← Eesti

1-25-6122/2

Obsah (5)§ 202§ 180§ 385§ 199§ 183

1-25-6122 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2025, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-25-6122 (23233000075) Kohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses)

§ 202

alusel RESOLUTSIOON Juhindudes

§-st 202 kohus määras: 1. Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada

§ 202lg 1 alusel kriminaalmenetlus nr 23233000075 M R kahtlustuses Kar

S § 121 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.

§ 180

lg 3 alusel jätta menetluskulud – kaitsjatasu kohtueelses menetluses M R osutatud õigusabi eest kokku summas 292, 68 eurot- riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav (

§ 385p 10).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin esitas 03.11.2025 kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse M R suhtes. Taotluses palub prokurör lõpetada kriminaalmenetluse M R suhtes KarS § 121 1 järgi, kuna tema süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi. Kaitsjatasu kohtueelses menetluses M R osutatud õigusabi eest kokku summas 292, 68 eurot palub prokuratuur jätta riigi kanda.
  2. Kohtule esitatud taotluse kohaselt Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna abiprokurör Alina Paadik lõpetas 22.03.2024 M R suhtes kriminaalmenetluse

§ 202

lg 7 alusel ning määras talle järgmised kohustused: kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine summas 300 eurot, 60 tundi üldkasulikku tööd ja menetluskulude hüvitamine summas 148, 84 eurot. Kõigi kolme kohustuse täitmise tähtajaks määrati 22.08.

  1. Kuna M R menetluskulusid ega kahju ei hüvitanud, siis Viru Ringkonnaprokuratuuri 06.01.2025 määrusega uuendati tema suhtes kriminaalmenetlus. 1 1-25-6122
  2. M R selgitas 30.10.2025 prokuratuuris toimunud kohtumisel, et jättis rahalised kohustused täitmata, kuna tema hiljuti sündinud lapsel (E R, sünd. XXX) olid pikaajalised terviseprobleemid, mistõttu ta jättis kriminaalmenetluse lõpetamisel endale võetud rahalised kohustused hooleta. Lisaks M R esitas prokurörile Terviseportaalis olevad andmed, millest tõepoolest nähtub, et E R olid pikemaajalised terviseprobleemid, millest omakorda olid tingitud tihedad arstide külastused ning erinevad terviseuuringud.
  3. Prokurör on seisukohal, et antud juhul on mõistlik ja põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine M R kohustusi määrata, sest rahaliste kohustuse täitmata jätmine ei olnud tingitud niivõrd pahatahtlikkust käitumisest, vaid ajameelsusest ning lapsel esinenud tervisemuredest, mis raskendasid tal kontsentreerumist ning pühendumist sellele, et kohustus saaks õigeaegselt täidetud. Kuivõrd prokuratuuri 08.08.2025 määrusega lõpetati M R suhtes menetlus 10.12.2022 kehalise väärkohtlemise episoodis

§ 199

lg 1 p 1 alusel (s.o aluse puudumise tõttu), kannatanu J J poolt 21.02.2023 esitatud tsiviilhagis oli kahjunõude aluseks eelnevalt nimetatud kuriteosündmus ning kannatanule on saadetud e-posti teel tema poolt ülekuulamisel nimetatud e-posti aadressile kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrus, kuid kannatanu J J ei ole kriminaalmenetluse osalist lõpetamist vaidlustamist, siis on põhjendamatu määrata M R kahju hüvitamise kohustust. 5. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt M R osas

§ 202

kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Maakohtu seisukoht 6.

§ 202lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. 7. Prokuratuuri taotlustes esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat. 8.

§ 202

lg 1 p 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 9. Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab

§ 202

lg 1 p-s 1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. M R kahtlustatakse KarS § 121 lg 1 järgi, mis on teise raskusastme kuritegu. Tema süü toimepandud teos ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub sellega, et kuivõrd prokuratuuri 08.08.2025 määrusega lõpetati M R suhtes menetlus 10.12.2022 kehalise väärkohtlemise episoodis

§ 199

lg 1 p 1 alusel (s.o aluse puudumise tõttu), kannatanu J J poolt 21.02.2023 esitatud tsiviilhagis oli kahjunõude aluseks eelnevalt nimetatud kuriteosündmus ning kannatanule on saadetud e-posti teel tema poolt ülekuulamisel nimetatud e-posti aadressile kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrus, kuid kannatanu J J ei ole kriminaalmenetluse osalist lõpetamist vaidlustamist, siis ei ole põhjendatud määrata M R kahju hüvitamise kohustust. M R ei ole karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud ning ta on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. Tuleb nõustuda sellega, et M R on mõistnud kriminaalmenetluse käigus, et kahtlustuse aluseks olev käitumine oli lubamatu ning saab aru sellest, et edaspidi on võimalik lahendada konflikte rahumeelsel teel ning on võimeline käituma seaduskuulekalt. Arvestades seda, et nii prokuratuuril kui ka kohtul puudub informatsioon, et M R oleks enne või pärast talle etteheidetavat episoodi ühtegi inimest kehaliselt väärkohelnud, tuleb järeldada, et kahtlustuses toodud käitumine on pigem erand ning käesolevaks ajaks on ta juba tajunud enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ja tagajärgi. Nimelt M R tegi ära tähtaegselt talle määratud 60 tundi üldkasulikku tööd ning kohtul puuduvad andmed, et ÜKT tegemisel oleks esinenud probleeme. 2 1-25-6122 10. Lähtudes ülalmainitust, tuleb lõpetada kriminaalmenetlus M R kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 11.

§ 183

alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. 12.

§ 180

lg 3 sätestab, et kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

  1. Kui üldjuhul jäävad kriminaalmenetluse lõpetamisel menetluskulud riigi kanda (§ 183), siis § 202 kohaldamisel peab need hüvitama kahtlustatav või süüdistatav. Menetluskulude tasumise üle jõu käimise korral võib neist osa jätta aga kohtu määrusega riigi kanda § 180 lg 3 alusel.
  2. Asja materjalidest nähtuvalt kahtlustatava näol on tegemist töötu pereemaga, kes kasvatab kahte väikest last ning tema sissetulek on kesine. Kohus on seisukohal, et menetluskulude hüvitamine ilmselt käib kahtlustatavale M R üle jõu, kuna ta ei suutnud ka varasemalt selle kriminaalasja raames täita talle määratud rahalisi kohustusi. Seega

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus nõustuvalt prokuratuuriga menetluskulud – kaitsja tasu summas 292, 68 eurot - riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.