Kostja on arvestanud, et hageja viibib kostja juures 7 ööpäeva kuus. 21.06.2024.a. Harju Maakohtu kohtumääruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-24-6963 viibib P.X isaga iga paaritu nädala nädalavahetusel neljapäeva õhtust (kell 17.00) pühapäeva õhtuni (kell 20.00); laste isa kohtub lastega (P.X-iga) igal paaritu nädala esmaspäeval ja iga paaris nädala kolmapäeval õhtul; kummalgi vanemal on õigus lastega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires korraga maksimaalselt kuni kaheks nädalaks; isadepäeva veedavad lapsed alati koos isaga ja emadepäeva koos emaga. Ema sünnipäeva veedavad lapsed alati koos emaga ja isa 2
) § 101 kohases määras, mis otsuse tegemise ajal oli 301,74 eurot kuus. Maakohus märkis, et elatise määr muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, et lapsetoetus laekub hageja emale ning laps viibib isaga (aastas keskmiselt) vähem kui 7 päeva kuus. Määras, et kostjal tuleb edasiulatuv elatis tasuda iga kuu eest ette jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks J.S kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „P.X elatis“. Otsuse põhjenduste kohaselt selgitas kohus pooltele 30.04.2025, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras, tuleb kostjal esile tuua, kas tema arvates esineb
ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses avaldanud, et tal oleks töövõimetus. Kostja ei ole vaidlustanud lastetoetuste jaotumist vanemate vahel. Kostja on menetluses väitnud, et laps P.X viibib kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus lähtuvalt Harju Maakohtu 21.06.2024 jõustunud kohtumäärusest. Kohtu hinnangul ei ole käesolevalt tarvis analüüsida kas 21.06.2024 kohtumääruse järgi viibiks hageja kalendriaastas kostja ülalpidamisel vähemalt 7 ööpäeva kuus. Nii hageja kui kostja on menetluses avaldanud, et 21.06.2024 kohtumääruse järgne suhtlemise kord ei ole realiseerunud ning kohtumäärust ei täideta. Vaidlus puudub, et hageja ei viibi kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus.
lõikest 6 ei tulene eeldust, et menetluses oleks oluline välja selgitada, millisel põhjusel laps kohustatud vanema juures ei viibi. Nimetatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga (RKTKo 31.03.2025 tsiviilasjas 2-17-6713, p 30) mille kohaselt elatise eesmärgiks on eelkõige tagada lapse ülalpidamine, mitte karistada suhtluskorda rikkuvat vanemat. Kostja on avaldanud, et tsiviilasjas nr 2-24-114337 on hageja seaduslik esindaja esitanud hagi elatise nõudes kostja vastu seoses teise lapse, Y ülalpidamisega miinimummääras. Kohus on kontrollinud Rahvastikuregistrist, et kostjal on teine alaealine laps Y (XXXXXXXXXXXX). Kostja on avaldanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda maksta mõlemale lapsele elatist miinimummääras. 3
kohaselt kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on selgitanud, et tema igakuine sissetulek on 1100 eurot ning kulud 1032 eurot (dtl 117). Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtted, mille kohaselt on temale töötasu perioodil november 2024-aprill 2025 maksnud F OÜ. Pangakonto väljavõtete kohaselt on perioodil 01.12.2024-15.05.2025 kostjale laekunud F OÜ poolt töötasu kokku 7712,99 eurot, mille kohaselt on kostja keskmine töötasu kuus olnud 1285,49 eurot. Kostja on oma igakuisteks kuludeks märkinud eluasemekulud, transpordikulud, toit, riided ja ravimid. Kohus selgitab - kostja on avaldanud, et tema majapidamiskulud on 250 eurot kuus. Kostja on oma majapidamiskulude suuruse tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on ta Korteriühistu XXXle