Obsah (6)
§ 99§ 100§ 101§ 102§ 116§ 105KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 27. september 2025. a Tsiviilasja number 2-24-145815 Tsiviilasi J. Š. hagi G. K. vastu elatise nõudes Tsiv
) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
§ 99
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (
§ 99
lg 2).
§ 100
lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
§ 101
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui
§ 101
alusel arvutatud summa.
§ 101
lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
§ 102
lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
§ 102
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (
§ 116lg 1).
- Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja kostja laps. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on tasunud menetluse ajal elatist kokku 300 eurot (dtl 145).
- Kohus menetleb elatise nõuet alates 13.12.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras, mis hagi esitamise hetkel oli 287,72 eurot, on praegusel hetkel 301,74 eurot ja suureneb elatise baassumma ja keskmise palga suurenemise korral. Kostja vastuväide tugineb sellele, et seoses tervisliku seisundiga on tal kehv majanduslik seis ning hetkel on ta ka töötu, mistõttu ei ole ta võimeline tasuma miinimummääras elatist. 3
(6)2-24-145815 7. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
§ 100
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).
§ 100
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 8. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
§ 105
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
§ 116lg 1).
- Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav.
- Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.
- Andmaks hinnangut sellele, kas kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud, tuleb kohtul tuvastada, milline on
§ 101kohane summa hageja puhul.
Istungil kinnitasid pooled, et kindlaksmääratud suhtlust hetkel ei toimu ning hageja ei ole viibinud kostjaga koos pärast juunit 2024, ka 2024. a juunini toimusid kohtumised vaid perekeskuses. Seega
§ 101lg 6 kohaldamisele ei kuulu.
- Kostja on tuginenud oma tervislikule seisundile, mille tõttu töötab ta osakoormusega (hetkel on töötu) ja teenib vähe. Kohtule esitatud 17.02.2025 arstitõendi kohaselt (dtl 74) oli kostja arstlikul jälgimisel alates 18.05.2020 ning tal on olnud osaline töövõime. Kostja on samas kinnitanud, et osalise töövõime taotlust ei rahuldatud, seega on tal praegusel hetkel töövõime olemas. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära seonduvalt puuduva või vähenenud töövõimega, need asjaolud ei ole tõendatud.
- Samuti ei anna elatise vähendamiseks alla miinimummäära alust hetkel töötuks olemine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 tehtud 24.10.2012 otsuse punktis 15 leidnud: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka
§ 105lg 3 kohaldamisel. See 4
(6)2-24-145815 tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kohtule ei nähtu esitatud teabest, mis takistab kostjal teenida endale sissetulekut sellises suuruses, et sellest piisab enda esmavajaduste katmiseks ja ka alaealise lapse ülalpidamiseks. Kostja on ise toonud välja, et tal on mitme kategooriaga juhiload. Vähemalt 27.09.2025 seisuga on ainuüksi Töötukassa veebilehel 55 tööpakkumist 81 töökohaga seonduvalt otsinguga „autojuht“ ja asukoha piiranguga „Harjumaa“. Kui kasutada Statistikaameti palgarakendust, siis annab ametirühma „veoautojuhid“ keskmiseks palgaks Harjumaal 1444 eurot. Samas on see vaid töötasu, millele enamasti lisanduvad ka komandeeringutasud, mis samuti majanduslikku võimekust mõjutavad.
- Kohtupraktika kohaselt on kohtul võimalik isiku deklareeritud sissetuleku asemel lähtuda ka isiku tegelikust elustandardist. Swedbank AS väljavõttest (dtl 99-115) nähtub, et perioodil 11.09.2024-11.03.2025 on kostja keskmine laekumine ühes kuus olnud (6778,7/6) 1129,79 eurot. Kostja väited selle kohta, et ta on saanud tuttavatelt laenu (laekumised kontole eraisikutelt), ei ole tõendatud. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et elatise vähendamine alla miinimummäära ei ole põhjendatud lähtuvalt kostja väidetavalt ebapiisavast sissetulekust.
- Kostja on leidnud, et hageja vajadused ei ole nii suured, et põhjendatud oleks mõista elatis välja miinimummääras. Elatise väljamõistmine alla miinimummäära saab kõne alla tulla vaid juhul, kui kostja tugineb enda varaliste vahendite piiratusele, toob välja sellekohased konkreetsed asjaolud ning tõendab enda väiteid. Ka kohtupraktika kohaselt (vt TlnRnKm 17.07.2025, 2-25-3427/21, p 9.1) võib kohus mõista vanemalt lapse kasuks
§ 101
lg-te 2–7 järgi arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise välja
§ 102
lg-te 1 ja 2 järgi üksnes olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning selleks on mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole leidnud tõendamist kostja varaliste vahendite piiratus. Seetõttu ei asu kohus tuvastama lapse vajaduste tegelikku suurust ning lähtub sellest, vajadused on vähemalt kahekordse miinimummäära ulatuses. 16. Kostja ei ole tuginenud muudele alustele, mis annaks õiguse elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Seega tuleb ülalpidamist anda seadusjärgses miinimummääras.
§ 101kohane elatise summa oli alates 01.04.2024 287,72 eurot kuus.
Kostja on menetluse jooksul, s.o alates perioodil 13.12.2024 tasunud elatist kokku 300 eurot , seega ei ole ta andnud ülalpidamist vajalikul määral. Kostja on seega rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ning elatise väljamõistmise eeldused on täidetud. 17. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi ja mõistab välja elatise. Selguse mõttes mõistab kohus välja elatise 26.09.2025 seisuga kogusummas ja alates kohtuotsuse tegemise päevast igakuises määras.
§ 101
lg-tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt oli hageja puhul kohalduv miinimumelatis erinevatel ajaperioodidel järgmine: 13.12.2024-31.03.2025 (19p, 3 kuud) kuus 287,72 eurot, kokku summas 1039,51 eurot, 01.04.2025–26.09.2025 (5 kuud, 26 päeva) kuus 301,74 eurot, kokku 1770,21 eurot; kogu periood 13.12.2024-26.09.2025 kokku seega 2809,72 eurot. Kostja on tasunud elatist 300 eurot. Elatise võlgnevus on seega (2809,72-300) 2509,72 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. 18. Alates 27.09.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 301,74 eurot kuus, mis vastab
§ 101alusel arvestatud elatisele. 5
(6)2-24-145815 19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et puudub alus kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotusest. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda menetluskulude rahalist suurust kindlaksmääramata /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6
(6)