lg 2 § 218 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 200 eurot, s.o 25 trahviühikut T. M., isikukood XXX, XXX kodakondsusega, elukoht XXX, e-post XXX Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Ida prefektuuri esindaja uurija E.K. Kohtuistungi toimumise aeg 28.07.2025 Jõhvis RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Jätta T.M. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.06.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025003129 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv 25 trahviühikut summas 200 eurot tasuda 45 päeva jooksul alates kohtulahendi väljakuulutamisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole: Swedbank – EE932200221023778606, SEB – EE891010220034796011, Luminor Pank – EE701700017001577198, LHV Pank - EE
lg 1 järgi Kuna tegemist on väheväärtusliku asja vargusega, mis jäi katse staadiumile, kvalifitseeriti tegu
Kiirmenetluse kohaselt karistati isik rahatrahviga 25 ühikut summas 200 eurot. Menetlusalune isik esitas 26.06.2025 kohtule kaebuse otsuse peale, mille leidis, et otsus õiglane ei ole. Kohtuistungil täpsustas menetlusalune isik, et ta jääbki kiirmenetluses antud ütluste juurde, et ta ei ole väärtegu toime pannud ja ei teadnud sellest midagi, see on teise isiku tegu. Kohtuliku arutamise käigus on uuritud järgmised tõendid. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik selgitas, et ta ei ole süüdistuses kirjeldatud vargust toime pannud. Ta tunnistab, et 24.06.2025, koos oma sõbrannaga, kelleks on V. G., käis Grossi poes. Tal oli kaasas valget värvi seljakott, ta võttis müügisaali ostukäru, ta pani kaupa ostukärusse ja kaasast möödudes tasus selle eest umbes 60 eurot. V. G. oli ka kaasas ostukorv ( see asjaolu tuli menetlusalusele isikule meelde hiljem, pärast kui uuriti salvestist) ja oma kott, G. tegi ka oste. Nad tulid poodi koos, sõbranna mees pidi neid sõidutama autoga. Menetlusalune isik pidi pärast poes käimist minna veel haiglasse. Tal oli raha ostude tegemiseks. V. G. ilmselt oli raha puudu, sest ta küsis menetlusaluselt isikul raha võlgu. Menetlusalune isik vastas, et ta ei saa anda raha, et tal ei ole niipalju, et hakata võlgu andma. Müügisaalis käisid nad kas koos või vahepeal eraldi. Kui ostud olid tehtud ja ta mööduski kassast, tahtis ta minna samas hoones olevasse apteeki, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt ja palutud turvaruumi. 2/8 Turvaruumis saigi ta teada, et V. G. oli tema kott täis kaupu, mille eest ta ei tasunud ehk teisisõnu varastatud, mingi kosmeetika või keemia. Paluti näidata ka tema seljakoti sisu. Seal oli šokolaad, mitu tahvlit. Tema jaoks oli see ebameeldiv ja ootamatu. Tema ei teadnud midagi ja tema ei ole neid šokolaade varastanud. Ta teab, et selle varguse eest sai V. G. ka karistuse, trahviti. Menetlusalune isik T. M. andis ütlusi kiirmenetluses ja selgitas kohe, et ta ei ole vargusega seotud, šokolaadid panid tema kotti V., tema ise ei teadnud midagi. T. M. menetluses ei olnud Valetina G. üle kuulatud. Kohtuliku arutamise käigus esitas kohtuväline menetleja täiendava tõendi, V. G. suhtes 24.06.2025 tehtud kiirmenetluse otsuse, isik on karistatud trahviga summas 200 eurot 24.06.2025 toimepandud varguse eest, vastavalt otsusele on süüdistus järgmine, teo toimepanemise aeg 24.06.2025 kl 14.52: „Isik möödus kaupluses "Grossi Toidukaubad" aadressil Ahtme Maleva tn 23 kassade rivist, jättes tahtlikult kauba (käte ja küüntekreem "Eveline", 2 näokoorija "Organic shop", silmaümbruse seerum "Eveline", mudamask "Organic", kehakoorija "Organic shop", deodorant "Dove", vahukoor pruun, 2 kassitoitu "Sheba") eest tasumata kokku summas 27,10 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele.“ Kohus kontrollis KISi andmeid, ilmselt on ülalnäidatud kiirmenetluse otsus jõustunud, V. G. ei ole otsuse peale kaebust kohtule esitanud. AS OG Elektra esitas politseile avalduse, mille kohaselt 24.06.2025 kl 14:52 tundmatu naisterahvas möödus kassa ja jättis maksmata kauba eest – nimelt 2 tk 100 g šokolaaditahvlit ja 3 tk 150 g šokolaaditahvlit kogusummale 10,90 eurot. V. G.le ei olnud šokolaadi vargust ette heidetud. T. M.le on süüdistus esitatud selles, et samal ajal ja kohas 24.06.2025 kl 14:52 Maleva 23 Grossi poes möödus ta kassast ja jättis maksmata viie šokolaaditahvli eest summale 10,90 eurot. Kohtuistungil oli uuritud poe turvateenistuse valduses olev salvestis, kus on jäädvustatud T. M. ja teise isiku, väidetavalt V. G., liikumine ja tegevused müügisaalis, kassast möödumine ja turvatoas toimunu. Salvestise võimaldas kohtule vaatama kohtuistungil kohtuväline menetleja oma arvutisüsteemist. Salvestiselt nähtav, et T. M. kannab musta värvi jopet, ja teisel isikul on heledat värvi pusa. Menetlusalusel isikul on ostukäru ja kaasas valvet värvi seljakott, teisel isikul on ostukorv, mida ta kannab, samuti tal on oma heledat värvi kott, mis on asetatud ostukorvi. Mõlemad liiguvad poes, vaatavad kaupa. Vahepeal liigub menetlusalune isik üksi. Ühtegi momenti, et menetlusalune isik oleks midagi kauba hulgast võtnud ja asetanud seljakotti, ei ole tuvastatud. Menetlusalune isik vaatab kaupa ja kas paneb tagasi riiulile või asetab ostukärusse. Salvestise 32:25 menetlusalune isik võtab seljakotist asjad välja, see on musta värvi ese ja veel midagi, koti asetab ostukärusse alumisele osale ja paneb lukku, esemed kannab edaspidi käes. Šokolaadi vargusega seonduvat võimalik vaadata alates 34.-lt minutilt, konkreetsemalt 33:41 kui menetlusalune isik ja V. G. lähenevad riiulile, mille kõrval vasakul silt Kalev. V. G. tuleb riiuli juurde esimesena ja vaatab kaupa. 34:07 menetlusalune isik paneb käes olevad esemed taskusse. Mõlemad on šokolaadi riiuli ees. Kohus märgib, et oluline on jälgida menetlusaluse isiku käitumist, mis teoakte mis järjekorras mis asjaoludel ta teeb. Kohus vaatas kopeeritud salvestist korduvalt ja sekundilise täpsusega. 3/8 34:19 - V. G. võtab alumiselt riiulilt mitu sinist värvi pakendites šokolaaditahvlit sel hetkel toob menetlusalune isik kõrvale ostukäru ja algul paneb V. G. šokolaaditahvlid menetlusaluse isiku ostukärusse. Menetlusalune isik on kõrval ja vaatab riiulile. Edasi 34:30 V. Gorvatoba paneb oma ostukorvi menetlusaluse isiku ostukärusse vasakule. Menetlusalune isik asubki kärust vasakul pool, istub kükil ja vaatab alumistele riiulitele. 34:33 V. G. teeb lahti menetlusaluse isiku seljakoti võtab välja veepudeli ja asetab sinna sinist värvi pakendites šokolaaditahvlid. 34:42 menetlusalune isik võtab alt kas teiselt riiulilt punast värvi pakendis šokolaaditahvleid, sel momendil menetlusalune isik vaatab nagu otse riiulile, samal ajal kui käsi on sirutatud V. G. suunas. Menetlusalune isik annab šokolaadid V. G.le, kes kiiremas korras asetab need šokolaadid menetlusaluse isiku seljakotti. Menetlusalune isik vaatab kogu aeg nagu kas teisele poole või ülevale, pilk on kogu aeg püsivalt mujal, mitte oma ostukärul või seljakotil. Ta nagu ei jälgi, kuhu V. G. paneb šokolaadid ja mis nendega teeb. 34:42 on moment, mil menetlusalune isik viskab pilgu ostukäru suunas ja kohe vaatab kõrvale. 