tasunud perioodil 01.04.2024 - 15.05.2025 (14 kuu eest) kokku summas 3183 eurot. Kohus märgib selgituseks, et maksed korteriühistule ei tõenda iseenesest majandamiskulude suurust, kuivõrd kostja ei ole esitanud alusdokumente arvete näol. Kohtu hinnangul võib nimetatud tõendist eeldada, et kostja eluasemekulud on keskmiselt 227,3 eurot kuus (3183:14=227,3). Muudeks kuludeks on kostja märkinud transpordikulud, toidukulud, kulud ravimitele ja telefonile (kokku summas 482 eurot), mille loeb kohus eluliselt usutavaks. Kohus on kontrollinud Kinnistusregistrist, et kostjale kuulub ühisomandis korteriomand aadressil AAA. Kohus on seisukohal, et kostjal on võimalik oma sissetuleku (1285 eurot) juures tagada oma alaealise lapse ülalpidamine, kahjustamata samas iseenese ülalpidamist ning arvestades seda, et vanem kasutab tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole toonud esile erakorralisi asjaolusid, mis piiraksid tema võimalusi sissetuleku teenimisel. Laste kasvatamine on vastutus ja kohustus, mille nimel tuleb kosjal teha vajalike pingutusi. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära
Kohus märgib selgituseks, et ka juhul, kui kohus peaks poolte teise alaealise lapse kasuks välja mõistma elatise miinimummääras, on ka sellisel juhul, eeldades kostja väidete õigsust tema majandusliku seisundi osas, võimalik tagada iseenda ja tema mõlema lapse ühetaoline ülalpidamine. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on tõendanud, et ta on maksnud hagejale elatist perioodi juuli 2024-märts 2025 eest kokku summas 1216 eurot. Hageja ei vaidlusta, et tegemist on P.X elatisega. Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja elatise miinimummääras, tuleb kostja tasutud maksed välja mõistetud elatisest maha arvata, sest selles ulatuses on kostja hageja nõude rahuldanud. Perioodi hagi esitamisest (31.07.2025) kuni 31.03.2025 eest kuulus tasumisele elatis 8 x 287,72 eurot = 2301,76 eurot. Nimetatud perioodi eest on kostja teinud hagejale elatise katteks makseid summas 1216 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja perioodil hagi esitamisest kuni 31.03.2025 hagejale vähem tasutud elatise, kokku summas 2301,76 – 1216,00 = 1085,76 eurot. Kohus mõistab hageja kasuks välja alates 01.04.2025 elatis vastavalt
§-le 101, mille täpse suuruse arvutamist hõlbustab Justiitsministeeriumi veebilehel olev elatiskalkulaator. 4
lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel – hagejale makstakse igakuiselt lapsetoetust summas 80 eurot, mistõttu on põhjendatud elatise suuruse vähendamine 40 euro võrra. Maakohus leidis ka ebaõigesti vaidluse puudumise selles, et hageja ei viibi kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus. Apellant rõhutab, et
lõike 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva koos – kostja veedab aasta lõikes hagejaga vähemalt 7 ööpäeva kuus, arvestades nii suhtluskorda lasteaia/kooliajal kui ka suveperioodil ja tähtpäevadel ja nädalapäevadel. Hageja ja kostja suhtluskord on kindlaks määratud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-24-6963. Seega veedab kostja hagejaga igal paaritul nädalal neljapäevast pühapäevani (s.o kokku 6 ööpäeva kuus) (6 päeva x 11 kuud/66 ööpäeva) ja suvekuudel järjest vähemalt 2 nädalat (s.o 14 ööpäeva). Nendele kohtumistele lisanduvad veel erinevate tähtpäevade ja nädalapäevadel (5 päeva) aastas, mistõttu veedab isa lapsega ühe kalendriaasta lõikes koos minimaalselt 7 päeva kuus. Seega aasta lõikes 85 päeva, jagatuna 12 kalendrikuu peale – 7 päeva kuus. Arusaadavalt annab 5
