Obsah (7)

§ 654§ 651§ 456§ 257§ 7§ 367§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-6730 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2025, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Neve Uudelt ja Antero Maksing

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas faktiväidete ümberlükkamise nõude väidete nr 5 ja 6 osas ning jättis kahju hüvitamise nõude 316,80 euro ulatuses ja sellelt arvestatud viivise nõude rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osaliselt väite nr 2 rahuldamise osas ulatuses, milles maakohus märkis ümberlükkamise tekstis: „Она также добавила, что педагоги очень боятся, что намёки на возможное увольнение станут реальностью. /…/ Вдобавок, завуч Z.D не делала педагогам намёков об увольнении.“ (tõlge „Samuti lisas ta, et õpetajad väga kardavad, et vihjed võimaliku vallandamise vihjed osutuvad tõeks. /…/ Lisaks õppealajuhataja Z.D ei vihjanud õpetajatele vallandamisest.“). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab faktiväidete ümberlükkamise nõude väidete nr 5 ja 6 osas rahuldamata, jätab väite nr 2 ümberlükkamise tekstist välja eelpoolmärgitud osa ning rahuldab osaliselt kahju hüvitamise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 316,80 eurot ning sellelt viivise. Samuti tuleb muuta menetluskulude jaotust vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

§ 654

lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 33.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks (väidete nr 3 ja 7 osas). Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

1. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust (VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3) ja jättis ekslikult hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Ringkonnakohus saab asja lahendada seda maakohtule tagasi saatmata, tühistades osaliselt 13 2-23-6730 maakohtu otsuse ja tehes ise uue otsuse, millega rahuldab osaliselt hageja kahju hüvitamise nõude. Samuti kohaldas maakohus vääralt VÕS § 1045 lg 1 p-i 4 ning VÕS § 1047 lg-t 1, 2 ja 4 kui rahuldas hageja nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks väidete nr 5 ja 6 osas. Lisaks rahuldas maakohus ebaõigesti hageja nõude faktiväidete ümberlükkamiseks väite nr 2 osas ulatuses, milles see väide ei käinud hageja kohta, kohaldades selliselt ebaõigesti VÕS § 1045 lg 1 p-i 4 ja 1047 lg-t
3. Pooled ei vaidle, et kostja avaldas 20.10.2022 artikli pealkirjaga „Intriigid lasteaias“, milles oli alapeatükk „On kaebusi ka lasteaia õppealajuhataja kohta“. Selles alapeatükis avaldas kostja järgmist (tõlgituna eesti keelde): Pärast Ljudmila vallandamise vahejuhtumit rääkisid lapsevanemad, et õppealajuhataja Z.D on survestanud psühholoogiliselt teiste rühmade õpetajaid ja abisid. Nende sõnade järgi on õppealajuhataja asunud pärast ajakirjaniku ja haridusameti esindaja külastusi kärkima õpetajate peale ning neid vallandamisega ähvardama. Veel üks õpetaja jagas samuti anonüümseks jäämise tingimusel, et Z.D poolne psühholoogiline survestamine on kestnud juba mitmeid aastaid. Samuti lisas ta, et õpetajad kardavad väga, et võimaliku vallandamise vihjed osutuvad tõeks. Rühma lastevanemate komitee esindaja Natalja rääkis, et õppealajuhataja Z.D on samuti viibinud lastevanemate ja direktori koosolekutel ning „käitunud kummaliselt“. „Millegipärast ta pidevalt kommenteeris ning rääkis, et direktoril puudub täielik arusaam lasteaia kollektiivist“, ütleb Natalja. „Varem rääkis ta alati hästi Ljudmilast ning tema professionaalsusest, kuid nendel kohtumistel on ta vastupidi tungivalt nõudnud, et teda ei võetaks tagasi“. Oma ebameeldivast kogemusest õppealajuhatajaga suhtlemisel rääkis samuti Hanna nimeline naisterahvas, kes Z.D-ga toimunud konflikti tõttu oli aasta varem lausa sunnitud üle viima oma lapse Linnamäe lasteaeda. Ta väidab, et peale tema oma on veel vähemalt seitse last läinud samal põhjusel teistesse lasteaedadesse. Z.D ei reageerinud meie telefonikõnedele ning kirjadele, seepärast ei õnnestunud meil saada tema arvamust. Me ei saa kinnitada neid lastevanemate kaebusi õppealajuhataja aadressil, kuid Postimehe ajakirjanik siiski märkas ise üht-teist. Lasteaia koosolekul rääkis Z.D tõepoolest palju direktori eest ning jäi kindlaks, et Ljudmilal on psüühika probleemid . Sellistes kollektiivi tülides on alati palju üksikasju, mida me võime mitte teada, mis raskendab järelduste tegemist. Kuid on olemas vähemalt kaks fakti, mis on ilmsed. Lastevanemad ja lapsed olid rahul õpetaja Ljudmilaga, kuid nende arvamus osutus teisejärguliseks ning neil ei õnnestunud õpetajat tagasi tuua. Vähemalt ühe rühma lastevanemate ja lasteaia direktori suhted on juba rikutud, ehkki koostöö on kestnud alles kolm kuud.
4. Riigikohus on selgitanud, et tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes (RKTKo 21.12.2010, 3-21-67-10, p 21). Pooled ei vaidle, et kostja avaldas eeltoodud artikli alapeatükis hageja kohta järgmist: -
5. lõigus: hageja on survestanud psühholoogiliselt teiste rühmade õpetajaid ja abisid ja on asunud pärast ajakirjaniku ja haridusameti esindaja külastusi kärkima õpetajate peale ning neid vallandamisega ähvardama (väide nr 1); 14 2-23-6730 -
6. lõigus: hageja on õpetajaid psühholoogiliselt survestanud (väide nr 2); -
7. lõigus: hagejal oli konflikt Hanna nimelise lapsevanemaga (väide nr 4) ning et vanemad on lapsi ära võtnud lasteaiast just konflikti tõttu (väide nr 5).
8. Ringkonnakohus ei nõustu, et kostja avaldas artikli alapeatüki
9. lõigus, et hageja sai kostjalt telefonikõned ja kirjad, kuid jättis neile vastamata (väide nr 6). Kohus peab hindama, mida kostja mõistliku isiku arusaama kohaselt avaldas. Kostja ei ole avaldanud, et hageja sai kostjalt telefonikõned ja kirjad, vaid artiklist nähtub, et kostja avaldas, et hageja ei reageerinud ajakirjaniku telefonikõnedele ning kirjadele.
10. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas maakohus luges õigesti kostja poolt avaldatu faktiväideteks. Kostja arvates on väited nr 1 ja 2 väärtushinnangud, kuna nendes sisalduvad sõnad „survestama“, „kärkima“ ja „ähvardama“ ning puudub võimalus skaalal jah-ei nende tõele vastavuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et faktiväide on kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (RKTKo 18.05.2022, 2-2012495/29, p 11). Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Seda, kas kedagi on survestatud, kellegi peale kärgitud või kedagi on ähvardatud, on võimalik tõendada ja sellise väite tõele vastavust on võimalik sellisel viisil kontrollida.
11. Järgmisena on vajalik kontrollida, kas hageja suhtes avaldatud faktiväited kahjustavad hageja mainet. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et väide nr 6 (hageja ei reageerinud ajakirjaniku telefonikõnedele ning kirjadele) kahjustab hageja mainet. Kõnedele ja kirjadele reageerimata jätmine ei sisalda üldjuhul negatiivset hinnangut hageja kohta. Põhjuseid, miks isik jätab reageerimata, võib olla erinevaid. Antud juhul ei nähtu selle väite avaldamise kontekstist, et hageja oleks pahatahtlikult jätnud kirjadele ja kõnedele vastamata. Seega oli selle väite õigsuse tõendamiskoormis hagejal. Ringkonnakohus nõustub, et vaidluse alla jäänud ülejäänud faktiväited (väited nr 1, 2, 4 ja 5) kahjustavad hageja mainet ja on au teotavad. Seega on nende faktiväidete õigsuse tõendamiskoormis kostjal.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et artikli kirjutanud ajakirjaniku ütlused ei tõenda, et „allikate“ väited hageja kohta on tõesed. Ringkonnakohus nõustub, et tunnistaja ütlused selle kohta, mida „allikad“ talle rääkisid, võivad õiged olla, kuid sellest ei saa teha järeldust, et need „allikad“ on ajakirjanikule tõtt rääkinud. Ajakirjanikul võib küll endal tekkida veendumus talle avaldatu tõepärasuses, kuid seda peab saama kontrollida ka kohus. Üksnes ajakirjaniku ütlused seda ei tõenda. Riigikohus on selgitanud, et kui ajakirjanik vahendab tunnistajana informatsiooni, mille ta väidetavalt sai oma „allikalt", siis ei ole ta küll

