lg 1 alusel Kahtlustatav I U , isikukood xxx; elukoht: xxx; emakeel eesti keel; xxx; ei tööta; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Tõkend – ei ole kohaldatud Kohaldatud õigusnormid
lg 1, § 202 lg 2 p 1,7 ja § 206 lg 1 RESOLUTSIOON 1.
lg 2 p 1 alusel on I U kohustatud tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kokku summas 500 (viissada) eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE
lg 2 p 7 alusel on I U kohustatud 3 (kolme) kuu jooksul alates käesoleva määruse kuulutamisest, s.o hiljemalt 30.01.2026 pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja osalema nõustamisel ning raviplaani koostamisel järgima raviplaani. 2. Asitõendid ja äravõetud esemed: elektroonilised andmekandjad (6 plaati) - jätta
3. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvad andmed – jäävad vastavasse andmekogusse ja registrisse. 4.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
lg 2 alusel lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 5. Kohtumäärus teha teatavaks I U ja tema kaitsjale ning ringkonnaprokurör Marge Voogmale. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt
ASJAOLUD 03.11.2024.saabus Viru Maakohtusse üldmenetluse korras süüdistusakt I U süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 järgi. I U süüdistatakse selles, et I U tegutses osta.ee keskkonnas kasutajanime S all aastaid ja osales kauplemiskeskkonnas kaupu müüva müüja Sinu24 OÜ oksjonitel süstemaatiliselt ning ka võitis neid. Kuni
Süüdistatav nõustus taotlusega ning ka kaitsjal ei olnud vastuväiteid. PROKURÖRI TAOTLUS
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Süüdistatavale I U etteheidetav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Etteheidetav kuritegu on toime pandud ajavahemikul 01.02.2021-14.12.2021. Kohtueelse menetluse käigus on I U poolt teo toimepanemine veenvalt tõendamist leidnud ja süüdistus põhjendatud. Karistusregistri andmetel puuduvad I U käesoleval hetkel kehtivad karistused, teda ei ole kunagi varasemalt kriminaalkorras karistatud ning uute, tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg – ligi neli aastat. I U pole ei enne kuriteo toimepanemist ega pärast seda süütegusid toime pannud. Lisaks on I U asunud kuriteoga tekitatud kahju heastama ja tasunud tekitatud kahjude katteks 2000 eurot. I U on sõlminud kannatanu/tsiviilhageja Sinu24 OÜ-ga ka kompromisskokkuleppe, millega on võtnud endale kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kompromissiga vähendati tekitatud kahju suurust ja põhinõude lõplikuks suuruseks jääb 18 000 eurot, millest arvestatakse maha juba tasutud summa. Kohus on 16.10.2025 määrusega 3
Avaliku menetlushuvi hindamise võib siduda preventsiooniga, mistõttu tuleb muuhulgas arvesse võtta kuriteo toime pannud isikut ning tema varasemat käitumist. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. Kahtlustatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata, mistõttu on prokurör seisukohal, et tema puhul ei ole otstarbekas kohaldada kriminaalkaristust ka eripreventiivsest aspektist lähtudes. Prokurör usub, et tegemist oli episoodilist laadi süüteoga, mistõttu pole alust arvata, et kahtlustatav võiks jätkata tulevikus analoogsete tegude toimepanemist. Samuti vähendab avalikku menetlushuvi ka asjaolu, et kahtlustatava puhul pole kriminaalmenetlusi otstarbekuse kaalutlustel varasemalt lõpetatud. Prokuröri arvates ei esine ka ühtegi üldpreventiivset asjaolu, millele tuginedes oleks kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteediprintsiibi alusel välistatud. Lisaks pole tegemist sellise süüteoga, mille puhul oleks võimalik muudel kaalutlustel jaatada ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Seetõttu puudub vältimatu vajadus isiku karistamiseks ja teda on võimalik positiivselt mõjutada ka vastavate kohustuse panemisega. Kriminaalmenetluse kuludeks on käesolevas kriminaalasjas riigi õigusabi korras määratud kaitsjale vandeadvokaat Arri Toomingale kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu summas 219,60 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale vandeadvokaat Andres Veskile kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu summas 281,82 eurot ja kohtumenetluses makstud kaitsjatasu summas 934,98 eurot, kokku kaitsjatasu summas 1436,40 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et I U suhtes ei ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine ja isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik tema kriminaalkorras karistamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks I U suhtes ning
I U on andnud nõusoleku, mille kohaselt ta on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks eelviidatud kuriteosüüdistuse osas kriminaalmenetlus
Talle on selgitatud ka
I U on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja osalema nõustamisel ning raviplaani koostamisel järgima raviplaani 3 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samuti on ta nõus tasuma sama aja jooksul menetluskulud 4
lg 2 p 7 alusel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja osalema nõustamisel ning raviplaani koostamisel järgima raviplaani. 2.2.
3) Kohustuste täitmise lõpptähtajaks määrata 3 (kolm) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 4) asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektroonilised andmekandjad, s.o kuus plaati, jätta
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde (I kd tl 83, 136, 140, 170, 173, 183). 5) tõkendid ja muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad. 6) andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvad andmed: andmeid ei kustutata. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd.
lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt
S § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat.
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi ringkonnaprokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused
Seetõttu kuulub ringkonnaprokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava I U suhtes rahuldamisele. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust 5
kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuritegude eest näeb KarS eriosa ette karistusena ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. I U on varem kriminaalkorras karistamata. Oluline on ka see, et ta on asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju. Ta on kannatanuga saavutanud kokkuleppe, asunud kuriteoga tekitatud kahju heastama ja tasunud tekitatud kahjude katteks 2000 eurot. I U on sõlminud kannatanu/tsiviilhageja Sinu24 OÜ-ga ka kompromisskokkuleppe, millega on võtnud endale kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kompromissiga vähendati tekitatud kahju suurust ja põhinõude lõplikuks suuruseks jääb 18 000 eurot, millest arvestatakse maha juba tasutud summa. Kohus on 16.10.2025 määrusega sõlmitud kompromisskokkuleppe kinnitanud. Lisaks on I U nõus hüvitama menetluskulud. Kohus on seisukohal, et I U õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Viru Ringkonnaprokuratuuri ja I U vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena on süüdistatav 3 kuu jooksul arvates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kuulutamisest nõus: pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja osalema nõustamisel ning raviplaani koostamisel järgima raviplaani; - tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 500 eurot riigituludesse. I U on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks kriminaalasjas 1-24-6414 kriminaalmenetlus
Vastavaasisuline kirjalik nõusolek/taotlus on kriminaalasja materjali juures. I U on selgitatud kriminaalmenetluse 6
alusel, sealjuures on talle selgitatud
Kohus on seisukohal, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleval juhul nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata süüdistatava karistamine vajalik.
lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektroonilised andmekandjad, s.o kuus plaati, jätta
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde (I kd tl 83, 136, 140, 170, 173, 183). Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvad andmed: andmeid ei kustutata.
lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui süüdistatav ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.