← Eesti

1-19-3553/19

Obsah (4)§ 121§ 65§ 76§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-19-3553 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlan

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja

§ 65lg 1 ja 2 alusel 1 aasta 7 kuud ja 22 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 11.03.2019 Karistuse kandmise algus 11.03.2019 ja lõpp 02.11.2020 Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 määras: Jätta X.R vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja välja mõista X.R-ilt riigituludesse menetluskulud 201 (kakssada üks ) eurot ja 12 senti kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300. 1

(7)Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700024284 ning selgitus „ X.R , 1-19-3553, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu 10.05.2019 otsusega tunnistati X.R süüdi

§121

lg 2 p 2, 3 järgi (02.10.2018 episood) ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati X.R-i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja lõplikult kuuluti X.R-il kandmisele 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 4 kuud 27 päeva vangistust Viru Maakohtu 24.10.2018 otsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust ja mõisteti X.R-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu 24.10.2018 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakantud karistus 38 tundi üldkasulikku tööd (millele vastab 38 päeva vangistust) ning mõisteti X.R-ile liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistust. Samuti tunnistati X.R süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi (08.03.2019 episood) ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 6 kuud vangistust käesoleva kohtuotsusega eespool mõistetud karistus 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistust ning mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 22 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 30.05.

  1. Viru Vangla esitas
  2. 09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava X.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 11.03.2019 ja lõpp 02.11.
  3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.01.
  4. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 28.09.
  5. X.R andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest X.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Isikut on korduvalt karistatud füüsilise vägivalla eest, seega muster kordub. Isikut on veel karistatud elektrienergia, maagaasi ja soojusenergia ebaseadusliku kasutamise eest. Võrreldes eelmise kuriteoga on vägivaldsuse raskusaste suurenenud. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, halb probleemide lahendamise oskus ja mõtlematu käitumine. X.R-i ndividuaalne täitmiskava on 02.08.2019 kinnitatud, mistõttu ei ole veel jõudnud hõive tegevustes osaleda. Isikut ei ole veel tööle määratud, kuna isikul puudub veel vastav meditsiiniline tõend. Isik ei ole subkultuurne, ta soovib töötada ning osaleda sotsiaalprogrammides. Isiku käitumises ei esine probleeme, ta on rahulik ning suhtub ametnikesse viisakalt. 2