§ 257

lg-st 4 tulenevalt kohustatud ütlusi andma ja teda ei saa ütluste andmisest keeldumise eest võtta kriminaalvastutusele karistusseadustiku § 318 alusel, kuid tsiviilasja lahendava kohtu jaoks jääb selline informatsioon paljasõnaliseks ja kontrollimatuks (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-24-15, p 15). Seega on Riigikohus pidanud üksnes ajakirjaniku „allikalt“ saadud informatsiooni ebapiisavaks. Seetõttu ei saanud käesolevas asjas maakohus tuvastada faktiväite õigsust üksnes ajakirjaniku ütluste pinnalt.

1. Kostja selgitas, et kostjal olid faktiväidete õigsuse tõendamiseks veel ka kirjalikud tõendid. Ringkonnakohus nõustub siinkohal jällegi maakohtuga, et ka esitatud kirjalikud tõendid ei tõenda faktiväidete õigsust, seda nii eraldi kui ka koos ajakirjaniku ütlustega. 41.
2. Kostja tugineb faktiväidete nr 1 ja 2 õigsuse tõendamiseks kostja toimetusse juunis 2023 saadetud kirjale (dtl 120, tõlge dtl 187). Maakohus leidis, et sellest tõendist ei nähtu, kes 15 2-23-6730 on selle koostanud ja puuduvad nii allakirjutanute nimed kui allkirjad. Seega ei ole maakohtu hinnangul tegemist usaldusväärse tõendiga. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kolleegium jääb varasemalt ringkonnakohtu praktikas asutud seisukohale, et olukorras, kus ei ole teada, kes on tõendi koostaja, on tõend pärit anonüümsest allikast, mistõttu ei ole võimalik pidada tõendit usaldusväärseks. Ühtlasi ei ole anonüümse allika tõendile tuginemine kooskõlas poolte võrdse kohtlemise põhimõttega (

§ 7). Pool, kes ei tea tõendi allikat, ei saa sellele ka sisukaid vastuväiteid esitada (Tln

RnKo 21.02.2025, 2-20-17016, p 10.1). Kostja väitel on võimalik tõendi sisust tuletada selle koostajad. Sellega kolleegium nõustuda ei saa. Kirja sisust nähtub küll see, et ilmselt on selle koostatud keegi (või mitu inimest), kes on lasteaiaga seotud, kuid see asjaolu ei vähenda antud tõendi kontrollimatust. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et töökiusuga seotud vaidlustes tuleks tõenditele kohaldada madalamat lävendit ja arvesse võtta ka anonüümsed tõendid. See viiks sisuliselt kontrollimatute väidete põhjal lahendi tegemiseni, mis ei ole õigusriigile kohane. 41.

