoluna välja kehtivate liiklusalaste karistuste puudumise. Samuti arvestas menetleja sellega, et menetlusalune isik pakkus sündmuskohal igakülgset abi liiklusõnnetuses kannatanud jalgratturile. Karistust raskendavaid asjaolusid välja toodud ei ole ja neid ei tuvastanud ka kohus. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et väärteo toimepanemise tagajärjel sai teine isik tervisekahjustuse. Seejuures ei ole tegemist kerge põrutuse või kriimustusega- SA Ida-Viru Keskhaigla tõendi kohaselt liigitati kannatanu vigastus raskeks ning see päädis statsionaarse ravi vajadusega. Seega ei saa antud juhul menetlusaluse isiku süüd hinnata väikeseks. Tegemist on üheepisoodilise süüteoga ja tagajärg on põhjustatud ettevaatamatusest. Kohus leiab, et isiku süü suurus on alla keskmise. Aleksandr Mitinil ei ole kehtivad süüteokaristusi, mis näitab, et menetlusalune isik on seaduskuulekas ega ole ka pidev liiklusrikkuja. Seetõttu eripreventiivseid kaalutlusi tema karistuse suurendamiseks ei esine. Puutuvalt üldpereventsiooni leiab kohus, et määratud karistus annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara ja tervise kahjustamisest tuleb hoiduda. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 80 trahviühikut on tunduvalt allapoole sanktsiooni keskmist määra (150 trahviühikut). Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (keskmises 6/7 määras), aga samuti seda, et isikul puuduvad kehtivad karistused ja kohtule esitatud kaebuses väljendas ta toimepandu suhtes kahetsust, on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus seaduslik ( ehk karistuse määramisel arvestati kõiki karistust mõjuda võivaid asjaolusid), proportsionaalne ja igati põhjendatud. Mõistetud karistus on sanktsiooni alam- ja keskmäära vahel ning kohus ei pea antud juhul põhjendatuks karistust veelgi vähendada. Puutuvalt kaebuses esitatud väitesse isiku majandusliku seisu ja osalise töövõime kohta märgib kohus järgmist. Kuivõrd karistuse mõistmise aluseks on isiku süü ning üld- ja eripreventsioon, siis isiku majanduslik olukord ei ole selline ülekaaluka tähendusega asjaolu, mida karistuse määra juures tuleks arvesse võtta. Kohus kordab, et isikule niigi määratud karistus sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt alla poole. Küll aga võib majanduslik olukord anda põhjuse määrata karistuse kandmine ositi. Nimelt näeb KarS § 66 lg 2 ette, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Esmalt tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et raske on anda hinnangut või arvestada isiku sissetulekuid ja osalist töövõimet, kui kaebusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis neid asjaolusid selgitaksid või tõendaksid. Töötamise registri kohaselt on menetlusaluse isikul ametlik töökoht tööaja määraga 0,5 ettevõttes X OÜ. Vaatamata sellele ja arvestades, et rahatrahv summas 640 eurot on arvestavalt suur summa ühekorraga tasumiseks, peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumine kuuele kuule. Rahatrahvi ajatamine arvestab kohtu hinnangul ka menetlusaluse isiku väidetavat väikest sissetulekut ja osalist töövõimetust. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 26.06.2025 otsuses märgitud rekvisiitide järgi, kohustuslik on märkida ka kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber. KOHTU MEETMED Aleksandr Mitini kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 26.06.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025001890 tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse tasumise tähtaja osas, muus osas jätab otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.