§-le 101, mille täpse suuruse arvutamist hõlbustab Justiitsministeeriumi veebilehel olev elatiskalkulaator https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Apellant arvab, et tagasiulatuvalt perioodi hagi esitamisest (31.07.2025) kuni 31.03.2025 eest kuulus tasumisele elatis 8 x 153,44 eurot = 1227,52 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nimetatud perioodi eest on kostja teinud hagejale elatise katteks makseid summas 1216 eurot. See tähendab, et apellant on kohustatud maksma esitamisest kuni 31.03.2025 hagejale vähem tasutud elatise, kokku summas 1227,52 eurot – 1216,00 eurot = 11,52 eurot. Apellandile jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel ja lähtudes millistest asjaoludest arvab kohus, et kostjal on võimalik oma sissetuleku (1285 eurot) juures tagada oma alaealise lapse ülalpidamine, kahjustamata samas iseenese ülalpidamist ning arvestades seda, et vanem kasutab tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu poolt on ebaõigesti hinnatud apellandi majanduslikku seisundit arvestades, et temal on teine laps Y, kellele peab apellant samuti maksma elatisraha (tsiviilasi nr 2-24- 114337). Hageja vastuapellatsioonkaebus 5.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 29.05.2025 kohtuotsuse punkti 5 ja teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta kõik maakohtus kantud menetluskulud T.Z kanda (TsMS § 164 lg 2). Kostja esitas kohtule 05.07.2024 üldsõnaliselt väite „Lapse elatise summaga ei ole nõus. Peale lahutust lapse emaga P.X viibib minu juures 50/50 graafiku järgi. Osalen lapse ülalpidamises.” Selle formaalse vastuväite tõttu oli Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond sunnitud lõpetama kiirmenetluse ja üle andma asja Harju Maakohtule. Hageja ema arvates valetas kostja kohtuvõimule. Kostja valetamine kohtuvõimule 05.07.2024 väärib kohtuvõimult ranget tagajärge selle tõttu, et kostja teab, et Harju Maakohus tegi 21.06.2024 tsiviilasjas nr 2-24-6963 lahendi, millega ei kehtestatud mistahes 50/50 graafikut. Kostja laps ei soovi seda 21.06.2024 graafikut määratud mahuski täita. Seega on hageja emale ilmselge, et kostja teadlikult ja pahatahtlikult valetas Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonnale 05.07.2024, sest teadis, et hageja ei viibi kostjaga 50/50 graafiku alusel ning et selline graafik nii õiguslikult kui ka faktiliselt puudub. Hageja esindaja taotles põhjendatult seetõttu menetluskulude jaotamise erandi kohaldamist käesolevas asjas. Alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane (TsMS § 164 lg 2). Maksekäsu kiirmenetluse eksitava takistamise tõttu ei oleks õiglane jätta hageja ema menetluskulusid tema enda kanda ning 6
lg 1 järgi olla väiksem kui
Igakuise elatise arvutamise alus on baassumma (
lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (
lg 4) ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (
Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem kui seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse
lg-te 3-5 alusel arvutatud elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (
10. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et maakohus eksis, tuvastades, et lapsetoetuse laekumises vaidlus puudub. Ringkonnakohus selle apellatsioonkaebuse väitega ei nõustu. Hagiavaldusest nähtuvalt arvestas hageja elatise nõudel, et riiklik lapsetoetus laekub tema emale, elatise suuruse arvutamisel on maakohus lapsetoetuse laekumisega hageja emale arvestanud. Kuna kostja ei väida, et riiklik lapsetoetus laekub temale, siis tuvastas maakohus põhjendatult, et lapsetoetuse laekumises vaidlus puudub. 11.