(7)X.R-il puuduvad distsiplinaarkaristused. X.R elas aadressil: xxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, mille ema talle olevat ostnud. Korteril on suured kommunaalvõlad ning korter on sundmüügis. Korteris puudub elekter. Enne vangistust elas isik oma elukaaslase juures, kelle vastu pani toime kuriteo. Isiku sõnul ei ole tal peale vabanemist elukohta, seega on vajalik isikule tugiisiku teenust. X.R taotles vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile xxx. Tegemist on rehabilitatsioonikeskusega Uus Põlvkond ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Kirjaliku nõusoleku, toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist, andis rehabilitatsioonikeskuse „Uus põlvkond“ direktor. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 09.07.
  1. Kinnipeetav omandas Venemaal 9.klassi hariduse. Riigikeelt isik ei valda. Haridusse suhtub positiivselt, on huvitatud riigikeele õppimisest. Hiljem ütles, et õppida ta ei suuda. Haiguse tõttu ei ole ta enda sõnul võimeline loetavalt kirjutama, tema tähelepanuvõime hajub. Tugevate preparaatide manustamise tulemusena esineb probleeme mäluga. Enne vangistust X.R ei töötanud, kuna sai töövõimetuspensionit 100%. Isik on olnud töötukassas arvel tööotsijana. Venemaal töötas perioodil 2003 -2005 metsas raietöödel. Eestisse tuli elama
  2. a. Esialgu tegi juhutöid metsas raietöödel. 2008 -2014 töötas teetöödel asfalti panijana. Isikul on küll kindel sissetulek, kuid ta omab võlgasid, mille tasumisega on raskusi. Ennetähtaegse vabanemise korral X.R koheselt töökohta ei oma. Riigipoolsete tugiteenuste tagamiseks tuleb end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. Isiku sõnul ei ole kunagi oma emaga läbi saanud, kuna nad olevat väga erinevad inimesed. Peale oma esimese elukaaslase surma
  3. a, läksid nad emaga veel rohkem tülli, kuna ema solvas tema surnud elukaaslast. Seejärel olevat nad kättpidi üksteisele kallale läinud. Isikut on ka karistatud selle eest, et ta kasutas ema suhtes füüsilist vägivalda. Isa on surnud. Isikul ei ole õdesid-vendi. Praeguse elukaaslase suhtes on korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda. Lapsi ei ole. Suhtlusringi on kuulunud kriminaalse taustaga isikuid, kellest osad on surnud, osadega ise enam ei soovi suhelda. Elustiili tuleb pidada riskivaks ja hoolimatuks, kuna on korduvalt kasutanud lähedaste vastu vägivalda, mis näitab, et isik ei väärtusta peresuhteid ega austa peale iseenda kedagi. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et X.R-i endise elukaaslase sõnul kinnipeetav X.R soovib temaga suhelda ja kooselu uuesti alustada, kuid elukaaslane välistab kooselu võimalikkuse. Isik alustas alkoholi tarvitamist 15.a vanuselt. Enamasti nooruses tarvitas õlut. Nüüd tarvitab ka viina. Isik tarvitab alkoholi palju, vahel on ka kuuajased tsüklid. Raha kulus palju alkoholi ostmiseks, enamus pensionist saadud raha joodi maha. Isikuvastased kuriteod on isik sooritanud alkoholijoobes. Tunnistab, et muutub alkoholijoobes agressiivseks, ei oska ennast tagasi hoida. Samuti ta tunnistab, et on alkoholisõltlane. Isik on aastaid elanud asotsiaalset elu, seega motivatsioon alkoholi loobumiseks on küsitav. Isikut on korduvalt väärteo korras karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Noorukina Venemaal elades tarvitas vahel heroiini. Eestisse tulles tarvitas amfetamiini 1-2 korda kuus, süstimist eitab. On ka kanepit proovinud. Isik alustas narkootikumide tarvitamisega 17.a vanuselt. Isiku sõnul tarvitas harva, kuna see olevat kallis lõbu. Igapäevane elu pigem ei ole seotud hankimise ja tarvitamisega. Väidetavalt tarvitab, kui pakutakse, ise kulutab hankimisele raha vähe. 3
(7)Isik põeb kroonilist haigust. Diagnoositud on psühhiaatrilised probleemid. Saab ravi. Enda tervislikku seisundit loeb heaks, suitsiidimõtteid ei ole esinenud. Kohanemisraskusi eitab. Kooliajal esinesid käitumisraskused. Isik vajab ravi jätkamist ja psühhiaatri jälgimist. Suhtlemisoskused on tavapärased. Korduvalt kasutanud vägivalda oma lähedaste suhtes. Käitumist tuleb pidada impulsiivseks, kuna kordab vigu, sest ei suuda õppust võtta varasematest eksimustest. Probleemide lahendamiseks kasutab vägivalda, tarvitab alkoholi. Probleemides ja ebaõnnestumises pigem süüdistab teisi. Isik ei oskagi muud moodi oma probleeme lahendada. Selline käitumine näitab, et isikul on väljakujunenud elustiil. Ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Kasutades teiste suhtes vägivalda näitab see isiku vähest empaatiavõimet. Samas saab aru, et kõige taga on alkohol ning kaine peaga ta nii ei käituks. Eesmärgid ebamäärased. X.R tunnistab küll oma kuritegu, kuid isiku käitumine viitab vähesele motiveeritusele loobuda kuritegelikust käitumisest. Leiab, et ametnikud vaid teevad oma tööd, seega suhtumist ametnikesse tuleb pidada positiivseks. Varem on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuid väljendas valmisolekut täita kriminaalhoolduse nõudeid. Suhtumist ühiskonda tuleb pidada negatiivseks, kuna tegemist on korduva seaduserikkujaga, kes ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kuritegelikud hoiakud, samuti oma teosse kriitilise suhtumise puudumine ja teo õigustamine viitavad motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabaduses on riskifaktoriks alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Korduvkaristatus näitab, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud, isik rikkus kriminaalhooldusel kohustust mitte tarvitada alkoholi ja kateseajal esines õigusrikkumisi. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et X.R muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud elama seaduskuulekat elu. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas ) ning kõrgohtlik konkreetse täiskasvanu/täiskasvanute suhtes. Oht seisneb vägivalla kasutamises ja lõhkeseadeldise olulise osa ebaseaduslikus käitlemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi ning ta kaotab probleemide ilmnemisel enesekontrolli. Viru Vangla, arvestades X.R-i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta X.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus vabastab X.R-i tingim isi ennem tähtaega elektroonilise valvega, oleks otstarbekas elektroonilise valve pikkuseks määrata 2 kuud ning katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni tema karistusaja lõpuni, s.o. kuni 02.11.2020. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata X.R-ile järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; läbima alkoholi ravi ; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks või asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab uue kuriteo sooritamise riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Kohtuistung 15.10.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral ta hakkab elama rehabilitatsioonikeskuses „Uus Põlvkond“ aadressil: xxx. Ta lubas käituda edaspidi seadusekuulekalt, vabaduses ta hakkab asuma tööle . Ta on juba alustanud tööd vanglas. 4
(7)Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, X.R-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et kõik eeldused X.R-i vabastamiseks tingimisi enne tähtaega on olemas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et X.R-i tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt või b kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristatust. Ta on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Viimane kuritegu pani ta toime oma elukaaslase suhtes. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju talle piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab X.R-i käitumisele paremat mõju. Süüdimõistetul on 9 klassi haridus. Isik ei omandatud erialasid. Ta ei valda riigikeelt. Kinnipeetaval on tasumata võlgasid. Garanteeritud töökoht isikul puudub. Isikul on probleemid ka alkoholi tarvitamisega (meditsiiniosakonna andmetel on isik alkoholisõltlane), puudub lähivõrgustik ning on olemas vägivalla kasutamise risk lähedaste suhtes. Samas tuleb positiivseks lugeda, et X.R-il puuduvad distsiplinaarkaristused ning isiku käitumises vanglas ei esine probleeme. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse „ Uus Põlvkond“ aadressil : xxx, mille juht on nõus, et X.R vanglast vabanemisel siia elama asub. Toasse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. 5