34:48 V. G. paneb kiiresti menetlusaluse isiku seljakoti lukku ja koos eemalduvad riiuli kohast. Ostukäru viib V. G.. Asjas ei ole vaidlust, et hiljem möödus menetlusalune isik kassast, jättes šokolaadide eest maksmata. Kassa juures võtab menetlusalune isik oma seljakoti, samal ajal kui kaks kilekotti kaubaga võtab kätte V. G.. Kaubakeskuse fuajees suundus menetlusalune isik kas apteeki, seljakott oli kaasas, kuid oli peatatud kaupluse töötaja poolt ja palutud turvaruumi. Kõik see on nähtav salvestisel. Kohus leiab, et objektiivselt küljelt on kinnitust leidnud menetlusaluse isiku järgmine tegu – 24.06.2025 kl 14.52 möödus ta kassast, jättes maksmata 5 šokolaaditahvli eest summale 10,90 eurot. Kohus märgib, et isiku süüdistuses on varguseteona näidatud üksnes kassat möödumine koos varastatud kaubaga ja kohus jääbki selle süüdistuse piiridesse isiku vastutuse määra tuvastamisel. Tegelikult aga sai tuvastatud kohtuliku arutamise käigus, et viibides müügisaalis koos teise isikuga, võimaldas ta teisele isikule tegema lahti menetlusalusele isikule kuuluva seljakoti, mis oli ostukärus. Teine isik võttis riiulilt mõned šokolaaditahvlid ja peitis neid menetlusaluse isiku seljakotti. Edasi menetlusalune isik võttis ise mitu šokolaaditahvlit, edastas teisele isikule, kes asetas neid ka menetlusaluse isiku seljakotti ja pani seljakoti lukku. Koos lahkusid kohalt. Peale kassast möödumist menetlusalune isik oli kinni peetud turvateenistuse poolt kaubakeskuse fuajees. Kohus märgib, et sisuliselt on tuvastatav, et vargus on toime pandud grupis, kuid see ei ole isiku süüdistuses kirjeldatud. Subjektiivsest küljest on kohtu arvates tegutses menetlusalune isik kavatsetult
Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja seisukoht, et väärteokorras on karistatav ka ettevaatamatusest toimepandud süütegu ja isik pidi tunnetama kassast möödudes, et tema seljakott ju 650 g võrra raskem kui enne, ehk pidas võimalikuks varguse toimepanemist, on õiguslikult ekslik. Vargus ( ka katse) kvalifitseeritakse
Võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil on teostatav üksnes tahtluse vormis, vt Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, Juura, lk 740. Ettevaatamatusest ei ole võimalik vargust toime panna, see tuleneb juba süüteokoosseisu definitsioonist – „ ebaseadusliku omastamise eesmärgil“. 4/8 Isiku tegu on kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses kvalifitseeritud kui väheväärtusliku asja katse -
lg 1 – 25 lg 2, mis on õige ( vt kommenteeritud väljaanne lk 739) ja vastav viide
Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et
Kohus nõustub sellega, et antud juhul on tegemist väheväärtusliku varguse katsega, sest menetlusalune isiku teoaktid olid suunatud varguse toimepanemisele. Menetlusalune isik alustas teo toimepanemisega – võimaldas teisele isikule tegema lahti oma seljakoti ja peita sinna teise isiku poolt riiulilt võetud šokolaadid, edasi võttis ta ise šokolaadid ja andis teisele isikule, kes asetas neid menetlusaluse isiku seljakoti ja pani seljakoti lukku, koos lahkusid kohalt. Hiljem suundus menetlusalune isik koos seljakotiga kassa juurde, möödus sellest ja jättis kauba (šokolaadid) eest maksmata. Peale kassast möödumist isik oli kinni peetud poe töötaja poolt just seoses võimaliku vargusega. Seega, ei jõudnud menetlusalune isik saada piisavat kontrolli varastatud esemete üle ehk manifesteerida valdust - vt salvestis 45:00 – 46:31, sellest nähtub, et kohe pärast kassast möödumist jätab ta tasutud kaubaga kotid teisele isikule ja ise kiire sammuga suundub fuajees teise poe juurde ( apteek?). Teine isik peetakse poe töötaja poolt kohe kinni ja antakse teisele töötajale, poe töötaja jääb ootama menetlusalust isiku ja kui ta väljub, võetakse ta kinni ja koos poe töötajaga minnakse turvaruumi. Kõik see võtab poolteist minutit, et menetlusalune isik ei saanudki seada piisavat kontrolli varastatu üle, ta ei saanud varastatut käsitleda oma soovi järgi, ta pidi seda hoidma peidetuna seljakotis, seda ta ei saanud hakata kas sööma või teisele isikule andma vms. Seega ei olnud tegu lõpule viidud, ehk tegemist on katsega. Isiku teo subjektiivsest küljest on võimalik järeldada tema teoakte hinnates. Menetlusalune isik seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja pidas võimalikuks, et see asjaolu saabub (