1. Kostja tugineb faktiväidete nr 1 ja 2 õigsuse tõendamiseks Q 01.09.2022 Zle saadetud kirjale (dtl 115, tõlge dtl 186). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see tõend ei tõenda väidetes nr 1 ja 2 kirjeldatud asjaolusid – hageja poolt survestamist ja ähvardamist. Kirjas on Q kirjutanud, et hageja karjub õpetajate peale, mida saab teise sõnaga kirjeldada ka kui „kärkimist“. Samas on õige maakohtu järeldus, et see kiri ei saa tõendada asjaolusid, mis toimusid kirja koostamise järgselt - pärast ajakirjaniku ja haridusameti esindaja külastusi. Seega ei saa ka õpetajate peale „kärkimist“ selle tõendiga tõendada. 41.
2. Kostja tugineb faktiväidete nr 1 ja 2 õigsuse tõendamiseks ka F kirjale (dtl 119). Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda see kiri, et hageja oleks õpetajaid psühholoogiliselt survestanud. Samuti ei tõenda kiri, et hageja oleks õpetajaid ähvardanud vallandamisega. Kirjas on üksnes märgitud, et on olnud kaebusi hageja aadressil nii kirja koostajal kui ka tema endistel kolleegidel.
3. Seega ei ole kostja tõendanud, et väidetes nr 1 ja 2 esitatud faktiväited oleksid tõesed. Samuti ei ole kostja tõendanud väites nr 4 sisalduva faktiväite tõele vastavust. Kostja väitel tõendab seda Muhu lasteaia direktori kiri (dtl 67, tõlge dtl 68). Nimetatud kirjast ei nähtu, et hagejal oli konflikt Ganna nimelise lapsevanemaga. Sellest kirjast nähtub, et direktor kinnitab vastupidist – mingit konflikti ei olnud.
4. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kostja ei ole väites nr 5 ebaõiget faktiväidet avaldanud. Kostja on artiklis seoses väitega nr 5 avaldanud lisaks järgmist: „Me ei saa kinnitada neid lastevanemate kaebusi õppealajuhataja aadressil“. Seega ei ole kostja väites nr 5 ebaõiget faktiväidet esitanud, kuna kostja ei kinnita artiklis, et selline väide vastaks tegelikkusele. Kostja kinnitab sisuliselt seda, et väide „vanemad on lapsi ära võtnud lasteaiast just konflikti tõttu“ ei pruugi õige väide olla. Tegemist ei ole VÕS § 1047 lg 1 mõttes ebaõige faktiväite avaldamisega, mille ümber lükkamist saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda.
5. Samuti ei ole kostja avaldanud ebaõiget faktiväidet väites nr
6. Kostja kirjutas artiklis: „Z.D ei reageerinud meie telefonikõnedele ning kirjadele, seepärast ei õnnestunud meil saada tema arvamust.“. Ringkonnakohus selgitas eespool, et kostja avaldas selles lauses, et hageja ei reageerinud ajakirjaniku telefonikõnedele ning kirjadele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nendele kõnedele ja kirjadele ei reageerinud. Seega pole tegemist VÕS § 1047 lg 1 mõttes ebaõige faktiväite avaldamisega.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väidetes nr 1, 2 ja 4 ei olnud faktiväidete avaldamine õigusvastane. EIK on otsuses asjas nr 38432/97 Thoma vs Luksemburg asunud 16 2-23-6730 seisukohale, et kui ajakirjanik distantseerub kellegi teise seisukohast või avaldatust, siis ei saa ajakirjanik selle eest vastutada. Käesolevas artiklis on läbivalt viidatud sellele, et tegemist on kellegi teise avaldatud seisukohtade ja avaldustega. Maakohus märkis õigesti, et kuna kostja on selgelt täitnud EIK lahendites (Thoma vs Luksemburg ja selles viidatud Jersild vs Denmak) rõhutatud kriteeriumi tuua lugejani selgelt eristuv teiste isikute tsitaat/arvamus/mälestus ja mitte ajakirjaniku väide, esinevad VÕS §-s 1046 lg-s 2 sätestatud alused, mis välistavad kostja tegevuse õigusvastasuse. Lisaks on maakohus õigesti leidnud, et ajakirjanduse õigus avaldada tsitaate ei võta ajakirjanduselt ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustust, kui tsitaatides sisalduvad andmed osutuvad ebaõigeteks.
8. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on jätnud hindamata VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud kriteeriumid. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Ajakirjanduse õigus avaldada tsitaate tuleneb nii EIK kui ka Riigikohtu praktikast. Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Praegusel juhul vastanduvad kaks põhiõigust: ühelt poolt PS §-s 45 nimetatud sõnavabadus ja teisalt igaühe õigus aule ja heale nimele (PS § 17). Seega tuleb kohtul anda hinnang, kas artiklis avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi praegusel juhul artiklis avaldatu sõnavabadusse sekkumist. Olukorras, kus ajakirjanik on avaldanud üksnes kellegi teise avaldatud seisukohti ja avaldusi ning on ennast nendest distantseerinud, ei ole hageja õigust heale nimele riivatud sellisel määral, et sellega peaks kaasnema ajakirjanduse sõnavabadusse sekkumine.
9. Kuna faktiväidete nr 1, 2 ja 4 tõele vastavust ei ole kostja tõendanud, tuleb need VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber lükata.
10. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et faktiväidet nr 2 ei saa kostjat kohustada ümber lükkama selliselt nagu seda on maakohus teinud. Kostja avaldas artiklis järgmist: „Veel üks õpetaja jagas samuti anonüümseks jäämise tingimusel, et Z.D poolne psühholoogiline survestamine on kestnud juba mitmeid aastaid. Samuti lisas ta, et õpetajad kardavad väga, et võimaliku vallandamise vihjed osutuvad tõeks.“. Maakohus on kohustanud kostjat avaldama järgmine teade: „Она также добавила, что педагоги очень боятся, что намёки на возможное увольнение станут реальностью. Эти утверждения являются ложными. /…/ Вдобавок, завуч Z.D не делала педагогам намёков об увольнении.“ (tõlge „Samuti lisas ta, et õpetajad väga kardavad, et vihjed võimaliku vallandamise vihjed osutuvad tõeks. Need väited on valed. /…/ Lisaks õppealajuhataja Z.D ei vihjanud õpetajatele vallandamisest.“). See, et õpetajad kardavad vallandamist, ei käi artiklist tulenevalt hageja kohta. Seega ei saa kostjat kohustada avaldama, et selline väide ei vasta tegelikkusele. See osa tuleb faktiväite ümber lükkamise teate tekstist välja jätta.
11. Kostja väitel on ka väite nr 1 puhul kohustatud kostjat koos ebaõige faktiväitega ümber lükkama selline artiklist osa, mis ei käi hageja kohta. Nimelt nähtub kostja hinnangul otsusest justkui oleks kostjat kohustatud ümber lükkama ka see, et haridusosakonna töötaja ja ajakirjanik külastasid lasteaeda. Hageja on palunud faktiväite 1 ümber lükkamist järgmiselt: „По их словам, после визитов журналиста и представителя Департамента образования, завуч начала срываться на учителей и угрожать им увольнением. Данные утверждения являются ложными. Педагоги и помощники детского садика не подвергались психологическому давлению со стороны завуча Z.D.“ (tõlge: „Nende sõnade järgi on 17 2-23-6730 õppealajuhataja asunud pärast ajakirjaniku ja haridusameti esindaja külastusi kärkima õpetajate peale ning neid vallandamisega ähvardama. Need väited on valed. Õpetajad ja abistajad ei allutatud psühholoogilisele survele õppealajuhataja Z.D poolt.“). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub faktiväite ümberlükkamise teate tekstist, et hageja pole palunud ümber lükata seda, et ajakirjanik ja haridusameti esindaja külastasid lasteaeda, vaid seda, et hageja ei allutanud õpetajaid ega abistajaid psühholoogilisele survele.
12. Hageja esitas nõude ka artikli selle osa eemaldamiseks, mis käib hageja kohta. Kuna tegemist on kostja käitumises õigusvastasuse puudumisega, ei saa hageja nõuda VÕS § 1055 alusel artikli eemaldamist. Maakohus on selle nõude jätnud õigesti rahuldamata.
13. Küll aga on maakohus ebaõigesti jätnud täielikult rahuldamata hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude. 51.
14. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Hageja esitas kohtuväliselt nõude ebaõige teabe eemaldamiseks ja õigusabikulude hüvitamiseks (dtl 26-33). Maakohus leidis, et kuna hageja nõudekiri oli esitatud üksnes artikli eemaldamiseks ega olnud suunatud kompromissi saavutamisele, siis ei olnud kohtueelne õigusabi põhjendatud ega vajalik. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. See, et hageja ei nõudnud kohtueelselt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul, et tegemist oleks olnud täiesti ebavajaliku toimingu ja põhjendamatu õigusabiga. Hageja tugines nõudekirjas sellele, et tegemist on kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamisega. Kui hagi oleks jäänud täielikult rahuldamata, poleks hageja kohtueelne õigusabi olnud põhjendatud. Praegusel juhul see nii ei ole. Kohus tuvastas, et osaliselt on hageja väide põhjendatud – väidete 1, 2 ja 4 osas. Seega oli hageja eesmärk leida kohtueelselt lahendus nende ebaõigete faktiväidete avaldamise osas hageja isiklike õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Sellisel eesmärgil õigusabi kasutamist ei saa pidada põhjendamatuks ja ebavajalikuks. Samuti ei saanud antud juhul eeldada, et hageja oleks suutnud tõhusalt ilma õigusabita oma õigusi kaitsta. Isiklike õiguste rikkumise heastamise vaidlused on spetsiifilised, mis vajavad professionaalse õigusabi kasutamist ja tegemist on antud juhul kostjaga, kes on meediaorganisatsioon ning professionaalse õigusabita oleks hageja jäänud oluliselt nõrgemasse positsiooni. 51.
15. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul tuleb lähtuda kohtueelse õigusabi põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse määramisel sellest, kui suures ulatuses hagi ebaõigete faktiväidete ümber lükkamiseks rahuldati. Lähtudes sellest, et hagi rahuldati kolme faktiväite ümberlükkamise osas (kokku seitsmest väitest) ning rahuldamata jäi artikli eemaldamise nõue, on hagi rahuldamise ulatus nende kahe nõude osas ca 20%. 51.
16. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Hageja esitas kohtule Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ arved, millest nähtub, et hagejale osutati õigusabi nõudekirja koostamiseks kokku 6 tundi ja 45 minutit, kostja vastusega tutvumiseks 30 minutit ja kliendiga suhtlemiseks 1 tund (dtl 71-76). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajalike toimingutega selleks, et hageja õigusi tõhusalt kaitsta. 18 2-23-6730 51.
17. Hagejale osutatud õigusteenuse maksumuseks oli 160 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei olnud ebamõistlikult kalli õigusabiteenusega, vaid praktikas mõistlikuks peetud tunnitasu suurusega. 51.
18. Lähtudes hagi rahuldamise ulatusest (20%) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 316,80 eurot (=1584-st 20%).
19. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitiselt ka viivis alates hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud ja ringkonnakohus mõistab kahjuhüvitiselt (316,80 eurot) kostjalt hageja kasuks

