3-25-2790/6

3-25-2790 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik 3-25-2790 16.09.2025, Jõhvi Ülle Polluks Kohtuasi X kaebus Eesti Töötukassa vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Resolutsioon 1.Võtta käesoleva haldusasja juurde Eesti Töötukassa 22.08.2024 vastus nr 5-2/24/7088 kohtunõudele koos lisadega haldusasjast nr 3-24-

2. Tagastada kaebus tervikuna.
3. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Menetlusosalised Edasikaebamise kord ja muud selgitused Kaebaja: X Vastustaja: Eesti Töötukassa Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte. Asjaolud ja menetluse käik 1.Viru Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 25.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassalt kahju hüvitise väljamõistmiseks seoses asjaoluga, et 06.09.2023 kandis Eesti Töötukassa kaebaja pangakontole üle töövõimetoetuse ajal kui ta oli vangistatu. Selle tõttu arestis kohtutäitur kaebaja pangakontole ülekantud töövõimetoetuse. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa tekitas talle nii varalist kui ka mittevaralist kahju, mille väljamõistmist ta taotleb kohtu kaudu kokku summas 1390,60 eurot (1000 eurot mittevaraline ja 390,60 eurot varaline kahju). Kaebaja palub vabastada ta kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest ja läbi vaadata haldusasi kirjalikus menetluses.
5. Tallinna Halduskohus edastas 25.08.2025 määrusega alluvuse läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Määrus jõustus 10.09.
6. 1 järgi kaebuse 3-25-2790 Kohtu seisukoht
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8. Kohus selgitab, et võtab HKMS § 2 lg 4 ja § 59 lg 3 alusel käesoleva haldusasja materjalide juurde Eesti Töötukassa 22.08.2024 vastuse nr 5-2/24/7088 kohtunõudele koos lisadega haldusasjast nr 3-24-
10. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-i 2 1 alusel tervikuna. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p-i 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Olenemata sellest, et kaebaja nõuab talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot, ei ületa tegelik kaebajale tekitatud väidetav varaline kahju 1000 eurot. Seega mõlema kahjunõude korral on tegemist väheintensiivse õiguse riivega HKMS § 133 lgs 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades. Seega tuleb pidada kaebaja õiguste riivet antud asjas väheintensiivseks nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
11. Kohus ei pea esitatud kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega nii varalise kui ka mittevaralise kahjunõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus või tegevusetus. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt määrati kaebajale Eesti Töötukassa 2.12.2022 otsusega nr TVT/22/061678 töövõimetoetus perioodiks 30.11.2022 – 19.09.
12. Kuivõrd kaebaja viibis alates 22.08.2023 vahi all, siis lõpetati talle sellest kuupäevast alates töövõimetoetuse maksmine lähtudes töövõimetustoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg-st
13. Nimetatud sätte kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Küll aga maksti kaebajale töövõimetoetust kuni 21.08.2023, mil kaebaja veel vahi all ei viibinud. TVTS § 17 lg 1 kohaselt maksab Töötukassa töövõimetoetuse välja igal kuul eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. Seetõttu maksti kaebajale septembris 2023 ka veel välja töövõimetoetus perioodi 1.-
14. august 2023 eest, kuivõrd kaebaja oli õigustatud seda saama. 2 3-25-2790 Kaebajale tehtud väljamaksest arestis kohtutäitur K. Põlts 6.09.2023 täiteasja nr 052/2002/8095 raames 17,44 eurot. Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule Eesti Töötukassa tegevuses õigusvastasust ning kaebajal ei ole alust nõuda perioodi 1.-21.08.2023 eest töövõimetoetuse uuesti maksmist.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole intensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 pi 21 alusel tervikuna tagastada.
16. Kohus selgitab, kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
17. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3