Käesolevas juhtumis see tähendab, et T. M. seadis endale eesmärgiks võõra vallasasja äravõtmist ehk šokolaadide vargust, selleks alustas ta süüteo toimepanemisega, mille teoaktid on juba kirjeldatud. Ta võimaldas teisele isikule lahti tegema oma seljakoti, mis on menetlusaluse isiku ostukärus. Teine isik peitiski seljakotti mõned šokolaaditahvlid, sel hetkel püüdis menetlusalune isik oma pilk suunata kõrvale, nagu ta ei näeks, et mis tema ostukäruga tehakse ja sama seljakotiga, siis võtab ta ise šokolaadid riiulilt ja edastab teisele isikule, jällegi vaatab nagu lakke või kõrvale, teine isik kiiresti asutab šokolaadid seljakotti peitu ja paneb koti lukku, koos lahkuvad kohalt. Kõik see võtab vähem kui minut. Kohus leiab, et tegemist on ühise ja kooskõlastatud sihipärase tegevusega, mis oligi suunatud võõra vallasasja äravõtmisele. Menetlusalune isik pidaski võimalikuks, et sellisel viisil toime pandud tegu õnnestub, ehk ta möödub kassast varastatuga , lahkus kaubakeskusest ja siis tal oleks piisav kontroll varastatud üle, ta võiks hakata seda käsitama oma soovi järgi. Menetlusaluse isiku ütlused, et milleks ta peaks mõnede šokolaadide vargust toime panema, kui ta ostis kaupu peaaegu 60 euro summale, ja ta ei teadnud ega näinud, et V. G. pani tema seljakotti midagi, ei ole kohtule veenvad. Salvestis näitab isiku tegevusi ja võimaldab kohtul tegema oma järeldusi. Kui menetlusalune isik liigub poes, kas üksi või koos V. G.ga, siis ta võtab kauba ise, kas paneb tagasi riiulile või paneb ostukärusse, ta vaatab kaupa, vaatab hindu, vaatab kuhu ta paneb kauba – aga šokolaadi riiuli juures käitumine muutub, selgelt nähtav on menetlusaluse isiku soov anda ostukäru ja oma seljakoti teise isiku käsutusse, et teine isik saaks koti lahti teha ja lukku panna - teine isik on ostukäru juures ja menetlusalune isik veidi kõrval vasakul ja nagu ei taha vaadata mis tema ostukäru ja seljakotiga. Teoaktide tempo kiirenes – kui varasemalt võis menetlusalune isik vaadata kaupu ja veeta ühe osakonna riiulite ees kas 10 minutit uurides hindu ja võrreldes kaupu ( ühtlasi veeti müügisaalis aega 42 minutit), siis nüüd võetakse kahel korral šokolaadid riiulilt, pannakse seljakotti ja koos minnakse ära, kogu tegu poolteist minutit. 5/8 Tähelepanu väärt on see, et just enne vargust salvestisel 32:25 võtab menetlusalune isik seljakotist välja mõned esemed, algul kannab neid käes ja vahetult enne riiuli asukohale jõudmist paneb kiiresti need esemed tasku – sisuliselt enne vargust ta vabastas kotis koha, kuhu saaks kauba panna. Juhul kui teine isik oleks toime pannud šokolaadide varguse üksi, tegutseks salajaselt ja hoiaks menetlusalust isikut teadmatuses oma tegevustest šokolaadi varastamisel, polnud tal edasi reaalset võimalust šokolaadid kätte saada - tahvlid kokku 650 g asusid ju menetlusaluse isiku seljakotis, kes pidi tema enda sõnul edasi sõitma haiglasse. Seega ei ole menetlusaluse isiku kaitseväide loogiliselt veenev. Menetlusalusel isikul ja ainult temal oleks reaalne võimalus varguse õnnestumise korral šokolaadide üle otsustada mis nendega teha, anda teisele isikule või jätta endale. Kohus juhin tähelepanu ka järgmisele asjaolule. Salvestise 4:34 on nähtav, kuidas menetlusalune isik võtab