Obsah (5)

§ 28§ 5§ 32§ 31§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse kuupäev 17. september 2025 Tsiviilasja number 2-24-17674 Tsiviilasi O.Z.M avaldus XX OÜ pa

§ 28lg 2 alusel.

Võlgnik palub ringkonnakohtul tühistada maakohtu määrus raske juhtimisvea tuvastamise osas ning teha uus määrus, milles ei ole maksejõuetuse põhjuseks märgitud rasket juhtimisviga.

1. Maakohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle
2. septembri 2025 kirjaga TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). Maakohtu määrus jääb muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad määruskaebuse esitaja kanda.
4. Maakohtu määrust on vaidlustatud üksnes resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus tuvastas võlgniku maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea. Muus osas (sh võlgniku pankroti välja kuulutamise osas) ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja see on jõustunud. Pankrotimenetluses, sh pankrotiavalduse menetluses, tehtud kohtumääruse peale saab edasi kaevata üldjuhul üksnes juhul, kui see on seadusega ette nähtud (

§ 5lg 1).

Kuigi

§ 28

lg 2 kohustab kohut võlgniku maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea tuvastamisel märkima seda ka lahendis, ei tulene seadusest (eelkõige pankrotiseadusest) võlgniku õigust esitada sellise kohtu seisukoha peale määruskaebust ringkonnakohtule. Kaebeõigust raske juhtimisvea märkimise peale määruse resolutsioonis ei saa tuletada ka

§ 32lg-st 1, mis sätestab võlgniku kaebeõiguse pankrotimääruse peale.

Nimelt on pankrotimääruses tehtavate kohustuslike otsustuste loetelu sätestatud

§ 31

g-s 6 ning maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea märkimist see loetelu ette ei näe. Riigikohus on asunud seisukohale, et väljaspool

§ 31

lg-s 6 sätestatud otsustustele ei saa määruskaebust esitada pelgalt seetõttu, et vastav otsustus on pankrotimääruses kirjas (Riigikohtu

1. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-14, p 15;
2. jaanuari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-3787). Kaebeõiguse puudumise tõttu on maakohus võlgniku määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Võlgniku kaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
3. Võlgnik on kaebuselt tasunud riigilõivu 70 eurot, mis kuulub TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel võlgnikule tagastamisele. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb 2 kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
4. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus veel järgmist. Raske juhtimisvea mõiste ja selle märkimise kohustus kohtulahendis teenib avalikku huvi. Pankrotimenetluse eesmärk on ka maksejõuetuse põhjuse välja selgitamine (

§ 2

). Avalikest huvidest lähtuvalt ning üldpreventiivset eesmärki silmas pidades tuleb kohtul pankrotimenetluses rasketele juhtimisvigadele tähelepanu juhtida ning reageerida nendele. Seetõttu on kohtule pandudki kohustus märkida raske juhtimisvea ilmnemisel kohtulahendis ära, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga (

§ 28lg 2).

Praegusel juhul nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et halduril tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjusi analüüsida täpsemalt pankrotimenetluse käigus, seega ei olnud see põhjus kohtule veel võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal üheselt selge. Igal juhul peab aga kohus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused pankrotimenetluse lõpuks ning kui selleks on raske juhtimisviga, siis tuleb seda märkida pankrotimenetluse lõpetamise määruses. Riigikohus on käsitlenud raske juhtimisvea kohtulahendis märkimise kohustuse õiguslikku tähendust juhatuse liikme kaebeõiguse kontekstis ning on selgitanud, et kahju hüvitamise nõude üle peetavas vaidluses saab võlgniku juhatuse liige vaielda raske juhtimisvea etteheitele vastu ka siis, kui maakohus on varasemas lahendis

§ 28

lg 2 järgi märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga (vt Riigikohtu 10. detsembri 2008 määrus nr 3-2-1-112-08, p 13). (allkirjastatud digitaalselt) 3