(7)Vaatamata ülaltoodule ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne va ngistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvalt kuritegude eest karistamist ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus ei ole veendunud, et püsiv elukoht kuidagi takistab X.R-i uute kuritegude toimepanemast. Kohus leiab, et mõned kuriteod on võimalik toime panna ka elektroonilise järeleval ve all viibides ning ka kodust lahkumata ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et X.R-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise ning uute süütegude toimepanemise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei saanud takistada teda samalaadsete vägivaldsete kuritegude toimepanemist. X.R ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Arvestades ülaltoodut, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (

§ 76lg 4).

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. K äesoleval hetkel ei kaalu X.R-i isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha olemasolu, distsiplinaarkaristuse puudumine ) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, uue kiriteo toimepanemine katseaja jooksul, alkoholi sõltuvus, halb suhtlusringkond, võlgade olemasolu, töökoha, omandatud eriala ja lähedase toetuse puudumine , vägivaldne käitumine probleemide lahendamisel). Kohtul puudub alus arvata, et taolise käitumisega isik sobib käesoleval ajal kriminaalhooldusele. Tuleb ka ära märkida, et X.R ei ole veel alustanud programmi Eluviisitreening, mis on mõeldud isikute le, kellel esineb alkoholi- ja/või narkosõltuvus. Kohus on seisukohal, et isikule, kes pani kuriteo toime alkoholijoobes, kellel on olemas alkoholisõltuvus, kes lisaks sellele tarvitab ka narkootilisi aineid, nimetatud programmi läbimine on eriti vajalik ja kasulik kuna oluliselt maandub uute kuritegude toimepanemise riske. See tähendab, et selles programmis osalemine on X.R-i enda huvides ning käesoleval hetkel isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks liiga ennatlik. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 6

(7)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu X.R-i Viru Maakohtu 10.05.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.