ülemiselt riiulilt pudeli ( kosmeetika toode?). Ta võtab parema käega ja siis toode vasakus käes, milles on ka mingi pakend tootega ( hiljem selle pakendi paneb isik ostukärusse). Menetlusalune isik teeb liigutuse nagu kutsub V. G. enda juurde, V. G. läheneb, jääb seisma kõrval. Edasi, kui vaadata tähelepanelikult, siis ei panegi menetlusalune isik pudeli mitte kunagi enam tagasi riiulile vaid tükk aega seisavad V. G.ga lähestikku, menetlusalune isik nagu vaatab riiulitele, kaamera vaatenurk on menetlusaluse isiku kehaga takistatud. Siis mõlemad vaatavad kaupa alumistest riiulitest. Salvestis 5:21 - V. G. hakkab liikuma ja on näha kuidas ta peidab mingi ese oma kotti. Kõik võtab aega vähem kui minut. G. vahetab oma asukohta ja menetlusalune isik nagu vaatab ülesse ja üldse mujale. Kohus soovib öelda, et menetlusaluse isiku tegevusemuster kordub ka šokolaadi varguse episoodis. Koos, menetlusalune isik ja V. G. loovad mulje, kuidas vaatavad kaupa. Üks püüab vaadata mujale, kui teine paneb asja oma kotti. Riiulilt võetud ese liigub ühest isikult teise isiku kätte, kes juba paneb kotti, millega luuakse mulje, et esimene isik ei ole ju midagi toime pannud, ei ole kotti midagi pannud. Kohus leiab, et salvestisel on isiku tegevused piisavalt selgelt nähtavad ja arusaadavad. Kõik see paneb kohut kahtlema menetlusaluse isiku siiruses, kui ta väidab, et ei teadnud mitte midagi vargusest. Kohus leiab, et isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2- 218 lg 1 järgi kui tegu väheväärtusliku asja vastu ( vargus), mis jäi katse staadiumile. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid
Menetlusõiguse, muuhulgas kiirmenetluse normide rikkumist, mis tungiks otsuse tühistamist, ei ole kohus tuvastanud. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 6/8 Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (
lg 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühiku (2400 eurot) või aresti. Määratud trahv on sanktsiooni keskmisest määrast, mis on 150 ühikut, märkimisväärselt alla poole, pigem läheneb minimaalsele määrale. Menetlusaluse isiku poolt karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud. Kohus leiab, et menetlusalune isiku süü on pigem väike. Ta pani toime ühe varguse, milles varastatu maksumus on väike - 10,90 eurot, 5 šokolaaditahvlit kokku 650 g. Lisaks jäi tegu katse staadiumile. Kogu kaup on tagastatud. Hüvitamata kahju ei ole. Isik on varasemalt karistamata. Tegemist on tema poolt toimepandud esimese süüteoga. Karistuse valimisel on kohtu arvates õigesti arvestatud süü suuruse, isiku ja karistuse eesmärkidega, millest üks on et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistus on pigem minimaalsele määrale lähedane. Kahjuks ei ole menetlusalune isik oma süüd tunnistanud ega väljendanud kahetsust. Kohus leiab käesolevas juhtumis, et ei ole põhjendatud lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel ( väike süü ja isiku varasemalt laitmatu minevik võiksid anda sellele vähemalt kaalumise pinda), sest see annaks isikule antud juhul vale signaali, et hoolikalt läbi mõeldud ja „hästi“ toime pandud vargus annab võimaluse pääseda karistusest. Isik valis kahetsuse asemel varguse eitamise, mis on tema õigus, kui ta soovib ennast aktiivselt kaitsta. Samas näitab see, et kui isik ei teadvustanud endale oma seadusevastase käitumise olemust ega kahetse, on sellise isiku puhul uue süüteo toimepanemise risk suurem, kui see oleks oma süüd tunnistanud ja kahetsenud isiku puhul. KOHTU MEETMED 7/8 Maakohtule esitatud kaebus tuleb jätta rahuldada ja kohtuvälise menetleja 24.06.2025 kiirmenetluse otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.