§ 367

kohaselt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ja alates otsuse tegemisest protsendina põhinõudest. Viivisekalkulaatori kohaselt moodustab 316,80 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 78,56 eurot. 53. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas ise uue otsuse tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata kostja vastuapellatsioonkaebuse väidetele maakohtu poolse menetluskulude ebaõige jaotamise kohta. Ühe haginõude osakaal tervest hagist (kokku 3 nõuet) moodustab 33,3%. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude osalise rahuldamise ulatus moodustab tervest hagist 15%. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude osalise rahuldamise ulatus moodustab tervest hagist 6,5% (=1/5 33,3%-st). Seega on kogu hagi rahuldamise ulatus ca 21,5%. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu menetluskulud jätta 21,5% ulatuses kostja kanda ja 78,5% ulatuses hageja kanda. 54. Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hageja nõuded ebaõige teabe eemaldamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus oli edukas üksnes osaliselt – varalise kahju nõude osas, millest ringkonnakohus rahuldas 20%. Seega moodustab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatus 10% (=50%-st 1/5). Kostja palus vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus hagi rahuldavas osas, mis osutus edukaks 5-st vaidlusalusest väitest kahe osas. Seega moodustab kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise ulatus 40% (=100%x2/5). Eelnevast tulenevalt ja lähtudes kaebuste rahuldamise osakaalust tervest apellatsioonimenetlusest, tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta 35% ulatuses kostja kanda ja 65% ulatuses hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 19