kohaldamine eeldab, et kohus tuvastab mh, kui kaua viibib laps kohustatud vanema juures. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja kostja juures 7 7
lg 6 eesmärke tõlgendanud selliselt, et kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Seejuures peab kohus TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt omal algatusel tuvastama asjaolu, kas kohustatud vanema ja lapse suhtlemine on reguleeritud kohtulahendi või kokkuleppega. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata. Kui laps viibib lahuselavast vanemast sõltumatutel asjaoludel lahuselava vanema juures vähem aega, kui on suhtluskorra või vanemate kokkuleppega ette nähtud, tuleb
lg 6 kohaldamisel lugeda, et laps viibis lahuselava vanema juures kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorras ettenähtud aja (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.1; 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 29). Käesolevast asjast nähtuvalt suhtles hageja 2024.a, st maakohtu menetluse ajal kostjaga vähem, kui suhtluskorda määrav kohtulahend võimaldaks. Kostja avalduse alusel on suhtluskorra sundtäitmiseks algatatud täitemenetlus. Seega ei ole põhjendatud maakohutu seisukoht, et menetluses ei ole oluline tuvastada, miks hageja suhtluskorra järgselt kostjaga ei suhtle. Käesolevas asjas tuli tuvastada, kas hageja poolt suhtluskorra järgimata jätmine on põhjustatud kostjast tulenevatest asjaoludest. 13. Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku esitada hageja ja kostja suhtlemise kohta info nii toimumise aegade kui ka suhtluskorra ärajäämise põhjuste kohta. Mõlemad pooled esitasid oma nägemuse hageja ja kostja suhtluse kohta. Nendest nähtub ringkonnakohtu arvates, et hageja ja kostja suhtlus on tihe, hageja soovib kostjaga suhelda ning on seda teinud, kohtutakse igal nädalal, sh on toimunud kohtumäärusega kindlaksmääratud nn pikendatud nädalavahetuste ööbimistega kohtumised. 8
§-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Ka enne 1. jaanuari 2022 toimunud seadusemuudatust ei pidanud miinimumelatise nõudmisel lapse kulusid tõendama, sest eeldati, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis (vt ka 9
alusel arvutatud elatise, oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama ning maakohtule ei saa ette heita hageja ülalpidamiseks vajalike kulude tuvastamata jätmist. 16.
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 17. Asjas puudub vaidlus, et kostjal on peale hageja veel üks alaealine laps, kellele ta peab ülalpidamise tagama. Arvestades, et asjas on tõendatud kostja võime teenida sissetulekut, selle suurus, leiab ringkonnakohus, et kostja on võimeline hagejale tasuma maakohtu poolt väljamõistetud elatist. Kuna alaealisi lapsi tuleb kohelda võrdselt, siis isegi juhul, kui kostjalt mõistetakse välja teise lapse ülalpidamiseks hagejaga sarnane summa, võimaldab kostja sissetulek saadava töötasuga pidada ülal ennast ja oma alaealisi lapsi. Maakohus on selle asjaolu õigesti tuvastanud. Ringkonnakohus osutab, et kostja esitas asjas pangakonto filtreeritud väljavõtte, st tegelikult on teadmata, kas lisaks igakuisele töötasule on hagejal veel sissetulekuid. Kuna aga antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja töötasu võimaldab kostjal hageja nõutud miinimumelatist tasuda, siis puudub vajadus nõuda välja vastav väljavõte tervikuna. 18.Hageja esitas asjas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus menetluskulud jaotada selliselt, et kõik poolte menetluskulud kannab kostja. Ringkonnakohtu arvates ei eksinud maakohus, kui jättis menetluskulud poolte endi kanda. Asjast ei nähtu selliseid erilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kalduda menetluskulude jaotamise üldreeglist elatise vaidluses kõrvale. Asjaolu, et hageja maakohtu otsustusega ei nõustu ei ole iseenesest maakohtu otsuse muutmise aluseks. Elatise vaidluse jõudmisel kohtusse ongi poolte vahel tekkinud vaidlus, st neil on erinevad seisukohad kas ja millises ulatuses peaks kostja hagejale elatist tasuma. Selline oli vaidluse iseloom ka käesolevas asjas. 19.Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 2 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid mh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Üldjuhul tuleb apellatsioonimenetluses uued asjaolud ja tõendid ning nende esitamise põhjendused kohtu ette tuua apellatsioonitähtaja jooksul või apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks määratud tähtaja jooksul. Hageja esitas apellatsioonimenetluses uued tõendid selle kohta, et kostja maksis vabatahtlikult oma teisele lapsele 2025.a juunis elatist 1 eurot, samuti esitas hageja 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.