← Eesti

2-25-117895/8

Obsah (10)§ 438§ 229§ 173§ 174§ 162§ 175§ 218§ 144§ 177§ 434

2-25-117895 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 29. september 2025 Tsiviilasja number 2-25-117895 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK EST

) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 438

lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 4

(7)2-25-117895
  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahtevaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
  2. Riigikohus on leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes (Riigikohtu
  3. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16, p 22). Samuti on Riigikohus leidnud, et „parkimistariifide avalikku väljapanekut tuleb eelduslikult pidada pakkumuse esitamise ettepanekuks VÕS § 16 lg 3 kohaselt. Pakkumuseks saab seda lugeda vaid siis, kui teates on teistsugune tahe selgesti väljendatud“ ning et parkimisleping võib olla tüüptingimustega leping, kuid sellise lepingu sõlmituks lugemisel tuleb VÕS § 37 lg 3 alusel hinnata, kas lepingu hinda puudutav teate tekst on teise lepingupoole jaoks tavaline ja arusaadav (Riigikohtu
  4. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas 3-2-1-75-10, p-d 13 ja 15). 19.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja on kohtule tõendina esitanud EP poolt hallatavasse parklasse paigutatud teabesildid (dtl lk 41-57). Viidatud tõenditega on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul peaks olema parkimislepingu hinda puudutava teate tekst teise lepingupoole jaoks tavaline ja arusaadav – tüüptingimusi kajastavad teabesildid on paigutatud üle terve parkla, neil on kujutatud parkimise hind, kuidas parkimist alustada ja et parkimiskella kasutades on 3 tundi võimalik parkida tasuta.

  1. Maksekäsu kiirmenetluse käigus on kostja esitanud maksekorralduse, mille kohaselt on ta tasunud 20.11.2024 parkimistrahvi katteks 15 eurot, viidates viitenumbrile 1882211231224085 (dtl lk 16-17), mis osundab leppetrahvi nõudele nr 1882211231224085 (dtl lk 38). Leppetrahvis on kirjas järgnev: „NB! Makstes hiljemalt 29.11.2023 kuulub tasumisele 15.00 EUR“. Sama lause on kirjas lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keeles. Seega tulnuks kostjal tasuda trahvina 15 eurot, kui ta oleks selle tasunud enne 29.11.
  2. Kostjal on seega täitmata 40 euro tasumise kohustus. Hagiavalduse esitamisel on hageja seda asjaolu ka nimetanud, esitades nõudeks parkimistrahvi kogusummas 55 eurost maha arvestatud 15 euro alusel nõudeks täitmata osa 40 eurot. Kostja vastuse resolutsiooniks on hageja aga nimetanud nõudesummaks 55 eurot. 5

(7)2-25-117895 21. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt, summas 40 eurot, kuivõrd kostja on kohustuse juba 15 euro osas täitnud. MENETLUSKULUD 22.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, so 73% ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda. 23.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõudele vastav esindaja.

24.

§ 174

lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 25. Hageja on märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot, õigusabikulud 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 3.5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja EFTA Legal OÜ teenust 120 eurot tunnis. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3.5 tunni ulatuses, so summas 420 eurot. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, sisu poolest trafaretse hagiavalduse koostamise, sellele lisade lisamise ja kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1.5 tundi. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas sisalduvad toimingud, mille sisu on üksnes „dokumentide analüüs“ või „konsultatsioon“ ei ole sellised toimingud, mida kostja peaks hüvitama. Hageja poolt esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele kulutatud aeg katab kohtu hinnangul ka ettevalmistuse eelse analüüsi ning materjalidega tutvumise. Kostja seisukohale vastamise osas peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tund. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 120 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 300 eurot.

§ 144

p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 16.07.2025 summas 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 01.09.2025 summas 35 eurot, kokku 100 eurot. Menetluskulude kogusummaks on seega 420 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 73% menetluskulude kogusummast, so 306.60 eurot. 6

(7)2-25-117895 26.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 27. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.